2-08-22062/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni tn kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2008.a Tsiviilasja number 2-08-22062 Tsiviilasi HKA`i avaldus sünniakti tehtud isakande vaidlustamiseks. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine, kirjalikus menetluses Menetlusosalised Avaldaja: HKA; Avaldaja esindaja: Mihkel Leesment; Asjast puudutatud isik: KKA; Asjast puudutatud isiku esindaja: Elina Kutsar. RESOLUTSIOON Keelduda HKA`i avaldust sünniakti tehtud isakande vaidlustamiseks menetlusse võtmast ja tagastada avaldajale.

Määrus väljastada avaldajale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtule esitati 03.06.2008.a. HKA`i avaldus sünniakti tehtud isakande vaidlustamiseks.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et avalduse vastuvõtmisest tuleb keelduda ja see esitajale tagastada TsMS § 371 lg 2 alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohus leiab, et hagi ei saa TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 märgitud aluste esinemisel menetlusse võtta, on otstarbekas kohtul keelduda esitatud hagi menetlusse võtmast.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust või huvi, mille kaitseks ta hagi on esitanud. TsMS § 579 lg 2 kohaselt võib avalduse alaealise põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või vallavõi linnavalitsus. Perekonnaseaduse § 44 lg 2 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana, isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik või lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Seoses asjaoluga, et avaldaja ei kuulu TsMS § 579 lg 2 ja PKS §

44 lg 2 sätestatud isikute ringi, ei ole sellel alusel hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus keelduda sellise hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 alusel.

Lukiina Vismann kohtunik