3-07-802/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-802

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2008; Tallinn

Haldusasja number 3-07-802 Haldusasi A.S. (avaldaja) kaebus Tartu Vangla toimingutega tekitatud 30 krooni suuruse varalise kahju ja 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 04.06.2008

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.S.; Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Marju Altsaar

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 16.06.2008

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.S. on viibinud Tartu Vanglas lühiajaliste perioodidena 9 korral: 1) 13.07.-03.08.2004; 2) 15.03.- 22.03.2005; 3) 22.11.-29.11.2005; 4) 02.12.-13.12.2005; 5) 09.05.-19.05.2006; 6) 06.06-13.06.2006; 7) 28.02.-05.03.2007; 8) 08.03-14.03.2007 ja 9) 21.03.-27.03.2007 (vastustaja seletus, tl 90).

19.04.2007 esitas A.S. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, mis seisnesid kirjutusvahendite ja õigusaktide väljastamata jätmises ja kirjalikule pöördumisele vastamata jätmises ning kohustada Tartu Vanglat pöördumisele vastama (tl 2-7, 11).

2 Tartu Halduskohtu 02.05.2007 määrusega saadeti haldusasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule, sest avaldaja kandis karistust Murru Vanglas (tl 13- 14).

Tallinna Halduskohtu 06.07.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta ja riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata (tl 18-19).

Tallinna Halduskohtu 21.11.2007 määrusega jäeti kaebus veelkord käiguta, sest 06.07.2007 määrusele oli küll vastatud, kuid mitte sisuliselt (tl 35-36).

Avaldaja vastas kaebuse käiguta jätmise määrusele 10.12.2007 (tl 64-68). Vastavatest täpsustustest nähtub, et avaldaja vaidlustab õigusaktide väljastamata või tutvustamata jätmist 2004. aasta juulis, kirjutusvahendite väljastamata jätmist 2005. aasta detsembris ning vastavasisulisele 09.12.2005 pöördumisele vastamata jätmist. Samuti on vaidlustatud peegli äravõtmist 2005. aasta detsembris toimunud läbiotsimise käigus, vastava läbiotsimise toiminguid ilma kinnipeetava juuresolekuta, sellekohase akti koostamata jätmist, Tartu Vangla 17.05.2006 otsustust ning paberi ja pastapliiatsi andmisest keeldumist 22.03.2007. Täiendavalt on vaidlustatud veel kahe raamatu äravõtmist 28.02.2007, ametnike korraldusi täielikult lahti riietuda, kinnipeetavate pöördumiste registreerimata jätmist, kirjade avatult kätteandmist, eraldatud osakonda paigutamist 2004. aasta juulis, leiva- ja saiatoodete- ning ettenähtud toitlustamiskordadega kindlustamata jätmist. Seoses eelnimetatuga taotleb avaldaja ka 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.

Tallinna Halduskohtu 08.05.2008 määrusega võeti kaebus menetlusse, määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg ja selgitati, et vajaduse korral saab nõudeid kohtuistungil täpsustada (tl 76-77).

Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja oma nõudega seonduvalt, et jääb nende Tartu Vangla toimingute vaidlustamise juurde, mis kajastuvad Tartu Vangla vastuses ja taotleb nimetatud toimingutega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 30 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 krooni (tl 103).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja taotleb alljärgnevate Tartu Vangla toimingutega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 30 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 krooni (tl 43-48 ja tõlge tl 64-69, tl 103).

1) Alates juulist 2004 ei ole vastustaja kaebuse esitajale nõuetekohaselt tutvustanud kinnipeetava õiguste ja kohustustega seonduvaid õigusakte ning seda ei tehtud ka märtsis 2007 Tartu Vanglasse saabudes. Sellega tekitati avaldajale mittevaralist kahju;

2) Avaldaja esitas 09.12.2005 avalduse kirjutusvahendite saamiseks, aga seda ei võetud menetlusse pastapliiatsi värvi mittevastavuse tõttu. Varem kontaktisiku kaudu esitatud pöördumine ametnike tegevuse kohta jäi samuti läbi vaatamata pastapliiatsi värvi mittevastavuse tõttu. 07.12.2005 ja 09.12.2005 keelduti kaebuse esitajale pastapliiatsi ja 22.03.2007 avalduste kirjutamiseks paberi andmisest;

