2-08-14402/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-14402 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juunil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi R N hagi S N vastu abielu-lahutuse ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

05. juunil 2008 kell 12.00 Hageja: R N (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: S N (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. R N hagi rahuldada.

2. Lahutada R N ja S N abielu, mis on sõlmitud 19. juulil 1996 Ida-Virumaa Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 219.

3. Välja mõista kostjalt S N v’ilt hageja R N kasuks elatis alaealise tütre M N (IK xxx) ülalpidamiseks alates 16. aprillist 2008 igakuise elatusrahana summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuni tütre M täisealisuseni või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hagiavaldus

1. Hageja R N esitas 16. aprillil 2008 Viru Maakohtule hagi kostja S N vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 19.07.1996.a. Abielust on sündinud

2(4) tütar M N 02.02.1997. Viimasel ajal hageja ja kostja perekonnaelu ei õnnestu. Kostja last materiaalselt ei toeta, edasine kooselu temaga on võimatu. Hageja ei suuda tütart üksi üleval pidada. Hageja palub lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus (tl 1).

II Kostja vastus

2. Kostja oma 06. mai 2008 vastuses hagi ei tunnista. Abielulahutust kostja ei soovi, kuna selle jaoks ei ole mõjuvat põhjust. Kostja leiab, et ta osaleb aktiivselt tütre kasvatamises, perekonnaelus ja koduses töös (tl 11).

III Kohtuistung 05.06.2008 algus kell 12.00

3. Kohtuistungil hageja seletas, et pooled ei ela abikaasadena juba 2 aastat koos ning ühist majapidamist neil ei ole. Lapsele on kostja natuke raha andnud 100 krooni haaval, aga mitte elamiseks ja toidu ostmiseks. Viimased 3 kuud on mees kodust ära, ei ööbi kodus, vahel käib paariks tunniks, istub internetis ja suhtleb kellegagi. Kostja ütles hagejale, et ei anna lahutust, kuna ei taha elatist maksta. Lapsele on vaja eraldi tuba. Kostja voodi viidi välja, kuna ta ei ööbi kodus. Abielusuhted kostjaga lõppesid jaanuarist 2007. Hageja ja kostja võtsid endale kuu aega leppimiseks, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Hageja palub elatise välja mõista seaduses ette nähtud miiniumsummas (tl 17).

4. Kostja seletas kohtuistungil, et poolte vahel elu ei klapi, hageja on äriinimene ja tema katlakütja. Hagejaga kooselu ei ole aga last see ei puuduta. Kostja ei näe abielulahutusel mõtet, kuna elades ühises elukohas, talus, kus kostjal on oma nurk, on hageja niigi vaba. Hageja ajab kostjat sealt kogu aeg minema, tema voodigi tõsteti välja. Lapsele ostetud asjade kohta on ta naisele pool raha tagasi andnud, näiteks klaveri ostsid nad nii. See on õige, et alates jaanuarist 2007 nad hagejaga nagu mees ja naine koos ei ela. Sellegipoolest abielulahutusega ta nõus ei ole, kuna pooltel on ühine laps, kelle pärast võib koos elada. Kostja maksab tütre muusikakooli maksu, samuti järelemaksu arvuti eest, mida kasutab ka tütar, ta on tütre ülalpidamiseks raha maksnud ja maksab kommunaalmakseid enda ja pool tütre eest, mille abikaasa on välja arvestanud (tl 17).

IV Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielulahutuse nõue

6. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 19.07.1996 Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud akt nr 219 (tl 4, 5). Hageja ei soovi perekondlikke suhteid kostjaga enam säilitada ning peab abielu taastamist võimatuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

7. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates jaanuarist 2007, leppimine ei ole osutunud võimalikuks. Kostja sõnul soovib ta abielu formaalset jätkumist poolte ühise lapse pärast. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on enam kui aasta tagasi sisuliselt lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada, ei ole võimalik jätta abielu lahutamata

3(4) ainult sel põhjusel, et kostja seda ei soovi. Kuivõrd abielus olek eeldab nagu abielluminegi poolte ühist soovi (PkS § 2 lg 1), siis kohus peab arvestama hageja sooviga viia formaalne olukord vastavusse tegeliku olukorraga ja seetõttu lahutab poolte abielu.

Elatise nõue

8. Kohus tuvastas, et pooltel on ühine laps, 02. juulil 1997 sündinud tütar M N (tl 5). PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

9. Kostja ei ole nõus temalt elatise väljamõistmisega ning leiab, et on ülalpidamiskohustust täitnud Kostja on esitanud kohtule oma arvelduskonto väljavõte tõendamaks, et on tasunud tütre muusikakooli maksu (tl 11,17, 18-26). Samuti võtab hageja omaks, et kostja on andnud lapsele raha 100 krooni kaupa (tl 17).

10. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab lapse ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud miiniumsummas, so alates 01.01.2008 summas 2175 krooni kuus. Kuigi kostja tõenditest tõepoolest nähtub, et ta mingil määral osaleb lapse ülalpidamises (muusikakooli maksu tasumine, arvuti järelmaks), siis asjas ei ole vaidlust, et lapse üldist ülalpidamist ja igakuiste kulude katmist korraldab hageja. Hageja väitel kulub selleks 6000 krooni kuus (tl 6). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lapse ülalpidamiskohustust omapoolselt vähemalt summas 2175 krooni kuus vabatahtlikult täitnud.

12. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja nõuet kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks põhjendatuks. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest s.o 16.04.2008.a (PkS § 70).

V Menetluskulud

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui

4(4) see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulus täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

14. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane, et kumbki pool kannab oma menetluskulusid ise.

Viktor Brügel Kohtunik