2-08-9443/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-9443 Tsiviilasi FF hagi KM vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: FF, XXX Kostja: KM, XXX Menetlustoiming Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista KM`elt FF kasuks igakuine elatis 6000 (kuus tuhat) krooni KCM(ik XXX) ülalpidamiseks alates 13.03.2008.a. kuni KCM täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud jätta KMe kanda.

Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik maakohtus

2 Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks igakuine elatis KCM(ik XXX) ülalpidamiseks summas 6000 krooni kuus.

Kostja seisukoht Kostja saatis 07.05.2008.a. kirjaliku vastuse, kus teatas, et tunnistab hagi ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lgle 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1, menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Lukiina Vismann Kohtunik