2-08-10585/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-10585

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2008.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-10585 Tsiviilasi O. B. hagi I. S. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: O. B. /isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xxx-xx, xxx/ Kostja: I.S. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx, xxx/

Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Esitatud hagiavaldus koos lisadega tagastada selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul selle kättetoimetamise päevast arvates. Asjaolud

20.03.2008.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja O. B. hagi I. S. vastu. Hageja palub mõista välja kostjalt elatise ja jätta hagejale kasvatada alaealine tütar.

28.04.2008.a kohtumäärusega hagiavaldus oli jäetud käiguta ning hagejale oli antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja ei kõrvaldanud puudusi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning sellele lisatud dokumentidega, leiab, et tuleb keelduda esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 peab hageja hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), millele tema nõue tugineb; tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

2-08-10585

2

Hageja palus välja mõista elatis laste ülalpidamiseks summas 2200 krooni, kuid pole hagi aluseks olevaid asjaolusid põhistanud, st esitanud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Perekonnaseaduse (PrkS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kohtule on arusaamatu hageja nõue jätta hagejale kasvatada alaealine tütar. Hagiavalduse kohaselt ei olnud abielu poolte vahel sõlmitud. Hageja ei põhjendanud oma nõuet ning ei esitanud kohtule tõendeid selleks, et kus ja kelle juures elab poolte tütar, tütre vajadusest, poolte varalisest seisundist. Hagiavalduse juurde on lisatud ainult R. B., sünd xx.xx.xxxx.a., sünnitunnistuse valguskoopiat (vene keeles). PrkS § § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. See tähendab, et kohus võib vanema nõudel lapse elukoha määrata. PrkS § 59 kohaselt kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Kohus kuulab ära vähemalt seitsmeaastase alaealise isiklikult.

TsMS
§ 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 3 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Vastavalt TsMS § 235 väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 4 hagiavalduses märgitakse kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Hagiavalduses palus hageja jätta alaealine tütar hagejal kasvatada. Kui hageja soovis lapse elukoha määramist nõuda, siis tuli tal hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu.

RLS § 56 lg 2
avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Vastavalt TsMS § 340 lg 1 menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. TsMS § 32 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtuasjaajamine eesti keeles.

2-08-10585

3 TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui esitatud menetlusosalise kohtule avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

28.04.2008.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja ei kõrvaldanud puudusi.

Vastavalt TsMS § 372 lg 2 kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtunõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast.

Kuna hageja jättis kohtunõudmise tähtpäevaks täitmata keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 4 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Määrus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372, § 463 - § 466, § 661.

Natalja Losevtsova Kohtunik