3 3) Detsembris 2005 toimus kambri nr 1156 läbiotsimine kambrielanike juuresolekuta, mille käigus võeti A.S.i isiklike asjade hulgast ära peegel, mis on vanglas lubatud esemeks ning tekitati talle varaline kahju. Avaldaja esitas 11.05.2006 peegli äravõtmisega seonduvalt vaide, kuid, kuid vangla jättis vaide 17.05.2006 otsusega läbi vaatamata;

4) 28.02.2007 võeti kaebuse esitajalt õigusvastaselt ära kaks tema nimele registreeritud raamatut;

5) Vanglasse saabuva isiku läbiotsimine teiste vanglaametnike juuresolekul ja kohustus ametnike suulise korralduse alusel täielikult lahti riietuda on õigusvastane ja väärikust alandav. Kaebuse esitaja on pidanud sellist läbiotsimist taluma juba 2004.a juulist, muuhulgas ka veebruaris ja märtsis 2007;

6) Korpus E inspektor-kontaktisikud ei registreeri kinnipeetavate pöördumisi (avaldusi, kaebusi jne). Kontaktisikute kaudu esitatud kinnipeetavate kirjade ja avalduste registreerimata jätmine on toimunud alates juulist 2004 kuni märtsini 2007;

7) Alates juulist 2004 paigutati kaebuse esitaja iga kord Tartu Vanglasse saabudes suletud osakonda, millega piirati tema õigust liikumisvabadusele. Avaldaja ei saanud külastada vangla raamatukogu ning spordi- ja treeningkompleksi, osa võtta õigeusuteenistustest ja saada erinevatest meediaallikatest informatsiooni. Lukustatud kambrisse paigutamisel ei arvestanud Tartu Vangla vangistusseaduse § 11 ja § 12 nõudeid, mis tekitas täiendavaid ebamugavusi, hingepiinasid ning pöördumisi teise kambrisse paigutamiseks. Kambrites viibisid psüühiliselt häiritud isikud, mis tekitas konflikte ja selle tagajärjel võisid isikutel tekkida tervisehäired ja oht nende elule. Kaebuse esitajale tekitati sellega mittevaralist kahju;

8) Tartu Vangla ei paku kinnipeetavatele toidu kõrvale leiva- ja saiatooteid piisavas ja õigusaktidega ettenähtud kogustes. Kuna Tartu Vangla on toiminud õigusvastaselt juba alates 2004. aastast, on kaebuse esitajale tekitatud mittevaralist kahju;

9) Tartu Vanglas teostati ruumide läbiotsimist (sektsiooni E kambrites) kinnipeetavate juuresviibimiseta. See piirab kinnipeetavate õigusi läbiotsimist teostanud ametnike toimingute vaidlustamisel ning nende nimede nimetamisel. Äravõetud esemete kohta ei koostata akte ega esitata neid allkirjastamiseks, samuti ei viida läbi kinnipeetavate kaebuste sisulist arutelu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub selle jätta rahuldamata (tl 90-93).

1) A.S. kannab vanglakaristust alates 26.01.1999 ja on oma karistusaja jooksul viibinud nii Murru, Tallinna kui Keskvanglas. Tartu Vanglasse saabus kaebaja esmakordselt 13.07.2004 ja on seal viibinud lühiajaliste perioodidena 9 korral. Seega oli tegemist kinnipeetavaga, kes oli juba esmasel Tartu Vanglasse saabumisel viibinud vangistuses 5 aastat. Peamine vangistust reguleeriv õigusakt on vangistusseadus (edaspidi – VangS) ning seda täpsustav justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 27 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi - VSkE). Seega oli kaebajal piisavalt aega ja võimalusi nimetatud õigusaktidega tutvuda juba enne Tartu Vanglasse tulekut ning arvestades tema Tartu Vanglasse paigutamise eesmärki - kohtuistungite ajaks - võib väita, et kaebaja oli oma õigustest ning kohustustest teadlik. VangS § 14 lg 2 ei välista, et kohustusi ja õigusi selgitatakse suuliselt. Tartu Vanglas on direktori poolt volitatud isikuks

4 kinnipeetavale isikule tema õigusi ja kohustusi selgitama inspektor-kontaktisik. Kui kaebaja soovis Tartu Vanglas kirjalikku teavet vangistust reguleeriva või mõne muu õigusakti kohta, siis oleks piisanud inspektor-kontaktisikule soovi avaldamisest ning õigusakt oleks talle antud. 02.03.2007 on kaebuse esitaja andnud allkirja vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise kohta (tl 94);

