3-07-1899/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1899 Haldusasi Lääne-Viru maavanema protest Vinni Vallavolikogu 21. veebruari 2006 otsuse nr 12 p 1.1.1, 25. mai 2006 otsuse nr 46 p 1.1.1 ja 28. juuni 2007 otsuse nr 44 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20. märtsi 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vinni Vallavolikogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Vinni Vallavolikogu, esindaja advokaat Küllike Namm Vastustaja Lääne-Viru maavanem RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 20. märtsi 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Asja materjalide kohaselt andis EKE Ehitusja Montaaživalitsus 23.08.1990 Vinni NST-le üle puurkaevu nr 6253 Viru-Jaagupi asulas. Koos puurkaevu üleandmise aktiga anti üle puurkaevu pass.

2 Vinni Vallavolikogu 08.04.1993 otsusega vaadati läbi Viru-Jaagupi Ühistu (tekkis Vinni NST jagunemisel) reorganiseerimiskava, mille punkt 2.2.6 sätestas vallavalitsuse kohustuse võtta üle bilansilise maksumusega vastavalt inventuuri nimekirjale uus puurkaev. 20.07.1993 andis Viru-Jaagupi Ühistu akti nr 6 alusel Vinni Vallavalitsusele tasuta üle Viru-Jaagupi aleviku vesivarustuse rajatised väärtusega 5175.70 krooni, akti lisast 1 nähtub, et üle anti ka puurkaev väärtusega 2400 krooni. Vinni Vallavolikogu 18.06.1997 otsusega nr 53 asutati AS Vinni Kommunaal, mille aktsiakapitali suurus oli 5 562 800 krooni ning mittevaralise sissemakse rahaliseks väärtuseks 4 302 800 krooni. Audiitor Kersti Männiku 17.06.1997 koostatud audiitori arvamuse AS Vinni Kommunaal aktsiate eest tasumise mitterahalise sissemakse hindamisel kohaselt oli ME Viru-Jaagupi Soojus põhivara hulgas puurkaev jääkmaksumusega 1680 krooni. Lääne-Viru Maakohtu 16.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-663/00 kuulutati välja AS Vinni Kommunaal pankrot. AS Vinni Kommunaal (pankrotis) varad müüdi OÜ-le Askoterm. Pankrotihaldur Martin Krupp vastas vastustaja suulisele järelepärimisele, et käesoleval ajal ei ole puurkaev arvel AS Vinni Kommunaal (pankrotis) varana. 20.11.2002 andis Vinni Vallavalitsus välja korralduse nr 450, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa (24,61 ha) EELK Viru-Jaakobi kogudusele. Korralduses ei ole mainitud tagastatavale maale jäävaid veerajatisi. 31.03.2003 kanti katastriüksus kinnistusraamatusse Kirikutalu kinnistu nime alla, registriosa numbriga 3217431. Vinni Vallavolikogu 21.02.2006 otsuse nr 12 punktiga 1.1.1 algatati peremehetuse tuvastamine Viru-Jaagupi alevikus asuva 1990. a rajatud puurkaevu nr 6253 kohta. 23.02.2006 avaldati Ametlikes Teadaannetes peremehetute ehitiste hõivamise teade, samuti avaldati teade peremehetute varade hõivamise kohta Vinni valla ajalehes Koduvalla sõnumid, ning kohustati kõiki, kellel on vastuväiteid nimetatud ehitiste peremehetuse kohta, esitama kirjalikud vastuväited kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid ei esitatud. Vinni Vallavolikogu 25.05.2006 otsuse nr 46 punktiga 1.1.1 tunnistati 1990. a rajatud puurkaev nr 6253 Kirikutalu kinnistul nr 3217431, katastritunnus 90002:003:0021, peremehetuks. Eelnimetatud otsuse alusel kanti puurkaev ehitusregistrisse. Vinni Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 44 anti Kirikutalu kinnistul nr 3217431, katastritunnus 90002:003:0021, asuv Vinni vallale kuuluv puurkaev (ERH kood 220312185) OÜ-le Voore Mõis tähtajatult rendile. 29.08.2007 tegi Lääne-Viru maavanem tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 Vinni Vallavolikogule ettepaneku viia Vinni Vallavolikogu 21.02.2006 otsuse nr 12 p 1.1.1, 25.05.2006 otsuse nr 46 p 1.1.1 ja 28.06.2007 otsus nr 44 15 päeva jooksul arvates ettepaneku saamisest seadustega kooskõlla. 13.09.2007 vastas vallavolikogu, et on seisukohal, et volikogu aktid on seadustega kooskõlas. 27.09.2007 edastas Lääne-Viru maavanem halduskohtule protesti Vinni Vallavolikogu 21.02.2006 otsuse nr 12 p 1.1.1, 25.05.2006 otsuse nr 46 p 1.1.1 ja 28.06.2007 otsuse nr 44 tühistamiseks. Protesti kohaselt saab peremehetu ehitise hõivamise korra punkti 2 järgi hõivata vallasasjaks olevat ehitist. Protestis viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-42-05 ning leitakse, et puurkaev on maaga sedavõrd lahutamatult seotud rajatis, et see pole käsitatav vallasasjana. Puurkaevu kui rajatise mõiste ei hõlma pumpa ega muid seadmeid, mis on vajalikud vee väljapumpamiseks. Puurkaevu mõistet iseloomustab Keskkonnaministri 30.01.1997 määrusega nr 8 kinnitatud Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra punkt 4.3. Vinni vald ei ole nõutud viisil täitnud peremehetu ehitise hõivamise korra punkti 7, sest 29.03.2006 on tehtud kanne kinnistusraamatusse OÜ Voore Mõis kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta veetrassi majandamiseks. Puuduvad ka andmed, et oleks küsitud kinnistuomaniku seisukohta. Vald on tuginenud riikliku ehitusregistri andmetele, kuid

