Legislator Case Law & Legislation
2-06-23895/7 AI generated

2-06-23895/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-23895/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-06-23895/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
medical care requirements substantiation of need needs assessment inadmissibility of legal aid request availability of medical treatment costs of visitation rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. juuni 2008.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-23895 Tsiviilasi I M hagi O M (M) ja V M vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A Otsalu (ik xxx) Kostja I O M (M) (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II V M (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja V Kosteitšuk (OÜ Advocate Pluss ÕB, asukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 05.juuni 2008 Kohtuistungil osalesid Hageja I. M, hageja esindaja A. Otsalu, kostjad O M ja V M, kostjate esindaja V.Kosteitšuk ja nõustaja S. Postnikov, protokollis K. Aarde, tõlkis A. Muršak

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Jagada O M’ile ja V M’le abikaasade ühisvarana kuuluv Tallinnas, Xxx asuv korteriomand (registriosa nr xxx), jättes selle võrdsetes mõttelistes osades O M’i (M, isikukood xxx) ja V M (isikukood xxx) kaasomandisse. 3. Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate O Mi ja V M kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2

Hageja esitas 05.09.2006.a. hagiavalduse kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt O M (M) 30.05.1997.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-3-46- 1638/97 ning 18.01.1999.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1-131/99 välja mõistetud hageja kasuks elatis nende ühiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei tasunud elatist korrapäraselt, mistõttu tekkis tal võlgnevus hageja ees, mille summa 01.04.2006.a. oli 120 541,90 krooni. Kohtutäitur algatas nimetatud kohtuotsuste täitmiseks hageja avalduse alusel täitemenetlused. Täitemenetluse käigus selgus, et ainus vara, mille arvelt on võimalik kostja I võlgnevus kustutada, on kostjale I kuuluv osa abikaasade ühisomandisse kuuluvas korteriomandis. Seoses sellega palub hageja kohtul jagada kostjatele kuuluv ühisomand kostjate vahel võrdsetes mõttelistes osades.

15.05.2008.a. kostjate vastusele antud kirjalikus seisukohas kohtule jääb hageja oma nõude juurde. Hageja väitel on kostjal O Mil (M) hageja ees võlgnevus tasumata elatise näol 125 270,40 krooni. Hageja on seisukohal, et tulenevalt perekonnaseaduse §-st 19 lg 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks. Hageja kinnitab, et vastupidiselt kostja O Mi (M) väitele ei ole ta kunagi loobunud elatise nõudmisest. Hageja on seisukohal, et vaidlusalusele korteriomandile seatud hüpoteek ei välista selle jagamise võimalust.

KOSTJA VASTUVÄITED

15.04.2008.a. esitasid kostjad vastuse hagiavaldusele, milles nad hagi ei tunnista ning paluvad kohtult täiendavat tähtaega kompromissi sõlmimiseks hagejaga ning täiendavate seisukohtade esitamiseks. 29.04.2008.a. esitasid kostjad kohtule täiendava vastuse hagile, milles kinnitavad, et ei ole nõus jagama ühisvara võrdsetes osades. Kostja O M (M) väitel moodustab tema osa vaidlusaluses korteriomandis 1/3 ühisomandist. Kostja V M kinnitab, et tema osa vaidlusaluses korteriomandis moodustab 2/3 ühisomandist. Kostja O M (M) väitel ei ole hageja ülalpidamisel enam ühtegi alaealist last. Kostja O M (M) väitel oli tal hagejaga kokkulepe, et pärast abielulahutust jääb nende korter hagejale ning vastutasuks loobub hageja temalt elatise nõudmisest. Kostjate kinnitusel on vaidlusalusele korteriomandile seatud hüpoteek summas 850 000 krooni. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.

KOHTUISTUNG

05.06.2008 toimunud kohtuistungil pooled jäid oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja leidis, et ei ole alust kõrvale kalduda vara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest; palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.

Kostjad kohtuistungil kinnitasid, et kostjate vahel on suuline ühisvara jagamise kokkulepe, mille kohaselt kostjale I kuulub 1/3 abikaasade ühisvarast. Seetõttu ei saa korteriomandit jagada kaasomandisse kostjate vahel võrdselt. Kostjate arvates puudub alus täitemenetluses nõude pööramiseks kostja I kinnisvarale, kuna kostja on võlga regulaarselt tasunud ning nõuet on võimalik täita kostja I muude sissetulekute arvel. Kostjad taotlesid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hageja on esitanud kostjate vastu kostjate ühisvara jagamiseks eesmärgiga pöörata täitemenetluses sissenõue kostja I osale ühisomandis. Hagi rahuldamiseks kohus esmalt

3 analüüsib, kas hageja oli õigustatud kostjate ühisvara jagamise hagi esitama ning seejärel hindama kostjate osade suurust abikaasade ühisvaras.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 181 järgi juhul, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur K Põlts täitemenetlused Tallinna Linnakohtu 30.05.1997.a. otsuse tsiviilasjas nr 2/3/46 -1638/97 ja Harju Maakohtu 18.01.1999 otsuse tsiviilasjas nr 2/1-131/99 täitmiseks. Nimetatud otsustega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha hageja ja kostja I ühiste laste ülalpidamiseks. Kostja I tasus elatist ebaregulaarselt ja kohtu poolt välja mõistetust väiksemate summade kaupa, mille tulemusel kostjal I oli seisuga 01.04.2006 tekkinud elatise võlgnevus 120 541,90 krooni. Lapsed, kelle ülalpidamiseks elatis välja mõisteti, said täisealiseks ning vastavalt sellele lõppes eelnimetatud kohtuotsuste alusel hagejale elatise maksmise kohustus vastavalt 15.04 2003 ja 30.01.2007.a. Kostja I poolt kohtule esitatud kohtutäituri K. Põltsi 04.03.2008 õiendist nähtuvalt oli seisuga 30.01.2007 võlgnevus 126 473, 40 krooni.

4. Tulenevalt TMS § 23 lg-st 1 kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg-test 2 ja 3 järeldub, et sissenõudjal on õigus otsustada, millisele võlgniku varale ta soovib sissenõude pöörata. Täitemenetluse seadustik ei sätesta keeldu rahuldada nõue võlgniku kinnisvara arvel, kui võlgnikul on samal ajal regulaarne sissetulek töötasu vms näol. Samuti ei ole kehtestatud kohustuslikku hierarhilist järjekorda varaliikidele selliselt, et alles siis võib nõude pöörata järjekorras tagapool olevale varaliigile, kui järjekorras eespool asuva varaliigi arvel nõuet ei õnnestu täita.

5. Täitemenetluse käigus võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise hagi esitamise ainus tingimus on, et nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjal I on piisavalt lahusvara, mille arvel hageja nõuet rahuldada. PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eelnevast tulenevalt on abikaasade ühisvaraks ka kummagi abikaasa poolt abielu ajal saadud töötasu ja muud perioodilised sissetulekud, mis ei ole saadud pärimise või kinke teel. Seega on põhjendamata kostjate seisukoht, et kostjal I on sissetuleku näol olemas lahusvara.

6. Lisaks on kostjate väide, et kostjal I on piisav sissetulek, paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ise kinnitas kohtuistungil, et on tasunud makseid täiturile vastavalt oma võimalustele. Täituri 04.03.2008 õiendist nähtub, et kostja I on võlgnevust pärast laste täisealiseks saamist tasunud valdavalt mõnesaja krooniste maksete kaupa. Kohus leiab, et sissetulek, mis võimaldab tasuda üle 100 000 kroonist võlgnevust 400 – 500 krooni kaupa kuus, ei saa lugeda piisavaks. Võttes arvesse, et võlgnevuse moodustab õigeaegselt maksmata elatis ning hageja on pidanud tegema laste ülalpidamiseks kulutusi sõltumata sellest, kas kostja elatist maksab või mitte, on põhjendamatu kostja I soov jätta ühisvara jagamise hagi rahuldamata ning võimaldada kostjal I võlgnevus tasuda tema sissetulekute arvel, sarnaselt elatise maksmise kohustuse täitmisega pikema perioodi jooksul väikeste osamaksetena.

4

7. Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et tõendatud on, et kostjal puudub lahusvara, millele oleks võimalik hageja sissenõue pöörata ning põhjendatud on hageja soov pöörata sissenõue kostja I osale abikaasade ühisvaras. Sellega on täidetud seaduses sätestatud eeldus kostjate ühisvara jagamise hagi esitamiseks. Kuna kostjad ei ole esitanud hagi aegumise vastuväidet, ei pea kohus vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § -le 143 andma hinnangut TMS § 14 lg 2 teises lauses sätestatud ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaegsusele.

8. Järgnevalt kohus analüüsib kostjate osade suurust abikaasade ühisvaras. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lõige 2 annab suletud loetelu tingimustest, mille esinemise korral kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Kostjad leiavad, et abikaasade osad ühisvaras ei ole võrdsed, kuid ei ole esile toonud ühtegi PKS § 19 lg-s 2 nimetatud asjaolu.

9. Kostjate väidetel on nad ühisvara jaganud omavahelise suulise kokkuleppe alusel. Väidetava kokkuleppe kohaselt kuulub ühisvarast 1/3 kostjale I ja 2/3 kostjale 2. Õige on kostjate väide, et abikaasad võivad ühisvara jagada kokkuleppel ka abielu ajal. See võimalus tuleneb PKS § 18 lg - test 1 ja 3. Samas sätestab PKS § 18 lg 4 abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise lepingule kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus leiab, et lisaks abikaasade omavahelistes suhetes abikaasade õiguste kindlustamisele teenib kinnisvara jagamise notariaalse tõestamise kohustus ka tugeva kinnistusraamatu tagamise ja kolmandate isikute huvide kaitse eesmärki. PKS § 20 lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisvara jagamise suulise lepingu kehtivuse korral oleks võlgnikust abikaasa võlausaldajate õigused täiesti kaitseta, sest abikaasad võivad nõuete esitamise korral väita, et abikaasad on suuliselt kokku leppinud kinnisvara jagamises sellisel viisil, mis välistab võlgnikust abikaasale kuuluva osa arvel sissenõude rahuldamise. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostjate korteriomandi jagamise väidetav suuline kokkulepe on tühine. Kohus lähtub kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi jagamisel seaduses sätestatud eeldusest, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed.

10. Tulenevalt PKS § 18 lg-st 6 võib jagada ka osa varast. Vastavalt hageja taotlusele kohus jagab üksnes kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi kogu abikaasade ühisvara jagamiseks. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub O M (M) ja V Mle ühisomandina korteriomand Tallinnas, xxx, mille kohta on Harju Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxx.

PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummagi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja taotleb jagada abikaasade ühisvaraks olev korteriomand Xxx, jättes selle võrdsetes osades kostjate kaasomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 sätete kohaselt ühine omand on kahele või mitmele isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, ühisomandi puhul on omandiosad kindlaks määramata.

5 Eeltoodu alusel ning juhindudes PKS § 19 lg -st 1 ja AÕS § -st 71 kohus rahuldab hagi ning jagab Tallinnas, Xxx asuva, kostjatele kuuluva korteriomandi, jättes selle võrdsetes osades kostjate O M (M) ja V M kaasomandisse.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 vastutavad kostjad O M ja V M menetluskulude eest võrdsetes osades.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Heli Käpp kohtunik