2) VangS § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetavatel on õigus kirjavahetusele, mis toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ning lõike 2 kohaselt toimub kirjavahetus kinnipeetava kulul. Tartu Halduskohtus tegi käesoleva asjaga analoogses asjas 20.12.2005 otsuse nr 3- 442/05, millega jättis A.S.i kaebuse rahuldamata. Kuigi käesolevas kaebuses vaidlustab kaebaja teise perioodi jääva Tartu Vangla sama toimingu ning on kaebust laiendanud ka kirjutusvahendite mitteandmise peale, siis ei ole õiguslik regulatsioon kinni peetavate kirjade saatmise või saamise osas muutnud ning jätkuvalt toimub kinni peetavate isikute kirjavahetus nende endi kulul välja arvatud VSkE § 47 loetletud isikutele. Nimetatud sätte kohaselt peab vangla kandma kirja saatmise kulu, mitte selle kirjutamise kulu. Küll aga ei ole Tartu Vangla kunagi keeldunud vähekindlustatud kinnipeetavatele mõistlikus koguses väljastamast paberit kohtusse kaebuste kirjutamiseks ning üldjuhul annab Tartu Vangla kinnipeetava kirja saatmiseks ka ümbriku. Kirjutusvahendi andmise kohustust kinnipeetavale, kes soovib kirju riigiasutustesse kirjutada, vanglatel ei ole. Kaebuses märgitud kuupäeval - 09.12.2005 ei ole A.S. Tartu Vangla poole ühegi avaldusega pöördunud ning kindlasti ei ole võimalik olukord, kus avaldust ei ole menetlusse võetud kirjutusvahendi värvi mittevastavuse tõttu;

3) Tartu Vangla tagastas 17.05.2006 A.S.ile vaide põhjusel, et mööda oli lastud vaide esitamise tähtaeg ning A.S.i taotlust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ei rahuldatud. Vaie oli esitatud 06.12.2005 toimunud läbiotsimise käigus peegli äravõtmise peale. Vaide tagastamisel oli viide vaide tagastamisega mittenõustumisel halduskohtusse pöördumise kohta halduskohtumenetluse seadustiku § 87 sätestatud tingimustel, tähtaegadel ja korras. Seda võimalust kaebaja tähtaegselt ei kasutanud. Kuna A.S. on mõjuva põhjuseta mööda lasknud nii peegli läbiotsimisel äravõtmise kui vaide tagastamise peale kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja, peaks kohus lõpetama nimetatud osas kaebuse menetluse;

4) Väide raamatute äravõtmise kohta 28.02.2007 ei vasta tõele. Tartu Vanglasse saabudes koostati kaebuse esitaja asjadest ühtne nimekiri, millel on tema allkiri selle kohta, et nimetatud loetelu on õige. Lähtudes sellest, et kaebuse esitaja toodi Tartu Vanglasse ajutiselt, ei ole selles nimekirjas kõiki tema isiklike asju, sest osad asjad võisid jääda vanglasse, kust ta saabus. Seda, et Tartu Vanglas raamatuid ära ei võetud, tõendab ka asjaolu, et 03.08.2007 Tartu Vanglasse saabumisel koostati uus asjade nimekiri ning sellelt on näha, et 2 raamatut on avaldajal olemas ning need võttis ta enda juurde kambrisse (tl 97);

5) A.S. on 2005. aastal pöördunud Tartu Halduskohtusse kaebusega Tartu Vangla toimingu peale, mis seisnes tema läbiotsimisel inimväärikuse alandamises. Tartu Halduskohus jättis 08.12.2005 otsusega nr 3-359/05 kaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohus jättis 26.05.2006 otsusega nr 3-05-673 A.S.i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Arvestades asjaoluga, et kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel läbiotsimise teostamist reguleerivad õigusnormid ei ole muutunud ja kaebaja vaidlustab perioodi 2004-2007 vanglasse vastuvõtmisel läbiotsimise teostamise, mille käigus peab kinnipeetav lahti riietuma, siis võib kohus nimetatud nõude õigusvastasuse tuvastamise osas kaebuse tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 3 alusel, kuna samade poolte vahel on sama eseme osas olemas jõustunud kohtulahend;