3 VV 17.12.2002 määrusega nr 405 kinnitatud Riikliku ehitisregistri asutamine ja pidamise põhimääruse § 7 tulenevalt registreerib register andmed, mis talle esitatakse. Kuna võõral kinnistul asuva puurkaevu omanikuks ei ole võimalik saada vallasasja kui peremehetu ehitise hõivamise teel, siis on seadusega vastuolus ka vallavolikogu 28.06.2007 otsus nr 44, millega anti puurkaev kui vallavara rendile.

2. Vinni Vallavolikogu palus jätta protesti rahuldamata, leides, et vaidlusalused otsused on seaduslikud ja õiguspärased. Vastustaja ei ole rikkunud peremehetu ehitise hõivamise korras sätestatud nõudeid ning tal oli seaduslik õigus hõivata vallasasjana puurkaev kui rajatis. AÕS § 158 lg 1 lähtuvalt ei ole puurkaev kui rajatis kinnisasja oluline osa. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-02. Vastustaja valduses olevatest dokumentidest nähtub, et puurkaevu viimane omanik oli AS Vinni Kommunaal (pankrotis), kelle pankrotivara hulka puurkaev kuulus. Pankrotivarad omandas OÜ Askoterm, kuid puurkaevu pankrotihaldur ei võõrandanud. Puurkaev ei ole käsitletav ka pankrotivarana, sest see ei kajastu pankrotihalduri pankrotivara nimekirjas. Kuna puurkaev ei kuulunud kinnistu koosseisu ega kuulunud sellest tulenevalt kinnistu omanikule, ei olnud vastustajal kohustust küsida kinnistu omaniku seisukohta. Kuna peremehetu ehitise hõivamise korra punkt 7 sätestab, et ehitise omaniku kindlaks tegemisel on määravaks ehitusregistri andmed, siis vastustaja sellele ka tugines. Ametlikes Teadaannetes ja Vinni valla ajalehes Koduvalla sõnumid avaldatud teadetele peremehetute varade hõivamise kohta vastuväiteid ei esitatud. Seega tegi vastustaja kõik, et puurkaevu omanik kindlaks teha. 17.03.2006 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal ei olnud puurkaev kantud riiklikku ehitusregistrisse, mistõttu jääb arusaamatuks, mille alusel puurkaevu suhtes kasutusõigus seati. OÜ Voore Mõis juhatuse liige Indrek Klammer on ka EELK Viru-Jaakobi koguduse juhatuse liige. 28.06.2007 anti puurkaev rendile samuti OÜ-le Voore Mõis taotluse alusel. Eeltoodust lähtuvalt oli kinnistu omanik tema seadusliku esindaja kaudu teadlik, et puurkaev on tunnistatud peremehetuks varaks ning aktsepteeris seda, sõlmides rendilepingu.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus tühistas 20.03.2008 otsusega Vinni Vallavolikogu 21.02.2006 otsuse nr 12 p 1.1.1, 25.05.2006 otsuse nr 46 p 1.1.1 ja 28.06.2007 otsuse nr 44. Menetluskulu jättis kohus menetlusosaliste enda kanda. Otsuse kohaselt on AÕSRS § 13 lg 2 tulenevalt kohalikul omavalitsusel ja riigil õigus ning kohustus hõivata õiguslikul alusel püstitatud peremehetu ehitis Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Selle sätte alusel on VV 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitanud Peremehetu ehitise hõivamise korra. Nimetatud korra punkti 1 järgi reguleerib kord õiguslikul alusel püstitatud hoone ja rajatise kui peremehetu ehitise hõivamist, korra punkt 2 sätestab, et hõivata saab vaid vallasasjaks olevat ehitist. Objekti peremehetuks tunnistamise ajal oli rajatise määratlus antud 01.01.2003 jõustunud ehitusseaduse § 2 lg 3, mille kohaselt on rajatis ehitis, mis ei ole hoone; rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Sama seaduse § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Maareformi seadus viitas rajatise määratluse osas otseselt ehitusseadusele. MaaRS § 6 lg 3 (redaktsioon, mis kehtib alates 01.01.2003) ja sama paragrahvi lõike 31, mis loetleb rajatisi, mida maareformi seaduse mõttes rajatistena ei käsitleta, sätete tõlgendamisel tuleb võtta arvesse, et maareformi üheks eesmärgiks on õigusvastaselt võõrandatud maa

