2-07-6744/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U MÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

13.06 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6744 Tsiviilasi MT avaldus vanema õiguste äravõtmine MV suhtes PM Istungi toimumise aeg 20.05.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: MT, XXX

Puudutatud isik: PP, XXX Puudutatud isik: MV MVesindaja adv Helen Tomberg Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid

Eestkosteasutus: XXX, esindaja: Helve Keel Resolutsioon

1. Rahuldada MTavaldus.

2. Võtta PP’ilt (ik XXX, end V ) ära vanema õigused MV(isikukood XXX) suhtes.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik

02.03.2007 esitatud avalduse ja 13.12.2007 täiendatud avalduse kohaselt MT kooselu PV algas 1990.a. juulis ja lõppes 1999.a. mais. Meie kooselust sündis XXX.a. tütar MV. Vastavalt XXX.a. kandele nr.XXX on lapse isana registreeritud Tallinna Perekonnaseisu-ameti Mustamäe sektoris vastustaja PV. P.V andis lapse ülalpidamist meie kooselu ajal ning peale kooselu lõppemist kuni 1999.a. novembrini. Peale seda ei ole PV tütre ülalpidamiseks elatist maksnud, ega ka mitte muul viisil andnud materiaalset abi lapse ülalpidamiseks.

PV ei ole võtnud osa tütre kasvatamisest ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Viimati nägi PV tütart 1999.a. novembris kui ma käisin tütrega tema töökoha laste jõulupeol. Tütar M ei ole juba palju aastaid näinud ega suhelnud PV, siis leian, et lapse ärakuulamisest kohtu poolt võib loobuda , kuna ärakuulamiseks ei ole mõjuvaid põhjusi. Kuni viimase ajani puudusid minul teated PV elukohast, töökohast ja sissetulekute suurusest. PV on väljaspool meie perekonda veel tütar MV sünd. XXX. ja tütar LV sündinud XXX. kelle ülalpidamiseks oli temalt välja mõistetud elatis, kuid mida ta maksis ebaregulaarselt.

Seetõttu ei pidanud mina otstarbekaks temalt elatise väljamõistmist kohtuotsusega. PV ei ole aastate jooksul üles näidanud huvi tütre M käekäigu suhtes ja jätnud täitmata oma vanemliku kohustuse lapse ülalpidamiseks ning seega kaotanud oma vanemlikud õigused. PV ei ole võtnud osa tütre kasvatamisest ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Viimati nägi tütar MV isa 1999.a. novembris kui meie käisime tütrega tema töökoha laste jõulupeol. Tütar MV ei ole juba palju aastaid näinud ega suhelnud oma isa PV . Kuni avalduse esitamiseni kohtusse puudusid minul andmed PV(P ) nime muutmisest, elukohast, töökohast ja sissetulekute suurusest.

Mina soovin PP(V ) vanemlike õiguste äravõtmist tütre MV suhtes vastavalt Perekonnaseaduse § 54, kuid asja arutamine toimub Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 alusel, mis reguleerib vanemlike õiguste määramist lapse suhtes. Leian, et tegemist on ühe asjaga s.o. vanemlike õiguste äravõtmisega, aga erinevad seadused kasutavad erinevaid termineid kuid vanema õiguste määramine hõlmab ka vanema õiguste äravõtmist. PP tuleb vanemlikud õigused ära võtta, sest ta on lapse suhtes käitunud süüliselt: Ta on lapse unustanud ja ei hooli lapsest, sest juba 1999.aastast ei ole ta ilmutanud mingit huvi lapse saatuse suhtes, ega mitte mingil moel püüdnud last teavitada, et lapsel on isa. - Hoiab eemale kohustusest tagada lapsele normaalsed tingimused kasvamiseks. - Ei ole andnud materiaalset ega moraalset abi lapse ülalpidamiseks ega kasvatamiseks. - Ei soovi võtta osa lapse tuleviku otsustamisest isegi siis, kui asi on arutamisel kohtuorganis. - Laps saab varsti 13 aastaseks, kuid temal ei ole mälestusi ega mingit hoiakut P.P kui lapsevanema suhtes, sest ta on muutunud tema jaoks täiesti võõraks inimeseks.

Eestkoste asutuse seisukoht Harku Vallavalitsuses on toimunud vestlused MT, (ikXXX, elukoht: XXX, eelnev alukoht Harku vald) ) ja MV (ik XXX , elukoht: XXX ,eelnev elukoht XXX), et välja selgitada põhjused ja vajadus PP ilt (endine V )vanema õiguste äravõtmiseks MV suhtes. MT ja PPi kooselu lõppes 1999 aasta mais, kui nende ühine tütar MV oli 4 aastane. PP võttis osa lapse ülalpidamiskulude kandmisest nii kooselu ajal kui ka peale seda kuni novembrini 1999. Alates 1999 aasta detsembrist ei ole PP MV uga kohtunud ega muul viisil võtnud osa tema kasvatamisest ja ülalpidamisest.

MT ja MV ei olnud teadlikud PPi (endine V ) perekonnanime vahetamisest. M õpib XXX 6 klassis, aastate jooksul on hinded vaid neljad-viied. M on säilinud üksikud mälupildid isast kui nad veel koos elasid ( 4 aastane). Seitsme aasta jooksul ei ole ta isaga kohtunud ega muul viisil suhelnud, ta ei tea midagi isa selle perioodi elust . M on teadlik avaldusest isalt vanema õiguste äravõtmiseks ja on sellega nõus. Talle on selgitatud, et kui ta soovib on tal võimalus tulevikus isaga kohtuda ja suhelda. MT on andnud avalduse kohtusse veebruaris 2007 .

Selle aja jooksul ei ole PP kordagi võtnud lapsega kontakti ja ei ole avaldanud muul viisil soovi täita oma vanema kohustusi. Arvestades vestlust MT ja MV ning 10 kuulist ooteaega, kus isal oli võimalus suhteid tütrega taastada ning võttes aluseks Perekonnaseaduse § 54 lõike 1 punkti 1, on Harku Vallavalitsus alljärgneval seisukohal:

1. PP ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

2. võtta PM ära vanema õigused MV suhtes.

Puudutatud isiku MV määratud korras esindaja seisukoht

Lapse esindajana leian, et avaldus on põhjendatud ja toetan selle rahuldamist. Oma seisukohti põhjendan alljärgmiselt. MT ja PPi (endine nimi PV) kooselust on 9.03.1995.a. sündinud MV. Vanemate kooselu lõppes 1999.a., kui M oli 4-aastane. Kooselu lõppemise põhjustena märgib ema MT ennekõike PPi tugevat sõltuvust alkoholist ning vaimset ja füüsilist vägivaldsust. Pärast vanemate lahkuminekut jäi alaealine M elama ema juurde ning on sellest peale jätkuvalt ja katkematult olnud MT kasvatusel ja hoolitusel. M T kinnitusel ei ole lapse isa osalenud mitte ainult lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, vaid ei ole andnud lapsele ka ülalpidamist.

MT andmetel on PPil Mi eelselt veel 2 tütart, kes jäid pärast vanemate lahkuminekuid samuti oma emade kasvatada ja kelle kasvatamisest ja ülalpidamisest PP ei ole samuti kunagi osa võtnud. Olemasolevatel andmetel peaks PPil olema ka hilisemast ajast üks laps. Sünnitrauma tagajärjel diagnoositi Mil osaline ajuhalvatus, mille prognoos oli ebaselge. Seetõttu viibis M korduvalt haiglaravil ja sai 4 esimest eluaastat põhiliselt taastusravi. Lapse isa eitas nii haigust kui ravivajadust. Ravi ajal isa lapse emale toeks ei olnud, vastupidi, alandas ja naeruvääristas ema püüdlusi.

