2-08-9518/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHagiavalduse kohaselt R J (IK xxx) ja Y O (IK xxx) abiellusid 05.juulil 2003.a., mille kohta Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonnas koostati abieluakt nr.145. Peale abiellumist kannab hageja perekonnanime Jõgi. Abielust sündis xxx tütar L J. Hageja ja kostja elavad koos ühel aadressil xxx xxx, kuid kavatsevad lahku kolida. Last peavad üleval mõlemad vanemad.
Legislator headnote
AI generated2-08-9518/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kuna abikaasade vahel oli vaidlus abielu lahutamise üle, ei saanud pooled abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Perekonnaseaduse § 29 lg.1 p. 3 sätestab, et kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad abielu lahutamise üle vaidlevad.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (3)
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-08-9518 Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2008 ,Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi Y J hagi R J vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 03.juuni 2008 Hageja: Y J (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: R J (IK xxx)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada menetlus elatise nõudes hagist loobumise tõttu.
2 . Hagi abielu lahutamiseks rahuldada.
3. Lahutada Y J ja R J abielu, mis on sõlmitud 05. juulil 2003.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr. 145.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt R J (IK xxx) ja Y O (IK xxx) abiellusid 05.juulil 2003.a., mille kohta Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonnas koostati abieluakt nr.145. Peale abiellumist kannab hageja perekonnanime Jõgi.
Abielust sündis xxx tütar L J. Hageja ja kostja elavad koos ühel aadressil xxx xxx, kuid kavatsevad lahku kolida. Last peavad üleval mõlemad vanemad.
Hageja soovib tema ja kostja abielu lahutamist kohtus ning kostjalt elatise väljamõistmist tütre L J kasvatamiseks. Hageja märgib, et abielusuhted nende vahel lõppesid märtsis 2008.
2 (3) Kohtuistung
Kohtuistungil loobub hageja elatise nõudest, mille kohus kannab protokolli. Abielu lahutamise osas jääb hageja endiselt oma nõude juurde. Lahutamise soovi põhjuseks on see, et kostja peksis teda, ta tarvitab liigselt alkoholi, sõidab purjus peaga.
Kostja ütleb, et ei ole kunagi lahutust soovinud. Hageja ei anna võimalust endaga rahulikult rääkida.
Kohus teeb vaheaja, et anda pooltele võimalus teineteisele oma soove selgitada.
Peale vaheaega jääb hageja endiselt oma soovi juurde abielu lahutamise osas, lubab kostjale osta ühetoalise korteri, sest nad elavad ka praegu koos. Hageja ütleb, et ta ei usalda kostjat.
Kostja on lahutusega nõus.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 05.juulil 2003.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Hageja avaldab soovi abielu lahutamiseks.
Perekonnaseaduse § 26 sätestab, et abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.
Perekonnaseaduse § 27 sätestab, et abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.
Kuna abikaasade vahel oli vaidlus abielu lahutamise üle, ei saanud pooled abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Perekonnaseaduse § 29 lg.1 p. 3 sätestab, et kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad abielu lahutamise üle vaidlevad.
Perekonnaseaduse §29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
Hageja ei soovi olla abielus liigselt alkoholi tarvitava isikuga, kes on teda peksnud.
Kostja ei esita vastuväiteid alkoholi tarbimise ja peksmise suhtes. Kohtus asja arutamise lõpus kostja teatab, et nõustub lahutusega.
Hageja loobus kohtuistungil elatise väljamõistmise nõudest. Kostja vastuväited menetluse lõpetamise osas kohtule ei esitanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 429 lg.2 sätestab kohustuse hagist loobumise protokollimiseks, kui hageja loobub hagist kohtuistungil.
Kohus kuulanud ära nii hageja kui kostja ning uurinud toimiku materjale, tegi kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu ning seetõttu kuulub abielu lahutamisele.
Menetlus elatise nõudes kuulub lõpetamisele
3 (3) Menetluskulud
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Kohtunik Marge Tamme