2-08-19520/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. juuni 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-19520 Tsiviilasi OÜA hagi OÜ E vastu 20 230 krooni ja viiviste saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Piret Paloots Kostja OÜ E (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja Alla Kaigorodtseva Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt E 21 950 (kakskümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni OÜA kasuks.

3. välja mõista OÜ-lt E viivis osaliselt protsendina (0,03% päevas) tasumata põhinõudelt (käesoleval ajal 20 230 Eesti kroonilt) alates 15.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ E kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

OÜA esitas 15.05.2008 hagi OÜ E vastu 20 230 krooni ja viiviste saamiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.10.2007 sõlmitud veolepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Hageja nõue moodustab kokku 21 950 krooni, millest 20 230 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 1 720 krooni viivisevõlgnevus. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise osaliselt protsendina (0,03% päevas) tasumata põhinõudelt (käesoleval ajal 20 230 Eesti kroonilt) alates 15.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni. 09.06.2008 esitas kostja vastuse, milles võtab hagi õigeks kogu hageja nõude 21 950 krooni ulatuses.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtul ei ole alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. OÜAja OÜ E vahel 08.10.2007 sõlmitud veolepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikkel 1 p 1 kohaselt kohaldatakse käesolevat konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.

Tulenevalt CMR artiklist 4 tõendatakse veoleping saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale).

Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

21 950 krooni, millest 20 230 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 1 720 krooni viivis. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina (0,03% päevas) tasumata põhinõudelt (käesoleval ajal 20 230 Eesti kroonilt) alates 15.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik