3-07-317/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-317 Haldusasi AS Hansapank kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 30. novembri 2006. a ettekirjutuse nr 2.1-9/06/19 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Hansapank apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. mai 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Hansapank Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon Kolmas isik – Heiki Roster

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2007. a otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 16. juunil 2008.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heiki Roster ja AS Hansapank sõlmisid 20. märtsil 2001 järelmaksukaardi kasutamise lepingu. H. Roster ei täitnud lepingu alusel endale võetud võlasumma tagasimaksmise kohustust korduvalt, mistõttu AS Hansapank avalikustas 21. juunil 2001 AS Krediidiinfo veebilehel maksehäireregistris tema võlgnevused. Hansapank ja H. Roster sõlmisid 23. oktoobril 2002 järelmaksukaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse tagasimaksmiseks täiendavalt võlalepingu nr 01-094294-KE. Võlgnik tasus võla AS-le Hansapank 21. aprillil 2006. H. Roster esitas 21. septembril 2006 Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse tema maksehäirete avalikustamise peale Krediidiinfo veebilehel, sest ta ei ole andnud selleks nõusolekut, ta on kõik võlad tasunud ning kehtivaid nõudeid tema vastu ei ole. Andmekaitse Inspektsioon tegi 17. novembril 2006 AS-le Hansapank ettepaneku lõpetada H. Rosteri isikuandmete ebaseadus-

3-07-317

2(7) lik töötlemine (sh avalikustamine) hiljemalt 22. novembriks 2006. AS Hansapank ettepanekuga ei nõustunud. Andmekaitse Inspektsiooni 30. novembri 2006. a ettekirjutusega nr 2.1- 9/06/19 kohustati AS Hansapank lõpetama hiljemalt 11. detsembriks 2006 H. Rosteri isikuandmete avalikustamine. Samas tegi vastustaja kaebajale nimetatud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise puhuks hoiatuse sunniraha rakendamise kohta. AS Hansapank täitis ettekirjutuse, kuid vaidlustas selle 29. detsembril 2006 vaidemenetluse korras. Andmekaitse Inspektsioon jättis vaide 10. jaanuari 2007. a vaideotsusega rahuldamata.

2. AS Hansapank esitas kaebuse halduskohtule Andmekaitse Inspektsiooni 30. novembri 2006. a ettekirjutuse tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et teavet maksuvõlgnevuste kohta ei saa lugeda delikaatseteks isikuandmeteks. Kuni 30. septembrini 2003 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8 lg 1 p 1 kohaselt oli mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemise eesmärk oli isikuga sõlmitud lepingu täitmine või isiku tellimisel tööde teostamine. Alates 1. oktoobrist 2003 jõustunud IKS § 14 lg 1 p 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Seega oli kuni võlgnevuse kustutamiseni maksuvõlgnevuste Krediidiinfos avaldamine õiguspärane. Ka krediidiasutuste seaduse (KrAS) § 88 lg 2 p 4 ja lg 3 kohaselt ei käsitletud informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuste ees pangasaladusena, mille avaldamiseks oli vaja kliendi kirjalikku nõusolekut. Kaebaja oli isikuandmete kaitse seaduse mõistes vastutav töötleja. IKS § 6 p 4 ja § 18 p 1 ning KrAS § 89 lg 22 kohaselt tuli pärast võlgnevuse kustutamist isikuandmete töötlemine lõpetada. Krediidiinfo sai võlaja maksehäireandmed kaebajalt. Avaldatud andmed ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Ka H. Roster ei andnud oma isikuandmeid avalikuks kasutamiseks. Isikuandmete avalikustamine on kestev tegevus, mis peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetega. Sellel peab olema õiguslik alus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. AS Hansapank apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel: a) Maksehäirete andmete töötlemise aluseks on KrAS § 88 lg 2 p 4, mille järgi ei loeta informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees pangasaladuseks. Lisaks maksehäiretele ei loeta pangasaladuseks andmeid, mis on õigustatud huvi korral kättesaadavad muudest allikatest ja andmeid krediidiasutuse aktsionäride kohta (KrAS § 88 lg 2 p 1 ja 3). Need andmed sisaldavad ka isikuandmeid ja neid ei töötle krediidiasutus lepingu täitmiseks ega tagamiseks, kuid nende töötlemiseks ei ole ükski krediidiasutus küsinud nõusolekut. Käesoleva kohtuvaidluse käigus edastas Hansapank makshäirete andmed advokaadibüroole. See ei toimunud sõlmitud lepingu täitmiseks, samuti puudus H. Rosteri nõusolek andmete edastamiseks. Nõusolekule ei saa rajada usaldusväärset maksehäireregistrit. Seega ei ole pangasaladuseks mitteolevate isikuandmete töötlemisel vaja isiku nõusolekut. Maksehäire andmete töötlemise aluseks ei ole ka KrAS § 89 lg 22. b) 1. jaanuaril 2008 jõustunud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas selgitati maksehäirete registri loomise eesmärki järgmiselt: tagada võimalus isikute finantsilise usaldusväärsuse ehk krediidivõimelisuse hindamiseks. Samuti leiti seletuskirjas, et töödelda võib vaid lepinguliste kohustuste rikkumist käsitlevaid isikuandmeid kuni kolm aastat pärast rikkumise lõpetamist. Maksehäire andmete avalikustamine AS Krediidiinfo registris on vastavuses isikuandmete kaitse põhimõtetega. Apellant kogus isikuandmed seaduslikul teel. H. Rosteriga sõlmitud lepingutest tuleneb, et andmeid koguti edastamiseks AS-le Krediidiinfo, kes peab mak-

3-07-317

3(7) sehäireregistrit krediidivõimelisuse hindamiseks. Isikuandmeid koguti ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Andmete kasutamise eesmärk ei muutunud, mistõttu on töötlemine käesoleval ajal kooskõlas kasutuse piiramise põhimõttega. Maksehäireregistris olevad andmed on vajalikud, ajakohased ja täpsed, kuivõrd nad kajastavad täpselt nii maksehäire tekkimise kui ka lõppemise aega. Asjaolu, et maksehäireregistrist ei kustutata andmeid koheselt pärast maksehäire lõppemist, tuleneb maksehäireregistri andmetöötluse eesmärgist. Maksehäirete registris on tarvitusele võetud vajalikud turvameetmed isikuandmete tahtmatu või volitamatu muutmise, avalikuks tuleku või hävitamise vastu. H. Rosterit teavitati sellest, et tema andmed maksehäirete kohta edastatakse AS-le Krediidiinfo. Andmesubjekti õiguste ülemäärase riivamise vältimiseks on maksehäireregistris rakendatud asjakohased abinõud: registrisse lisatakse vaid need võlgnevused, mis on vanemad kui 45 päeva alates maksepäevale järgnevast päevast, võlgnevus koos kõrvalkohustusega peab olema suurem kui 500 kr, andmed kustutatakse maksehäireregistrist, kui maksehäire lõppemisest on möödas 7 aastat. Andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist välditi ka uue IKS § 11 lg-des 6 ja 7. Ka Euroopa Liidu andmekaitse töögrupp on „mustade nimekirjade“ töödokumendis leidnud, et andmete töötlemine maksehäirete registris ei toimu andmesubjekti nõusoleku alusel, vaid järgides andmekaitse põhimõtteid. c) Asja õigeks lahendamiseks oleks olnud vaja välja selgitada, milline on maksehäireregistri eesmärk. Maksehäireregistris sisalduvad andmed korrastatud kujul ja nende andmete töötlemiseks kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Järelikult on tegemist andmekoguga vastavalt andmekogude seaduse § 2 lg-le 1. Maksehäireregistri vastutav töötleja ei ole kaebaja, vaid AS Krediidiinfo. Kaebaja on üks andmeedastajatest ja omab andmete töötlemise õigust, kuid ei ole vastutav töötleja.

5. Andmekaitse Inspektsiooni vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Krediidiasutuste seadus ei sätesta krediidiasutustele maksehäirete avalikustamise osas võrreldes isikuandmete kaitse seadusega eriregulatsiooni. KrAS § 88 lg 2 p 4 kohaselt ei käsitata informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuste ees pangasaladusena. Järelmaksukaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse tagasimaksmise võlalepingu p 9.4 kohaselt on pank ja liising õigustatud avaldama informatsiooni lepingu ja võlgniku kohta kolmandale isikule, kelle õigus informatsiooni saada tuleneb seadustest. Kui võlgnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi lepingu kohaselt, on pangal õigus avaldada lepingut ja võlgnikku puudutav informatsioon kolmandale isikule omal äranägemisel. H. Rosteri poolt lepingu allakirjutamist ei saa lugeda tema teavitatud nõusolekuks oma isikuandmete töötlemiseks vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. H. Rosterit ei teavitatud, millisel eesmärgil tema isikuandmed AS-le Krediidiinfo edastatakse. Olukord, kus isikuandmete kaitse lõpeb nende avalikustamisega piiritlemata isikute ringile, ei taga piisavat kaitset eraelu puutumatusele. Asjaolud, et informatsioon maksehäireregistri tööpõhimõtete kohta on avalikult ja tasuta kättesaadav AS Krediidiinfo kodulehel ning et see pidi olema teada ka H. Rosterile, Andmekaitse Inspektsioonile ja halduskohtule ei kinnita, et isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eesmärgikohasuse põhimõte on täidetud. b) Maksehäireregistri vastutav töötleja on AS Krediidiinfo. Ta töötleb neid andmeid, mida esitatakse erinevate äriühingute poolt vastavalt lepingule, kus AS Krediidiinfo on tarnija, kes võimaldab nende poolt hallatavasse registrisse tellijatel lepingu kehtivuse ajal sisestada andmeid oma klientide maksehäirete kohta. Vastutav töötleja ei teavitanud andmesubjekti enne isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist (IKS § 12 lg 2).

3-07-317

4(7) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Menetlusosaliste vahel ei ole apellatsiooniastmes vaidlust selle üle, et kuni kaebajale võla tasumiseni oli kolmanda isiku andmete kättesaadavaks tegemine AS Krediidiinfo maksehäireregistris õiguspärane. Vaidlus käib andmete jätkuva töötlemise ja kättesaadavaks tegemise lubatavuse üle pärast võla tasumist. Vaidlust ei ole ka selle üle, et andmed maksehäire kohta on oma olemuselt isikuandmed ja et nende kohta kehtis isikuandmete kaitse seaduse kuni 1. jaanuarini 2008 kehtinud redaktsioon. Vaidlus käib selle üle, kas kolmandat isikut puudutavate andmete avaldamiseks oli vajalik tema nõusolek ning kas nõusolek on käesoleval juhul kehtival viisil antud.

I

8. IKS kuni 1. jaanuarini 2008 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 1 sätestas, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja leiab, et KrAS § 88 lg 2 p 4 kujutab endast seaduslikku alust maksehäireid puudutavate isikuandmete avaldamiseks või kättesaadavaks tegemiseks kolmandatele isikutele ilma andmesubjekti nõusolekuta. Kaebaja on seisukohal, et vastasel juhul oleks KrAS § 88 lg 2 p 4 sisutu.

9. Ringkonnakohus kaebaja tõlgendusega ei nõustu. KrAS § 88 lg 2 p 4 sätestab: „Pangasaladusena ei käsitata informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.“ KrAS § 88 lg 2 p 4 ei ole kaebaja tõlgenduse eiramise korral sisutu. Pangasaladus ja isikuandmed on vaid osaliselt kattuvad mõisted. Pangasaladus on kõigi krediidiasutuste kliente, sh juriidilisi isikuid puudutav teave (KrAS § 88 lg 1). Isikuandmeteks on vaid füüsilise isiku kohta käivad andmed (IKS varasema redaktsiooni § 4 lg 1). Seega mõjutab KrAS § 88 lg 2 p 4 väga olulisel määral juriidiliste isikute kohustuste kohta käiva teabe töötlemist. Lisaks sellele on KrAS § 88 lg 2 p-l 4 õiguslik tähendus teatud situatsioonides ka füüsilise isiku võlainfole. Pangasaladus on kohati kaitstud ulatuslikumad kui isikuandmed. Pangasaladust tuleb reeglina hoida tähtajatult (KrAS § 88 lg 4, vrd IKS § 13 lg-s 1 sätestatud 30-aastane tähtaeg). Pangasaladust võib edastada avalike ülesannete täitmiseks vaid seaduses nimetatud asutustele (KrAS § 88 lg-d 5, 51, 8 ja 9). IKS § 14 lg 2 p 1 ja 2 võimaldavad isikuandmeid edastada kõikidele isikutele, sh asutustele seadusega ettenähtud kohustuste täitmiseks ning isikute elu, tervise või vabaduse kaitseks. Seega vabastab KrAS § 88 lg 2 p 4 võlainfo mitmetest krediidiasutuse seadustest tulenevatest andmete töötlemise piirangutest ka siis, kui ta ei anna iseseisvat õiguslikku alust võlainfo töötlemiseks.

KrAS kuni 1. jaanuarini 2008 kehtinud redaktsiooni § 89 lg 22 kinnitab, et pangasaladus ja isikuandmed on kaks üksteisest sõltumatut andmete kategooriat. Nimetatud sättes sisaldus selge õiguslik alus teatud tingimustel isikuandmete töötlemiseks. Samasuguse selgusega õiguslik alus oleks tulnud esitada ka KrAS § 88 lg 2 p-s 4, kui seadusandja oleks selle rakendamisel tõepoolest soovinud teha erandit nõusoleku nõudest.

10. Kaebaja tõlgendus ei oleks põhiseaduspärane. Säte, mis näeb ette erandi isiku nõusoleku taotlemise nõudest isikuandmete avaldamisel või kättesaadavaks tegemisel kolmandatele isikutele, peab olema sõnastatud selgelt. KrAS § 88 lg 2 p-st 4 ei ole piisava selgusega nähtav, et selle normi alusel võidakse nende isikuandmeid võlakohustuse rikkumise kohta edastada kolmandatele isikutele sõltumata isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud nõusoleku klauslist.

3-07-317

5(7) 11. KrAS § 88 lg 2 p 4 tõlgendamine kaebaja poolt pakutud viisil ei oleks põhiseaduspärane ka teisel põhjusel. Seadusandja, andes ühele eraisikule õiguse sekkuda teise isiku põhiõigustesse, sh eraellu, peab samaaegselt hoolitsema selle eest, et sekkumise võimalust ei kuritarvitataks ning et riive oleks võimalikult leebe. Kui seadusandja oleks krediidiasutuste seaduses ka tegelikult soovinud lubada maksehäireid puudutava teabe avaldamist ilma isikuandmete kaitse seaduse kohaselt nõutava andmesubjekti nõusolekuta, oleks ta pidanud samaaegselt sätestama andmesubjekti eraelu kaitsvad reeglid, mitte jätma neid sõltuvusse krediidiasutuse suvast. Tänaseks on sellised reeglid ette nähtud IKS kehtiva redaktsiooni § 11 lg-tes 6 ja 7.

Asjaolu, et AS Krediidiinfo võis olla oma tegevuses kehtestanud IKS § 11 lg-tega 6 ja 7 võrreldavad põhimõtted, ei tähenda, et andmesubjektidele oleks kaebaja tõlgenduse korral olnud tagatud praeguse seadusega võrreldes sama tõhus kaitse. Seadusest tulenevat subjektiivset õigust ei saa asendada pelgalt andmete töötleja suva. IKS kehtiva redaktsiooni § 11 lg-tega 6 ja 7 võrdväärseid garantiisid ei saanud anda ka isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted (seaduslikkus, eesmärgikohasus, minimaalsus, kasutuse piiramine, andmete kvaliteet, turvalisus, individuaalne osalus). Üldpõhimõtted ei piiritle andmesubjekti õigusi piisavalt selgelt. Näiteks ei reguleeri üldpõhimõtted üheselt avaldatava võlgnevuse minimaalset suurust, maksehäire avaldamise algusaega ega lõpptähtaega, piiranguid seoses andmete saaja õigustatud huviga jne.

12. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses kaebaja tõlgenduse põhjendamiseks toodud näited krediidiasutuse aktsionäride andmete töötlemise ja kaebaja andmete advokaadibüroole edastamise kohta. Ka KrAS § 88 lg 2 p 1 puhul ei saa välistada, et andmed aktsionäride kohta ei pruugi olla pangasaladus, kuid võivad osutuda isikuandmeteks, sh delikaatseteks isikuandmeteks. Advokaadibüroole peavad saama enda esindamiseks vajalikke andmed esitada kõik isikud, mitte ainult krediidiasutused. KrAS § 88 lg 2 p 4 tõlgendamine kaebaja poolt esitatud viisil ei lahendaks advokaadile isikuandmete edastamise probleemi.

13. KrAS § 88 lg 2 p 4 tõlgendamisel ei ole asjakohane ka küsimus, kas 1996. aasta isikuandmete kaitse seadus võimaldas maksehäireregistrit pidada või mitte. Võimatuks ega igal juhul ebamõislikuks ei saaks pidada ka olukorda, kus 2003. aasta seadus erinevalt 1996. aasta seadusest ei andnud piisavat alust registri pidamiseks, ent hilisem seadus seda teatud tingimustel siiski võimaldab.

Ehkki nõustuda tuleb väitega, et andmesubjekti nõusolekule ei saa rajada säärast maksehäireregistrit, mida kaebaja vajalikuks peab, ei saa ka sellest tuletada õiguslikku alust andmesubjekti põhiõigustesse sekkumiseks. Ainuüksi legitiimne vajadus ei asenda Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 esimese lause kohaselt riive õiguslikku alust.

II

14. Kaebaja võis H. Rosteri andmeid IKS varasema redaktsiooni § 14 lg 1 p 4 kohaselt ise töödelda lepingu täitmiseks vajalikus ulatuses. Kuna andmete edastamine kolmandatele isikutele oli reguleeritud eraldi sättega (IKS varasema redaktsiooni § 14 lg 2), ei tulenenud § 14 lg 1 p-st 4 alust H. Rosteri andmete edastamiseks muudele isikutele, sh AS-le Krediidiinfo ega tema internetiportaali kasutajatele. Seega oli andmete maksehäireregistris kättesaadavaks tegemiseks vajalik H. Rosteri nõusolek (IKS varasema redaktsiooni § 11 lg 1).

15. Kaebaja ja H. Rosteri 20. märtsi 2001. a järelmaksukaardi kasutamise lepingu p 11.3 (tl 25) kohaselt on kaebaja ja AS Hansa Liising Eesti õigustatud avaldama informatsiooni lepingu, konto omaniku ja kaardi valdaja kohta kolmandale isikule, kelle õigus informatsiooni saa-

3-07-317

6(7) da tuleneb Eesti Vabariigi seadusest, AS-le Krediidiinfo, kaebaja või AS Hansa Liising Eesti tütarettevõtetele ja kaebajas olulist osalust omavatele krediidiasutustele.

Kaebaja ja H. Rosteri 23. oktoobri 2002. a võlalepingu p 9.4 esimese lause kohaselt on kaebaja ja AS Hansa Liising Eesti õigustatud avaldama informatsiooni lepingu ja H. Rosteri kohta kolmandale isikule, kelle õigus informatsiooni saada tuleneb Eesti Vabariigi seadusest, AS-le Krediidiinfo, kaebaja tütarettevõtetele ja kaebajas olulist osalust omavatele krediidiasutustele. Sama lepingupunkti teise lause kohaselt on kaebajal õigus avaldada lepingut või H. Rosterit puudutav informatsioon kolmandale isikule omal äranägemisel.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt eelpoolviidatud lepingutes antud nõusolekud ei ole käsitatavad tema teadliku nõusolekuna IKS varasema redaktsiooni § 12 mõttes. Jättes kõrvale võlaõigusseaduse § 42 võimaliku mõju H. Rosteri nõusolekutele, nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et nõusolek ei vasta IKS varasema redaktsiooni § 12 lg 2 p-dele 1, 4 ja 5. Määravaks peab ringkonnakohus andmete töötlemise eesmärgi selgitamata jätmist.

Andmete töötlemise eesmärgi selgitamine ei ole pelgalt formaalsus, vaid inimväärikuse, isiku informatsioonilise enesemääramisõiguse ja eraelu puutumatuse tagamiseks vältimatu isikuandmete töötlemise põhimõte. Ainult seeläbi saab oma andmete kasutamiseks nõusolekut andev isik omada ettekujutust nõusoleku võimalikest tagajärgedest.

17. H. Rosteri poolt antud nõusolekus oli ette nähtud andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Keskmine mõislikult käituv isik ei pruugi tajuda, et sellise nõusolekuga lubab ta enda andmeid avaldada ka internetiportaalis avalikkusele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et AS Krediidiinfo maksehäireregister ei ole ligipääsetav avalikkusele. See, et registri kasutamiseks tuleb kasutajana end registreerida, ei ole piirang, mis muudaks registri kasutatavaks vaid üksikutele isikutele.

Mõislikult käituv isik võis vaidlusalustest lepingupunktidest saada aru ka nii, et tema andmeid võib töödelda vaid kuni võlakohustuse täitmiseni. H. Roster ei pidanud andmete avaldamiseks nõusolekut andes ette nägema, et teavet võidakse avaldada ka pärast võlakohustuse täitmist ning et seda võivad kõik AS Krediidiinfo portaali kasutajad hakata kasutama kaebaja usaldusväärsuse hindamisel.

18. See, et AS Krediidiinfo maksehäireregistri eesmärk võis algusest peale olla ettevõtjate kaitse ja maksedistsipliini parandamine ning et see peab teada olema ka Andmekaitse Inspektsioonile, ei tähenda, et see eesmärk pidi olema arusaadav kaebaja klientidele. Asjaolu, et AS Krediidiinfo tööpõhimõtted on tasuta ja avalikult kättesaadavad, ei asenda andmete töötlemise eesmärgi selgitamist andmesubjekti nõusoleku taotlemisel. Kaebajal puudus alus eeldada, et H. Roster on enne nõusoleku andmist omal initsiatiivil AS Krediidiinfo põhimõtetega tutvunud. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maksehäireregistri olemus on ühiskonnas üldteada, ning see ei ole ka asjassepuutuv. IKS varasema redaktsiooni § 12 lg 1 p 1 puhul on oluline konkreetse andmesubjekti tegelik arusaamine nõusoleku tagajärgedest selle andmise hetkel, mitte ühiskonnas üldiselt valitsevad ettekujutused. Ammugi ei saa avalikkuse tänaseid teadmisi samastada H. Rosteri kunagiste teadmistega 2001. ja 2002. aastal.

19. Vaidlustatud ettekirjutuse esemeks olnud andmete kättesaadavaks tegemine oli kestev, muuhulgas ka kaebajale omistatav toiming. Kaebaja on andmete volitatud töötleja. Asjaolu, et maksehäireregistri veebiportaali hoiab töös teine isik, ei välista kaebaja osalust oma klientide isikuandmete kättesaadavaks tegemisel. Kaebajal on enda poolt edastatud andmete sisu suhtes

3-07-317

7(7) jätkuv kontroll. See tegevus ei ole võrreldav ajalehe kaastöölise rolliga ajalehes teabe avaldamisel. Seda, et kaebajal on kontroll H. Rosteri andmete avaldamise üle, demonstreerib ilmekalt seegi, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud ning kolmanda isiku andmete avaldamine on käesolevaks hetkeks just selle tulemusena lõppenud. Sellega täitis kaebaja enda kohustuse, mis tulenes IKS varasema redaktsiooni § 11 lg-st 1, mitte AS Krediidiinfo kohustuse. Järelikult tegi vastustaja ettekirjutuse õigele isikule.

III

20. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

Kaire Pikamäe Ivo Pilving Silvia Truman