2-08-8944/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-08-8944

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2008. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-8944

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.T. vastu

131 231,37 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood

10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja lepinguline esindaja Inga Landõr (postiaadress

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

kostja A.T.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista A.T. 131 231 (ükssada kolmkümmend üks tuhat

kakssada kolmkümmend üks) krooni ja 37 (kolmkümmend seitse) senti Balti

Investeeringute Grupi Pank AS kasuks.

2. Välja mõista A.T. viivis 25,02 % (kakskümmend viis koma null kaks protsenti)

tagastamata krediidisummalt aastas alates 6. märtsist 2008. a kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks.

3. Välja mõista A.T. viivis 25,02 % (kakskümmend viis koma null kaks protsenti)

tagastamata intressi summalt aastas alates 16. juunist 2008. a kuni sissenõutavaks

muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS

kasuks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud A.T. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

05.03.2008. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi A.T. vastu

28.03.2007. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0700501/15st

ja

08.06.2007. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0700501/15st kokkuleppe nr 1 alusel hageja poolt kostjale antud laenu

võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada

krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise

hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 17.01.2008. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 131 231,37 krooni, millest 94 189,05 krooni on tagastamata

krediidisumma, 13 231,02 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3 773,49 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis, 18 837,81 krooni leppetrahv ja 1 200 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulud. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 25,02 % tagastamata

krediidisummalt aastas alates 06.03.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ja

viivis 25,02 % tagastamata intressi summalt aastas alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni

sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest

arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid

vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on

kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on 27.03.2008. a

kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud (tl 32). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks

kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS

§ 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 158 lõike 1 kohaselt leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415

lõike 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust

nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lõike 4

kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole

viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

tarbijakrediidilepinguga (tl 12), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 13), BIG Pank AS

krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 14-15), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 1 (tl 16-

17), kokkuleppega nr 1 kehtestatud maksegraafikuga (tl 18-20), 24.09.2007. a, 22.10.2007. a,

26.11.2007. a ning 03.12.2007. a meeldetuletuskirjadega (tl 21-24), 17.01.2008. a lepingu

ülesütlemise avaldusega (tl 25), viivise arvestusega (tl 11) ning BIG Pank AS kehtestatud

hinnakirjaga (tl 26).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1,

§ 158 lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja TsMS § 367, § 461 lg 4, rahuldab kohus

tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.T. vastu 131 231,37 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik