2-07-23829/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. juuni 2008 a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-23829 Tsiviilasi JS hagi JSvastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JS(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja JS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

10. juuni 2008.a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista JS elatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus poja MS (S ; isikukood XXX) ülalpidamiseks JS kasuks alates 25.06.2007. a kuni MS täisealiseks saamiseni XXX. a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta JS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud JSesitas 25.06.2007.a hagi JSvastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud . Poole abielust on XXX sündinud poeg MS. 2001.a lahkus kostja uue abikaasaga Eestist ja elab käesoleval ajal Saksamaal. 2001.a kandis kostja poja ülalpidamiseks hageja arvelduskontole 100 000 krooni. Hageja on jaganud saadud raha kuue aasta peale ja saanud lapse igakuiseks ülalpidamiseks 1 400 krooni. 2006.a viibisid poolte poeg ja hageja ema kuu aega kostja juures Saksamaal. Hageja on sunnitud seoses majanduslike raskustega ajutiselt töötama Moskvas. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja lapse ülalpidamises osalenud. Hageja leiab, et poja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 5 000 krooni: toit – 1 200 krooni, riided ja jalatsid – 1 000 krooni, muusikatunnid – 600 krooni, internet –

420 krooni, harrastused – 400 krooni, kommunaalmaksed – 500 krooni, hügieenitarbed – 200 krooni, raamatud, mängud – 200 krooni, ravimid – 620 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 500 krooni kuus poja MS ülalpidamiseks alates 25.06.2007 kuni MS täisealiseks saamiseni XXX.

Hageja esitas 05.10.2007 arvamuse kostja vastuväidetele. Hageja elas koos oma emaga 1993.a Tallinnas XXX asuvas korteris. Pooled abiellusid XXX ja asusid elama hageja ema korterisse. Pärast MS sündi ostis hageja ema Tallinnas XXXasuva korteri. Pärast poolte abielu lahutamist asus hageja koos pojaga elama XXX asuvasse korterisse. Hageja ema müüs oma XXX asuva korteri kuna pooled abiellusid uuesti ja asusid elama XXX asuvasse korterisse. Hageja ema soetas endale Tallinnas XXX asuva korteri. Pärast poolte abielu lahutamist müüs hageja ema XXX asuva korteri ja ostis hagejale Tallinnas XXX asuva korteri. Kostja kutsus hageja ema ja oma poja Saksamaale külla 10 päevaks. Kostja kandis sõiduja elamise kulud. 2007.a tuli kostja Eestisse ja suhtles lapsega nädal aega. Kostja on andnud hageja emale 600 EUR, lapsele sünnipäevakingiks – 200 EUR ja 50 EUR.

Kostja vastuväited Kostja väiteil ostsid pooled abielu ajal Kopli tänavas asuva kahetoalise korteri. Kokkuleppel hagejaga ei pretendeerinud kostja poolele korterile, mis pidi jääma lapsele elatise katteks. Pärast abielu lahutamist XXX kuni ärasõiduni Saksamaale XXX tasus kostja igakuiselt hagejale lapse ülalpidamiseks elatist. Kostja väiteil kandis JS 2003.a oktoobris hagejale

100 000 krooni elatiseks MS kuni 18.aastaseks saamiseni. Kostja väiteil lubas ta hagejat võimalusel täiendavalt tasutud elatisele ja jäetud korterile materiaalselt abistada. Kostja on Saksamaale saabumisest alates kuni käesoleva ajani töötu ja ta saab sotsiaalabi miinimummääras ega oma kinnisja vallasvara. Samal ajal on kostja andnud hageja emale iga-aastaselt 6 000 kuni 10 000 krooni, mille kohta puuduvad tõendid.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ning palus asi lahendada sisuliselt. Kostja väiteil puuduvad tal materiaalsed võimalused kohtuistungile ilmumiseks. Kostja palus asja arutada tema osavõtuta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 3 kohaselt kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ka juhul, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kohus leiab, et asja võib lahendada sisuliselt kostja puudumisest hoolimata.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MS sünnitunnistusest nähtub, et JS on tema isa (t lk 7). Abielulahutuse tunnistusega on tuvastatud, et poolte abielu on lahutatud (t lk 8). K G 25.06.2007 tõendist ilmneb, et M S on 4A klassi õpilane (t lk 9). Pediaater TA teatisega on tõendatud, et M S põeb bronhiaalastmat ja vajab ravi (t lk 10). Pediaater TA retsepti ja apteegi ostutšekiga on tuvastatud, et lapsele on ostetud ravimeid (t lk 11-12). Hageja võttis õigeks, et kostja abikaasa kandis hagejale elatiseks 100 000 krooni kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (t lk 50). Seega oli lapse ülalpidamiseks kostja poolt tasutud elatise summa 2 272 krooni kuus kuni hagi esitamiseni.

Vaidlus on poolte vahel selles, kas 100 000 krooni on piisav lapse ülalpidamiseks kuni 18- aastaseks saamiseni.

30.05.1996 notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et hageja ema on ostnud Tallinnas XXX asuva korteri (t lk 54-55). 03.11.1997 notariaalselt sõlmitud ostumüügilepinguga on tõendatud, et hageja ema on ostnud Tallinnas XXX asuva korteri (t lk 46- 47). 12.02.2004 notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et hageja on ostnud Tallinnas XXX asuva korteri (t lk 48-49). Kohus soostub hageja positsiooniga, et XXX asuv korter ei ole kunagi kuulunud pooltele. Seega on väär kostja väide, et ta ei pretendeerinud poolele korterile, mis pidi jääma lapsele elatise katteks.

Esitatud tõenditest nähtuvalt saab kostja Saksamaal sotsiaalabi (t lk 37-42). Asjaolu, et kostja saab sotsiaalabi, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg

2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 3 600 krooni alates 01.01.2007 ning on 4 350 krooni alates 01.01.2008.

Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 5 000 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2 128 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiseks kostja tasutud summa 2 272 krooni kuus kuni hagi esitamiseni s o 25.06.2007 on ebapiisav, arvestades lapse tervislikku seisundit ja vajadusi: toit – 1 200 krooni, riided ja jalatsid – 1 000 krooni, muusikatunnid – 600 krooni, internet – 420 krooni, harrastused – 400 krooni, kommunaalmaksed – 500 krooni, hügieenitarbed – 200 krooni, raamatud, mängud – 200 krooni, ravimid – 620 krooni kuus.

PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Kohus määrab MS elatise suuruseks 2 500 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 2 500 krooni kuus poja MSülalpidamiseks alates 25.06.2007. a kuni MStäisealiseks saamiseni XXX. a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson