2-07-49663/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-49663

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

17.06. 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49663 Tsiviilasi Anija Vallavalitsuse avaldus alaealisele eestkostja määramiseks. Menetlusosalised Avaldaja: Anija vald Anija Vallavalitsuse kaudu Reg. kood: xxx xx xxx Avaldaja volitatud esindaja: HSlk: XXX

Asjast puudutatud isik: RR(sünd XXX registri andmetel eluk XXX) Asjast puudutatud isik: RR(sünd XXX, eluk XXX) RResindaja: Tiina Mare Hiob ( Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ, reg XXX);

Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad 27.05.2008. a

Avaldaja: Anija vald (Anija Vallavalitsuse kaudu), esindaja Helle Söönurm Asjast puudutatud isik: RR Asjast puudutatud isik : RR Asjast puudutatud isiku RR määratud esindaja adv Tiina Mare Hiob

RESOLUTSIOON

Määrata RR`le eestkostjaks RR kolmeks (3) aastaks määruse tegemisest (17.06.2011).

Kohtumäärus annab RR`le RR esindamise õiguse.

Eestkostja ülesandeks jääb kõikide toimingute tegemine ning eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiramata. Vajadusel võib RR teha pisitehinguid eestkostja heakskiidul.

Kohtumääruse peale on isikul, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratul, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasal, sugulasel, hõimlasel või isiku elukohajärgse vallavõi linnavalitsusel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse selle maakohtu kaudu kelle määrust vaidlustatakse. Hagita asjas menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue Anija Vallavalitsus eestkosteasutusena esitab avalduse eestkostja määramiseks isikule RR, edaspidi RR, (ik: XXX, elukoht rahvastikuregistri andmetel: XXX (Kodukülastuste protokollides märgitud ekslikult XXX) - Lisa 1 ja 2), tagamaks tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitse. RR on ER(ik: XXX, surnud XXX - Lisa 3) ja RR(ik: XXX, elukoht XXX (Kodukülastuste protokollides märgitud ekslikult XXX)) poeg. E ja R on kokku ühiseid lapsi kolm R , R ja RR. E on varasemast kooselust laps M E , kes on ühtlasi RR poolõde. RR isa R ei ole suuteline toime tulema oma enese elukorraldusega. Põhjus, miks avaldaja soovitab RR eestkostjaks venda R on alljärgnev:

• poolõde M ei ela XXXvallas, mistõttu tuleks RR temale tuttavast elukeskkonnast lahkuda, mis ühtlasi vähendaks tema kontakte vendadega. Samas ei ole M nõus olema oma vennale eestkostjaks;

• R pole endale isiklikku eluruumi muretsenud ja pigem elab koos isaga XXX aadressil, mis pole sobilik RR kasvamise ja õppimise keskkond. Venna R on RRl hea ja usalduslik suhe. Nad hoiavad üksteist ning on teineteisele toeks. R on eraldatud vallalt kõigi mugavustega 2- toaline korter XXX. Anija Vallavalitsus on veendunud RR sobivuses RR eestkostjaks määramiseks ja R on andnud nõusoleku oma alaealisele vennale eestkostjaks määramiseks.

Eestkosteasutuse arvamus eestkoste seadmiseks RRüle

Perekond R 'ga oli esimene kokkupuude 2004 a sügisel, kui Anija valda tööle tulin. Pereema ER suri ja kolm poissi jäid isa RR kasvatada. Maikuus 2002 andis RR kirjaliku nõusoleku, et laste hooldajateks saavad A ja E R . Teada oli, et R on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kui E R suri, jäi A R siiski edasi poiste hooldajaks. 2004 aasta detsembris läbis A P koolituse ja sai vastava tunnistuse. Kuna poiste oma kodu ja A R kodu asuvad Kehras lähestikku, said poisid sageli isa juures viibida. A hoidis majapidamisel silma peal ja kandis rahade õige kasutamise eest hoolt. Isa juures viibides haisesid poiste riided kohutavalt, puudusid pesemisvõimalused ja vahel juhtus, et poisid olid lausa kasimata. See andis koolis tagasilööke. Peale põhikooli lõpetamist läks kõige vanem vend R Tallinna XXX, R ja RR jätkasid kooliteed XXX lõpetamisega tekkis R probleeme.

8. klassi lõpetas R rahuldavate hinnetega. Nooruk otsustas kooli pooleli jätta ja läks linna elama ning asus tööle. Tagasi tuli R koos elukaaslasega ja 2006 aasta kevadsuvel asusid nad elama üürikorterisse. RR hakkas järjest rohkem R kodus viibima. Kuna R oli nüüd samuti täisealine, siis RR suhtes perekonnas hooldamise lepingut 2007 aasta sügisel ei pikendatud vaid sai vendadega arutatud, kumb neist oleks nõus RRt enda vastutusele võtma. R ja tema elukaaslane M pidasid üsna loomulikuks, et RR võiks edasi kasvada nende juures. M on R veidi vanem, kasvatab väikest tütart ja on kodune. Sellega oli ka RR nõus. Kui kevadel oli RR klassi lõpetamisega probleeme, siis alates venna juurde kolimisest hakkas asi sügisel paremuse poole liikuma. Praeguseks on vennapere saanud vallalt kasutamiseks kahetoalise kõigi mugavustega korteri. Vend R on samuti seda meelt, et RRl on kõige parem R ja M juures elada. R ise elab isaga edasi ühetoalises sotsiaalkorteris, kus elamistingimused on väga kasinad (vesi õues kaevus, puudub saun ja tualettruumiks on ühine kuivkäimla. Samuti ei ole isa viinatõvest paranenud, mida ta ka ise tunnistab. Elatub R juhutöödest. Teda sai kaasatud töötute inimeste projekt, et ta võiks end tööturul pakkuda, kuid projektist kukkus ta välja just alkoholi tõttu. Viimase kodukülastuse ajal R juurde tõdesin, et seal pole paremuse poole midagi muutunud. Ilmekaks näiteks on ülesvõtted (vajadusel võib esitada) eluasemest, kus R on purupurjus ja röötsakile asemel. Iseloomult pole pereliikmed agressiivsed, pigem käega lööjad ja kõrvalseisjad. R elukaaslane on tragi noorik ja oskab majandada ning RR suunata. Koolis märgiti ära, et RR on elavamaks ja rõõmsameelsemaks muutunud. Ka on tema riided ja välimus kogu aeg hoolitsetud ning puhtad. Olles R peret jälginud ja pereliikmetega suhelnud leian, et RR on venna juures hea elada. Arvestades eeltoodut ja tutvunud lisatud materjalidega, arvab vallavalitsuse sotsiaalosakond, et RR võiks olla eestkostjaks oma venna RR üle.

RResindaja adv Tiina Mare Hiob seisukohad

Avalduse kohaselt on RR ema ER surnud ja isa RR ei ole suuteline lapsi kasvatama ega tule ka enese elukorraldusega toime. E ja R R oli kolm ühist last: R , R ja RR. Varasemast kooselust oli ER tütar M E , kes ei ela XXX vallas. RR elab koos isa RR, nende toimetulek on kehv ning nende eluase ei ole sobilik lapseealise RR kasvamiseks. RR elab koos vanema venna RRga. Vendade suhe on usalduslik. RRle on valla poolt eraldatud 2- toaline mugavustega korter aadressil XXX. Korteris on RRle loodud tingimused õppimiseks, vaba aja veetmiseks jne. RRl on venna juures sobilik ja turvaline elada. Raivo sobib oma isikuomadustelt noorema venna eestkostja ülesandeid täitma.

PkS § 95 lg 4 kohaselt eestkoste määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi: RR ärakuulamise võib kohus korraldada kohtuistungil. Esindaja on arvamusel, et lapsele ei tule kahjulikke tagajärgi, kui kohus lapse ära kuulab.

Eeltoodu põhjal ning PkS § 92 lg 1 ja § 92 lg 4 ning TsMS § 555 lg 1 kohaselt palub Anija vald määrata RReestkostjaks RR.

Eestkoste seadmine on vajalik, sest RR igapäevaelu korraldamiseks ning sotsiaalning majanduslike probleemide lahendamiseks tuleb vastu võtta otsuseid, mida laps iseseisvalt ei suuda.

RRriigi riigiõigusabi arvel määratud esindaja seisukohad

Määratud esindaja on veendunud, et RR on hästi hooldatud, puhas ja rõõmus laps. RR õpib XXX klassis. Ajal, mil RR elas isaga, oli poisil koolis probleeme ja koolitööd tihti tegemata. Teised õpilased hoidsid RR eemale, sest RR riided lõhnasid mustuse järgi, RR sotsiaalsed ja vaimsed oskused olid nõrgalt arenenud. Pärast R juurde elama asumist on RR toimetulek paranenud, koolitööd on tehtud, poiss on hästi hoolitsetud, puhas ja rõõmus ning on nii õppetöös kui käitumises tasakaalukam ja vaoshoitum. RR käib tihti koolis, teeb kooliga koostööd ning näitab huvi RR toimetuleku vastu. RR puhul on rakendatud lastepsühhiaatri soovitust teda mitte lähedastest eraldada ja viia poiss üle lihtsustatud õppekavale. Määratud esindaja on veendunud, et RR läbisaamine RR ja R elukaaslase M on hea ja usalduslik. Elamine vanema venna juures on RR kasuks tulnud ja poissi tasakaalustanud ning kindlustunnet juurde andnud. RR peres on RR hea elada.

Alates vanema venna juurde kolimisest on RR toimetulek õppetööga ja eluliselt tunduvalt paranenud ja sotsiaalne suhtlusvõrgustik laienenud.

RR on kinnitanud, et on nõus RR eestkostja ülesandeid täitma kuni poisi täisealiseks saamiseni. Omavaheline läbisaamine on vendadel usalduslik ja hea. RR huvides, eelkõige tema tervise ja arengu jaoks oluliste otsuste tegemisel ning majanduslikeja sotsiaalsete probleemide lahendamisel on oluline määrata RR eestkostja.

Määratud esindaja arvates on RR sobiv isik RR eestkostja ülesanded täitma. RR on ise avaldanud soovi, et tema eestostjaks seatakse RR: lapse kirjalik nõusolek on toimikus. Arvestades RR vanust, vajadusi ja elukorraldust on RR üle eestkoste seadmine vajalik. Seda tuleb teha eelkõige RR isiklikke ja varalisi huve arvestades.

Eestkostjaks määratava isiku RR nõusolek eestkostja ülesannete täitmiseks ja asjast puudutatud isiku, RR isa RR kirjalik nõusolek eestkoste määramise vajalikkuse ja eestkostja isiku suhtes on samuti toimikus kirjalikult olemas.

Määratud esindaja arvates tuleb Anija valla avaldus rahuldada ning määrata RR eestkostjaks tema vend RR.

Eeltoodu põhjal toetab RR riigiõigusabi arvel määratud esindaja Anija valla avaldust ja esindaja nõustub avaldajaga, et RR eestkostjaks tuleb määrata RR. RR tuleb anda pisitehingute tegemise õigus eestkostja heakskiidul.

Kohtu põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg. 2 kohaselt on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg. 1 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PkS § 91 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste huvide kaitseks. PkS § 93 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. PkS § 95 lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. PkS § 95 lg 4 kohaselt eestkoste määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi.

RR on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest: lapse ema ER on surnud ja isa RR ei ole suuteline lapsi kasvatama ega tule ka enese elukorraldusega toime. RR elab koos vanema venna RR . Avalduse kohaselt on valla poolt neile eraldatud 2-toaline mugavustega korter. Eestkostetava esindaja oma arvamuses märgib, et RR sobib oma isikuomadustelt noorema venna eestkostja ülesandeid täitma. Eeltoodud seisukohal on ka eestkoste asutuse esindaja.

Arvestades lapse iga on talle vajalik nii vanemlik hool kui ka abi varaliste õiguste ja kohustuste korraldamisel. Tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb seada eestkoste. TsMS § 554 kohaselt alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 556 lg 1 kohaselt kohus kuulab ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlusja otsustusvõimega alaealise isiklikult. Perekonnaseaduse § 95 lg 4 kohaselt eestkoste määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi: RR ja ka RR on kohtus kinnitanud enda kirjalikke nõusolekuid, et RR eestkostjaks hakkab RR. RR isa RR on esitanud kirjaliku nõusoleku, et RR esindajaks RR. Perekonnaseaduse § 95 järgi teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. RR eestkostja ülesandeid on seni täitnud RR, kes on kohtu hinnangul eestkostjaks sobiv isik. Eestkostja ülesannete ring tuleneb seadusest. Täiendavaid piiranguid eestkostja ja eestkostetava suhtes vajalik kohaldada ei ole.

Eestkostja määramisel kohus juhindub TsÜS §-st 8 lg. 2, PkS §-st 92 – 101 ja TsMS §-st 554 ning leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus kuulub rahuldamisele ja RR eestkostjaks tuleb määrata RR.

Lukiina Vismann Kohtunik