5 6) Tartu Vangla asjaajamiskorra (kinnitatud Tartu Vangla direktori 01.03.2006 käskkirjaga nr 1-3/16) p 3.3.3.3 sätestab, et vangistusosakonnas kuuluvad registreerimisele vahistatute ja kinnipeetavate vanglas lahendamisele kuuluvad avaldused. Tartu Vangla Kodukorra (kinnitatud Tartu Vangla direktori 15.12.2004 käskkirjaga nr 1-3/152) p 19.1 sätestab, et kinni peetav isik, edastab avalduse oma isiklike ja olmeprobleemide vanglasiseseks lahendamiseks, vajaliku teenuse saamiseks ja kokkusaamiseks vanglateenistujaga üle (hommikul, koos kirjadega- mõeldud on posti teel väljasaadetavate kirjadega) inspektor-kontaktisikule, kes edastab need registreerimisega tegelevale ametnikule. Eeltoodust lähtuvalt ei ole inspektor- kontaktisikutel kinnipeetavate pöördumiste registreerimise kohustust;

7) Tartu Vangla on avaldajat suletud osakonda paigutades toiminud õiguspäraselt, lähtudes VangS § 14 lg 3 ja lg 4, § 16 lg 1 p 1 ja § 8 lg 1 (kuni 01.02.2007 kehtinud redaktsioon). Kaebuse esitaja poolt märgitud teenuste kasutamine oli temale ka suletud sektsioonis viibimise ajal tagatud. Vangistusseadus ei kohusta kinnipeetavaid raamatukokku viima, teenuse kasutamine võib olla tagatud ka teisel viisil. Suletud osakondades viibivatele kinnipeetavatele toodi raamatud soovi korral kambrisse. Kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust nõuda spordisaali kasutamist. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, mida võib teha ka aga nii oma kambris kui ka värskes õhus jalutuskäigul viibides, mida võimaldatakse vähemalt 1 tund päevas. Igal inimesel on põhiseaduslik õigus usuvabadusele. Usk on igas ühes endas. Õigeusuteenistusel osalemine ei tähenda veel, et peab viibima kõigi kinnipeetavatega koos kirikus. Vastava sooviavalduse esitamisel oleks tulnud kaplan kinnipeetava juurde ja viinud vastava teenistuse läbi. Selleks kaebuse esitaja soovi ei avaldanud. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema poolt määratud isiku loal kambris teler või raadio. Kaebuse esitajal on olemas nii raadio kui ka teler. Seega kui kaebuse esitajal oli soov saada informatsiooni teleri või raadio vahendusel, oleks pidanud kirjutama ta vangla direktorile vastava loa saamiseks taotluse. Seda kaebuse esitaja Tartu Vanglas viibimise aegadel teinud ei ole;

8) Kinnipeetava toitlustamisel lähtus Tartu Vangla VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Õigusaktid ei sätesta, milliseid toiduaineid ja millistes kogustes tuleb kinnipeetavatele anda, kinnipeetav peab saama tema grupile vastava koguse toitu, mis katab tema päevase toiduenergia vajaduse. Kinnipeetavate sooja toiduga toitlustamine Tartu Vanglas toimub 3 korda päevas;

9) Tartu Vangla on lähtunud läbiotsimiste teostamisel VangS § 66, § 67 ja § 68 lg 1, samuti justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 4 p 3 ja 6 ning § 43. Nimetatud sätted ei näe ette kinnipeetava kohustuslikku juuresolekut läbiotsimise teostamisel. Koheselt peale läbiotsimist on kinnipeetaval isikul õigus nõuda haldusorganilt toimingu kirjalikku põhjendamist ning selgitusi, samuti ei oma tähtsust läbiotsimist teostanud vanglaametniku nimi, kuna läbiotsimist teostab vangalaametnik vangla nimel ning see peab toimuma seaduslikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja on viibinud Tartu Vanglas lühiajaliste perioodidena kokku 9 korral ajavahemikus 13.07.2004-27.03.2007. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud erinevaid Tartu Vangla toiminguid eelnimetatud perioodidest ja taotletud nendega tekitatud 30 krooni suuruse varalise kahju ja 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju

6 hüvitamist. Kohus kontrollib esmalt vaidlustatud toimingute õiguspärasust ja seejärel muid kahju hüvitamise eeldusi.

Õigusaktidega tutvustamata jätmine

Kaebuse esitaja väitel ei tutvustatud teda vanglasse saabumisel nõuetekohaselt õigusaktidega.

VangS § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta.

VangS § 14 lg 2 eesmärk on tagada, et vanglasse saabunud isikud saaksid aru kinnipeetava õigustest ja kohustustest. Kui tegemist on pikaajalist vanglakaristust kandva kinnipeetavaga ning vangla on veendunud, et peamisi vangistusõigust reguleerivaid õigusakte, so VangS ja VSkE on kinnipeetavale varem nõuetekohaselt tutvustatud, ei ole kinnipeetava ajutiselt teise vanglasse ümberpaigutamisel seda vaja iga korda sama põhjalikkusega tingimata uuesti teha. Kuna kodukorrad võivad erinevates vanglates olla erinevad, siis neid tuleb kinnipeetavatele uude vanglasse saabumisel tutvustada. Samuti tuleb vangistusõigust reguleerivaid õigusakte kinnipeetavale vanglasse saabumisel uuesti tutvustada juhul, kui neis on tehtud olulisi kinnipeetava õigusi ja kohustusi puudutavaid muudatusi.

Kuna antud asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibib vangistuses alates 1999. aastast, on korduvalt viibinud nii Tartu Vanglas kui ka teistes vanglates ning toodi Tartu Vanglasse kohtuistungite ajaks, on kohtu arvates piisav, et kaebuse esitajale tutvustati Tartu Vanglas tema peamisi õigusi ja kohustusi suuliselt. Lisaks nähtub toimikust, et 02.03.2007 on avaldaja andnud allkirja tutvumise kohta Tartu Vangla kodukorra, vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseadusega (tl 94). Tõenäoliselt on kaebuse esitajal olnud võimalik oma õigusi ja kohustusi puudutavate õigusaktidega ka ise sisuliselt tutvuda, sest avaldaja on kohtule esitanud hulgaliselt kaebusi ja ka käesolevas kaebuses on avaldaja viidanud mitme erineva seaduse paragrahvidele, milles sätestatud õigusi vastustaja on väidetavalt rikkunud.

Seega ei saa pidada õigusvastaseks Tartu Vangla toiminguid, mis seisnesid õigusaktide nõuetekohases tutvustamata jätmises.

Paberi ja kirjutusvahendite andmata jätmine, 09.12.2005 pöördumise läbivaatamata jätmine

Kaebuse esitaja väidab, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud talle paberi ja kirjutusvahendite väljastamisest ning jättis tema pöördumise läbi vaatamata pastapliiatsi vale värvi tõttu.

VangS § 28 lõige 1 sätestab, et kinnipeetavatel on õigus kirjavahetusele, mis toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ning lõike 2 kohaselt toimub kirjavahetus kinnipeetava kulul. VSkE § 47 sätestab, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.

Nimetatud sätetest ei tulene, et vangla peaks kõigile kinnipeetavale nende soovi korral kirjutamistarbeid andma. Lisaks puudub kohtul alus kahelda Tartu Vangla selgituses, et ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta võimaldab vangla vähekindlustatud kinnipeetavatele

7 paberit kohtusse pöördumiseks ja annab kirja saatmiseks ka ümbriku. Kaebusest võib järeldada, et kaebuse esitajal oli tegelikult olemas nii paber kui kirjutusvahend, mis võimaldas tal kirjutada taotlusi vanglale, sest kaebuse esitaja väitel jättis vangla tema kirjalikud pöördumised vastu võtmata.

Mis puudutab pöördumise tagastamist pliiatsi vale värvi tõttu, siis Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebuse esitaja 09.12.2006 kirjalikku pöördumist üldse esitanud ja kaebuse esitaja pole ka ise ühtki tõendit selle kohta esitanud. Seega kaebuse esitaja väide, et tema taotlus jäeti läbi vaatamata pastapliiatsi vale värvi tõttu, on paljasõnaline. Lisaks on Tartu Vangla kinnitanud, et pöördumiste vastuvõtmine ei sõltu sellest, millist värvi pliiatsiga need on kirjutatud. Seega ei ole kaebus ka selles osas põhjendatud.

Peegli äravõtmine kambri läbiotsimise käigus, sellega seonduva vaide läbivaatamata jätmine ja kambri läbiotsimine kinnipeetava juuresolekuta

Kaebuse esitaja leiab, et 06.12.2005 toimunud kambri läbiotsimise käigus võeti tema isiklike asjade hulgast õigusvastaselt ära peegel, mis oli vanglas lubatud esemeks ning läbiotsimised toimusid Tartu Vanglas kinnipeetava juuresolekuta. Peegli äravõtmise peale esitatud vaide jättis vangla läbi vaatamata.

VSkE § 58 lg 3 p 3 (06.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et taskupeegel on kinnipeetavale lubatud ese. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et peegel võeti ära seetõttu, et seda ei olnud kantud kambri kaardile ja läbiotsimise käigus ei nähtunud, kellele peegel kuulub (tl 103). Selline põhjendus nähtub ka Tartu Vangla direktori 17.05.2006 otsusest, millega peegli äravõtmise peale esitatud vaie tagastati (tl 95-96). Kaebuse esitaja ei ole esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et läbiotsimise käigus äravõetud peegel kuulus tõepoolest temale. Seega puudub alus pidada Tartu Vangla toimingut, mis seisnes peegli äravõtmises, õigusvastaseks.

Ka läbiotsimise teostamisel kinnipeetava juuresolekuta ei ole vastustaja toiminud õigusvastaselt. VangS (06.12.2005 kehtinud redaktsioonis) § 68 lg 1 sätestab, et vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (06.12.2005 kehtinud redaktsioonis) § 4 p 3 kohaselt korraldatakse järelevalvetoimingutena vangla territooriumi, ruumide, transpordivahendite ning isikute plaanilisi ja plaaniväliseid läbiotsimisi ja p 6 alusel rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Sama määruse 4.ptk sätestab läbiotsimise korra.

Nimetatud sätted ei näe ette kinnipeetava kohustuslikku juuresolekut läbiotsimise teostamisel. Kinnipeetaval on õigus nõuda läbiotsimise toimingute kirjalikku põhjendamist ja selgitusi ning vaidlustada läbiotsimise toiminguid, kui sellega rikutakse tema õigusi.

Seega ei olnud peegli äravõtmine ja kambri läbiotsimine õigusvastased.

Mis puudutab vaide tagastamist, siis HKMS § 9 lg 5 tulenevalt saab ka vaide tagastamise otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks kohtusse pöörduda kolme aasta jooksul otsuse tegemisest. Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et menetlus selle nõude osas tuleb tähtaja

8 rikkumise tõttu lõpetada. Nõue jääb aga rahuldamata põhjusel, et sellega ei saanud ilmselgelt kaebuse esitajale mittevaralist kahju tekkida. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nimetatud aluseid kaebusest nähtuvalt vaidemenetluse tagastamise puhul ei esinenud. Vaidemenetluse eset, so peegli äravõtmist, on kaebuse esitaja eraldi vaidlustanud, kuid selles osas ei tõendanud kaebuse esitaja seda, et peegel oleks kuulunud talle.

Kahe raamatu äravõtmine

Kaebuse esitaja väide kahe temale kuuluva raamatu äravõtmise kohta 28.02.2007 on paljasõnaline. 28.02.2007 koostati kaebuse esitaja isiklikest asjadest nimekiri, millest nähtuvalt ei olnud tal raamatuid kambris ega ka laos (tl 7). Nimekirja all olev kaebuse esitaja allkiri kinnitab, et loetelu on õige, so kaebuse esitaja ei vaidlustanud raamatute puudumist. 08.03.2007 uuesti Tartu Vanglasse saabudes oli kaebuse esitajal kaks raamatut ja ta võttis need enda juurde kambrisse (tl 97). Seetõttu peab kohus usutavaks vastustaja selgitust, et 2007. aasta veebruaris ajutiselt Tartu Vanglas viibides ei olnud avaldajal üldse raamatuid kaasas, sest osad kaebuse esitajale kuuluvad asjad, sh raamatud võisid jääda vanglasse, kust ta saabus (tl 91).

Läbiotsimine vanglasse saabumisel

Kaebuse esitaja peab õigusvastaseks Tartu Vangla toiminguid, millega teda kohustati 2007. aasta veebruaris ja märtsis Tartu Vanglasse saabumisel läbiotsimiseks täielikult lahti riietuma.

Õige ei ole vastustaja seisukoht, et samas asjas on juba olemas jõustunud kohtulahend. Viidatud kohtuotsused haldusasjas nr 3-05-673 puudutasid läbiotsimist 15.03.2005 Tartu Vanglasse saabumisel ning isegi kui läbiotsimist puudutavad õigusaktid ei ole vahepeal muutunud, ei saa kohus olla kindel, et läbiotsimist puudutavad faktilised asjaolud olid 2007. aasta veebruaris ja märtsis toimunud läbiotsimisel kattuvad haldusasja nr 3-05-673 aluseks olevate faktiliste asjaoludega.

Nõue jääb siiski rahuldamata põhjusel, et Tartu Vangla toimingud kaebuse esitaja läbiotsimisel 2007. aasta veebruaris ja märtsis ei olnud õigusvastased.

VangS § 14 lg 1 kohaselt kuuluvad vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Justiitsministri 01.04.2003. a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 47 lg 1 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult ja lg 2 kohaselt - isiku täielik läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus.

Seega oli vastustajal kohustus kaebuse esitaja Tartu Vanglasse saabumisel läbi otsida. Täielik läbiotsimine tähendab, et vangla võib kohustada kinnipeetavat lahti riietuma veendumaks, et kinnipeetaval ei ole kaasas vanglas keelatud esemeid. Sellise korralduse võib anda ka suuliselt. Kaebuse esitaja ei ole viidanud sellele, et tema läbiotsimist teostas või selle juures viibis mõni naissoost vanglaametnik või muud kõrvalised isikud ega viidanud muudele asjaoludele, mis muudaks Tartu Vangla toimingud õigusvastaseks. Pelgalt kaebuse esitajale antud suuline korraldus läbiotsimiseks lahti riietuda või läbiotsimise fakt iseenesest õigusvastane olla ei saanud.

9

Inspektor-kontaktisikute poolt kinnipeetavate pöördumiste mitteregistreerimine

Kaebuse esitaja peab õigusvastaseks kinnipeetavate kirjade mitteregistreerimist inspektor- kontaktisiku poolt. Kaebusest ei selgu, milliseid konkreetseid pöördumisi ja millistel kuupäevadel avaldaja silmas peab ning konkreetseid kuupäevi ja asjaolusid ei esitanud avaldaja ka kohtuistungil (tl 104). Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et vastustaja oleks pidanud ise nimetatud tõendid esitama. HKMS § 15 lg 3 tulenevalt on ka kaebuse esitajal kaasaaitamiskohustus tõendite kogumiseks ning see eeldab vähemalt konkreetsete asjaolude või kuupäevade meenutamist, mille kohta Tartu Vangla oleks tõendeid pidanud esitama. Kuna avaldaja ei ole suutnud konkretiseerida, milliseid toiminguid ja millistel asjaoludel on vaidlustatud ning milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi Tartu Vangla on rikkunud ning kaebused üldistes avalikes huvides ei ole halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatud, jääb nõue rahuldamata.

Tartu Vanglas lukustatud kambrisse paigutamine

Kaebuse esitaja leiab, et ta on Tartu Vanglasse saabudes iga kord õigusvastaselt paigutatud suletud vastuvõtuosakonda.

VangS § 14 lg 3 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglasse vastuvõtmisel vastuvõtuosakonda, kus tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt vangistusseaduse §-le 16. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei tohi vastuvõtuosakonnas viibitud aeg ületada 3 kuud. VangS § 16 lg 1 p 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle karistusaeg ületab 1 aastat individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetava paigutamine vanglas. Seega oli Tartu Vanglal õiguslik alus kaebuse esitaja paigutamiseks vastuvõtuosakonda ja kohaldada piiranguid tema vabale liikumisele.

Kaebuse esitaja leiab, et suletud kambris viibimisega rikuti tema õigusi külastada vangla raamatukogu ning spordi- ja treeningkompleksi, osa võtta õigeusuteenistustest ja saada informatsiooni erinevatest meediaallikatest.

Kohus leiab, et kinnipeetavale ei tohi teha ebaproportsionaalseid piiranguid eespool nimetatud õiguste teostamiseks, kuid nende õiguste teostamine võib vanglas toimuda ka muul moel kui külastades isiklikult raamatukogu, spordisaali või kirikut.

VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Kohus nõustub vastustajaga, et võimalus ajalehti või ajakirju lugeda võib olla tagatud ka selliselt, et ajakirjandusväljaanded tuuakse suletud vastuvõtuosakonnas viibivale isikule kambrisse. Kohtul puudub aluse kahelda vastustaja väites, et vastava taotluse korral Tartu Vanglas seda ka tehti. VangS § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vangla direktori või tema poolt määratud isiku loal kambris televiisor või raadio. Vaidlust pole selle üle, et kaebuse esitajal oli vanglas põhimõtteliselt olemas nii raadio kui ka teler, kuid avaldaja ei ole Tartu Vangla direktorile nende kambris omamise loa saamiseks taotlust esitanud. Seega puudub alus väita, et vastustaja on õigusvastaselt piiranud kaebuse esitaja õigust saada informatsiooni erinevates meediaallikatest.

10 VangS § § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kohus nõustub taas vastustajaga, et kehakultuuriga on võimalik tegeleda ka väljaspool treeningkompleksi, näiteks oma kambris kui ka värskes õhus jalutuskäigul viibides. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebuse esitajale oleks muul viisil kehakultuuriga tegelemist keelatud.

Mis puudutab õigeusuteenistusel osalemist, siis vastustaja on selgitanud, et vastava sooviavalduse esitamisel oleks tulnud kaplan kinnipeetava juurde ja viinud vastava teenistuse läbi, kuid selleks kaebaja soovi ei avaldanud. Seega ei ole ka kaebuse esitaja usuvabadust suletud osakonda paigutamisega ebaproportsionaalselt piiratud.

Kaebuse esitaja leiab lisaks, et suletud kambrisse paigutamisel ei arvestatud vastustaja poolt VangS § 11 ja § 12 nõudeid, mis tekitas ohu kaebuse esitaja tervisele, sest avaldaja pidi ühes kambris viibima psüühiliselt ebastabiilsete isikutega.

VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. VangS § 12 lg 1 tulenevalt hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht ja lg 2 alusel võib vangla direktor erandkorras paigutada kinnipeetavaid eraldi ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel. Nimetatud paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.

Kaebuse esitaja ei väida, et vastustaja oleks eksinud VangS § 12 lg 1 sätestatud eraldihoidmise põhimõtete vastu. Muus osas on vanglal kinnipeetava paigutamisel avar kaalutlusruum ning see toimub täitmisplaani alusel. Kui kinnipeetav leiab, et teatud isikutega ühes kambris viibimine seab ohtu tema elu või tervise, on tal võimalik taotleda ümberpaigutamist. Ühegi konkreetse taotluse lahendamisest keeldumist antud asjas vaidlustatud ei ole.

Seega ei ole Tartu Vangla toiminud avaldaja suletud vastuvõtuosakonda paigutamisel õigusvastaselt.

Leiva ja saia mitteandmine

Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla ei pakkunud toidu kõrvale nõuetekohases koguses leiba ja saia.

VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ kohaselt on kinnipeetavad jagatud erinevatest energiavajadustest tulenevalt gruppidesse ning igale grupile on ettenähtud kindel päevase kaloraaži hulk (määruse lisa 1). Samuti on kindlaks määratud vitamiinide ja mineraalainete vajalik kogus (lisa 2). Määrus ei sätesta, milliseid toiduaineid ja millistes kogustes tuleb kinnipeetavatele anda, kinnipeetav peab saama tema grupile vastava koguse toitu, mis katab tema päevase toiduenergia vajaduse.

Seega ei ole Tartu Vanglal kohustust iga söögikorra juurde leiba pakkuda. Kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et kinnipeetavate sooja toiduga toitlustamine Tartu Vanglas

11 toimub 3 korda päevas. Kaebuse esitaja ei ole väitnud seda, et pakutav toit ei taga elutegevuseks vajalikku toidutarvet või on vastuolus määruses nr 150 kehtestatud miinimumnõuetega. Seega ei ole Tartu Vangla kaebuse esitaja õigusvastaselt leiba või saia andmata jätnud.

Kahju hüvitamise eeldused

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna kohus ei tuvastanud ühegi vaidlustatud Tartu Vangla toimingu õigusvastasust, jääb kaebus rahuldamata. Mis puutub mittevaralise kahju hüvitamise nõudesse, siis eeldaks see lähtuvalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 täiendavalt veel ka vastustaja süülist tegevust. Isegi sel juhul, kui oleks olnud võimalik tuvastada, et näiteks mingisugune osa kõikidest nendest toimingutest oli formaalselt siiski osaliselt õigusvastane – ei nähtu haldusasja materjalist, et tegemist võiks olla vastustaja süülise tegevusega ning kahju hüvitamise nõue tuleks jätta rahuldamata.

Menetluskulude väljamõistmist ei ole vastustaja taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 104).

Enno Loonurm Kohtunik