2-08-8290/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8290 Tsiviilasi AR hagi KK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AR(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja: KK(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Inge Lumiste Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 09. juuni 2008. a, hageja AR, esindaja Tiina Pill; kostja KK, esindaja adv. Inge Lumiste RESOLUTSIOON 1. Hagiavaldus rahuldada. 2. Välja mõista KK`lt ARkasuks igakuine elatis 3933 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni AK(ik XXX) ülalpidamiseks alates 01. juuli 2007. a kuni AK täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. a. KKpoolt sellel perioodil makstud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega. 3. Välja mõista KK`lt riigilõiv 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse märkides kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatis 3933 krooni alates 01. juuni 2008. a. samuti palub

hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi 01. juuli 2007. a kuni 31. mai 2008. a summas 33 063 krooni. Poolte faktiline kooselu lõppes juunist ja sellest ajast kandis lapse kulutused hageja. Kostja tasus lapse ülalpidamiseks elatist detsembris 2007. a 1300 krooni, jaanuaris 2008. a 1500 krooni, märtsis 2008. a 1500 krooni ning aprillis 2008. a 1500 krooni. Tegemist on summadega millest ei piisa lapse igapäevaseks ülalpidamiseks. Hageja brutosissetulek on 22 000 krooni. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust ebapiisavalt ja on seega rikkunud ülalpidamiskohustust. Lapse vajadused ühes kuus moodustavad 6525 krooni, millest kulub eluasemele 1075 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 500 krooni, sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 150 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuse täitmisele 900 krooni, riietele-jalanõudele 600 krooni, muudele vältimatutele püsikulutustele 1500 krooni. Seega peab kostja seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks tasuma lapse ülalpidamiseks 3250 krooni, millele lisandub tulumaks. Tõendid: lapse sünnitunnistuse ärakiri, hageja pangaväljavõte töötasude laekumiste kohta, hageja pangaväljavõte eluasemelaenu tasumise kohta, U-Neti info hageja eluasemelaenu kohta, hageja eluasemelaenuleping, hageja eluasemelaenuleping, E AS arved, E arved, EK arved, hageja U-Neti väljaprint lasteaiamaksu tasumise kohta, hageja U-Neti väljaprint lapse hoidmistasu maksmise kohta, MTÜ arve, hageja pangakonto väljavõte maksete tasumise kohta MTÜ-le . Kostja vastuväited Oma kirjalikus vastuses ja täiendavates vastuväidetes kohtule on kostja seisukohal, et hageja nõue on nõuetekohaselt tõendamata. Alates novembrist 2007. a töötab kostja OÜ-s B , ning kostja keskmine netosissetulek on ca 28 652 krooni kuus. Kuivõrd kostja täidab suure osa tööajast tööülesandeid Soomes, tasub OÜ B kostjale ka lähetustasu. Kostja tasub igakuiselt korteriomandi laenumakseid summas 5646,27 krooni ning korteriomandi kindlustusmakseid ca 100 krooni kuus. Lisaks tasub kostja igakuiselt hooldus-, haldusja kommunaalmakseid keskmiselt 1900 krooni kuus. Samuti tasub kostja sõiduauto liisingmakseid. Kostja leiab, et kuni novembrini 2007. a elasid pooled perekonnana – kandsid ühiselt kulutusi, käisid koos lapsega ühiselt erinevatel üritustel ja väljasõitudel. Kostja leiab, et hageja nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt, on pahatahtlik. Nõutav elatis ei vasta kostja 2007. a varalisele seisundile. Kostja töötas kuni oktoobrini 2007. a OÜ-s R . Kostja keskmine kuu netosissetulek oli sel perioodil ca 10 641 krooni. Käesoleval ajal puudub kostjal kindel töökoht, kuna alates maist 2008. a on tema tööleping OÜ-ga B lõppenud. Kuivõrd elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda lisaks lapse vajadustele ka vanemate varalisest seisundist, tuleb arvestada asjaoluga, et nõutav elatis ei ole kooskõlas kostja 2007. a aasta varalise seisundiga ega kostja praeguse varalise seisundiga, mil kostja puudub kindel töökoht ja kindel sissetulek. Tõendid: kostja arveldusarve väljavõtted, kinnistusosakonna väljatrükk, KÜ arved, AS H L E arved. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui vanem annab lapsele ebapiisavalt elatist. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last, hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt ning lapse põhjendatud vajadusi. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud lapse igakuised vajadused. Lapse arengu seisukohast on põhjendatud ka kulutused meelelahutusele, hobidele ja spordile. Samuti on põhjendatud hageja poolt välja toodud kulutused toidule summas 1500 krooni, kuna laps vajab kasvamiseks erinevaid toiduaineid. Põhjendatud on ka kulutused riietele ja jalanõudele summas 600 krooni, kuna tegemist on kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. Samuti arvestab kohus elatise väljamõistmisel ka kostja varalist seisundit. Kohus on asunud asja menetlemisel seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab maksta poolte ühise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummast suuremat elatist ning asjaolu, et kostjal ei ole peale poolte ühise lapse rohkem alaealisi ülalpeetavaid. Kohtule esitatud pangaväljavõtetega on tõendatud, et kostja on saanud Eesti keskmisest palgast tunduvalt suuremat töötasu ja on tasunud ka siis lapse ülalpidamiseks alla miinimumi kehtestatud elatusraha. Kostja väited käesoleval ajal OÜ-ga B töölepingu lõpetamise ja kindla töökoha puudumise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud Betoonpumba OÜ tõendi selle kohta, et KK töötas B OÜ-s alates 01.10.2007. a kuni 30.04.2008. a, kuna nimetatud tõendil puudub allkiri ja jätab kohtule kahtluse tõendi ehtsuses. Samuti ei kostja kohtule tõendanud, et ta oleks käesoleval ajal töötu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3933 krooni kuus (sisaldab tulumaksu) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt alates 01. juuli 2007. a. Kostja poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 3933 = 35 397). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 35 397 krooni riigilõivu 2250 krooni.

Maie Seppo kohtunik