Arstide sõnul kaasnenuks taastusravi osutamata jätmisega lapsel puue, mis ema järjekindla tegevuse tulemusel praegu puudub. Käesoleval ajal õpib M 6.klassis. M õpib üksnes väga headele hinnetele ning kõik senised 5 õppeaastat on lõpetanud kiituskirjadega. Lisaks sellele õpib M ka kitarri erialal. Minuga vestluses kinnitas M, et ta kohtas isa viimati siis, kui oli 4-aastane. Mäletab veel isa helistamist siis, kui oli viiene. Parast seda isa kohanud ega temaga rääkinud ei ole. M isa nägu ei mäleta ja arvab, et tänaval ta teda ära ei tunneks.

Isaga seostub üksnes üks mälupilt, kui istusid isaga arvutis ja joonistasid paintbrushi programmis pilti. Mingeid muid mälestusi ega tundeid seoses isaga ei kangastu. Isapoolse vanaemaga kohtus viimati enne kooliminekut. Minuga vestluses PP kinnitas, et ei ela pikemat aega Eestis ning et kohtus lapsega viimati 1999.a. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side, laps isa sisuliselt ei tunne. Isa ei vaidle vanemaõiguste äravõtmise vastu, avaldas üksnes pahameelt, et vaidlus nii pikalt on kestnud, sest ta on ammu avaldanud vanemaõiguste äravõtmiseks nõustumust.

Peab asja venimist ja kohtulikku käiku ennekõike lapse ema kiusuks. Allakirjutanu selgitus vanemaõiguste piiramise kohtuliku korra kohta rahustas isa veidi. Viimased 8 aastat elab M oma ema ja tema abikaasa HT peres. Lisaks M elab peres ka HT 22- aastane tütar H. Perekonna elukohaks on uus ja avar eramu. Kodu külastamisel veendusin, et selles on olemas kõik Mi eluks vajalik. Ema ja kasuisa HT suhtuvad tüdrukusse suure hoole ja armastusega. Oma suhteid H ja H hindab M samuti heaks. Minuga vestluses kinnitas M, et on teadlik kohtumenetlusest ja vaidluse sisust ning selle võimalikest tagajärgedest.

Laps toetab vanemaõiguste äravõtmist, sest tal puudub igasugune side isaga, ta ei tunne teda ega ka soovi tunda. Olen seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Puudutatud isik PP on lapse määratud korras esindajale avaldanud, et tal puuduvad vastuväited vanema õiguste äravõtmisele. Puudutatud isik MV kohtuistungil määratud esindaja juuresolekul kinnitab, et on selle poolt, et isalt ära võtta vanema õigused. Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäid avaldaja ja puudutatud isiku MV määratud korras esindaja ja eestkoste asutuse esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde ja palusid asja läbi vaadata sisuliselt.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele.

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PKS § 54 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. Riik perekondlikesse õigussuhetesse sekkudes kas piirab vanemate õigusi või kohaldab laste kaitseks vanema õiguste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises.

PKS § 53 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. PP kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud.

Vastavalt sünnitunnistusele nr XXXon MV isana kantud PV (ik XXX), kellel on Harku Vallavalitsuse teatise kohaselt uus perekonnanimi P (tl 5). Asja arutamisel on leidnud dokumentaalsete tõenditega tuvastamist, et PP ei ole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist PPi pikaajaline soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks PPil jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Seetõttu leiab kohus, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Riigikohus on ts.asjas nr. 3-2-1-4-07 tehtud määruses asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul PKS § 54 lg 1 p-i 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. Käesolevas vaidluses on kohus veendunud, et kontakti puudumine isa ja lapse vahel 9 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks PKS § 54 lg 1 p.-i 1 järgi. PKS § 56 lg 1 lubab kohtul vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

Kohus leiab, et MT avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna PPi käitumine on vastutustundetu, hoolimatu oma lapse MV suhtes. Seega kohus leiab, et kuna PP ei ole huvitatud lapse eest hoolt kandma tuleb vanema õigused ära võtta tütre MV suhtes. PKS § 53 lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna kohtulahend tehakse lapse huvidest lähtuvalt

Lukiina Vismann Kohtunik