4 tagastamine. Vaidlusaluse objekti peremehetuks tunnistamine toimus pärast õigusvastaselt võõrandatud maa kinnistamist. Maareformi seadus välistab teatud juhtudel sellise maa tagastamise, mille peal asub teisele isikule kuuluv ehitis. Samas tuleneb maareformi seadusest, et MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatiste, s.o tehnorajatiste, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, all olev maa tagastatakse igal juhul. Peremehetu ehitise hõivamist reguleerivate sätete ja maareformi seaduse üheks tõlgendusvõimaluseks oleks seisukoht, mille järgi MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatisi küll saab peremehetu ehitise hõivamise korra alusel hõivata, kuid ka pärast hõivamist tagastatakse need rajatised koos rajatiste aluse maaga. Sellise tõlgenduse korral oleks nimetatud rajatiste hõivamine aga mõttetu. Sellisel tõlgendusel on ka teine puudus. Nimelt ei võetaks sel juhul arvesse olukorda, mis võib kujuneda pärast rajatise hõivamist. Välistatud pole, et tehnorajatise hõivaja muudab pärast omanikuks saamist rajatise kasutusotstarvet, mistõttu rajatis ei vasta enam MaaRS § 6 lg 31 esimese lause tunnustele. Sellega tekiks olukord, kus tehnorajatise alune maa võib jääda tagastamata. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et maareformi toimumise tingimustes ei saa seadusi tõlgendada viisil, mis teeks õigustatud subjektile maa tagastamise ülemäära keerukaks või isegi võimatuks. Seega ei saa seadusi tõlgendada nii, et hõivata saab MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud objekti, s.o tehnorajatist, mis võimaldab tagastatava maa otstarbekohast kasutamist. Seetõttu asus ka halduskohus seisukohale, et MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatisi, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole peremehetu ehitise hõivamise korra alusel võimalik hõivata. Sellise rajatise püstitamise õiguslikule alusele ei omista MaaRS § 6 lg 31 õiguslikku tähendust. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-71-03 konstateerinud, et tehnorajatise, mida saab peremehetu ehitise hõivamise korra alusel hõivata, püstitamise õiguslik alus ei piirdu AÕSRS § 14 lg 1 ja 11 nimetatud ehitusloa või -projektidega. Nimetatud paragrahvi lõige 1 omistab õigusliku tähenduse ka maakasutusõigusele ja kasutusloale. Tehnorajatis on püstitatud õiguslikul alusel, kui on olemas tema ekspluatatsiooni võtmise akt. Vaidlusaluse objekti kohta on olemas puurkaevu pass ja üleandmise-vastuvõtmise akt 23.08.1990 tööettevõtja EKE Ehitus-Montaaživalitsuse EMV-lt tellija Vinni NST-le. Kinnistamisotsuse ja ka peremehetuse tuvastamise algatamise, peremehetuks tunnistamise ning vallavara rendile andmise otsustuste tegemise ajal puudus puurkaevu kui rajatise kasutusluba ja vee erikasutusluba. Puudus ka kõige olulisem dokument – tehnorajatiste ekspluatatsiooni võtmise akt ning sellest tulenevalt ka alus lugeda tõendatuks, et rajatis on püstitatud õiguslikul alusel. Protestitava otsuse nr 46 punktiga 1.1.1 tunnistati peremehetuks Kirikutalu kinnistul nr 3217431 asuv puurkaev nr 6253, mis ei olnud vallasasi, vaid oli muutunud Kirikutalu kinnistu oluliseks osaks kinnistamisotsuse tegemisega 31.03.2003 (AÕSRS § 14 lg 1). Kohus märkis, et Vinni vald võis olla õigustatud peremehetu ehitise hõivamise menetlust peremehetu ehitise hõivamise korra alusel läbi viima vaid enne õigusvastaselt võõrandatud maa EELK Viru-Jaakobi koguduse omandisse andmist ja kinnistu moodustamist, mitte pärast seda – ja sedagi vaid eeldusel, et menetluse objektiks on rajatis(ed) vallasasja(de)na ning tõendatud on nende rajamine õiguslikel alustel. Vinni Vallavalitsuse 20.11.2002 korralduses nr 450, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa EELK Viru-Jaakobi kogudusele, ei olnud mainitud tagastatavale maale jäävaid veerajatisi, st vaidlusalust puurkaevu. Kõnealuse objekti andmed ei kajastu ka katastris, kuhu pole kantud kitsendusi. Vald on vaid märkinud, et ehitis oli riiklikus hooneregistris registreerimata ning ei ole teada andmeid puurkaevu omaniku kohta.

5 Vald ei ole 28.06.2007 otsust nr 44 täitnud, rendiarveid ei ole esitatud ja neid pole ka OÜ Voore Mõis tasunud. Vaidlust pole ka selles, et 07.03.2006 on Rakvere notar I. Rahnu tõestanud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu EELK Viru-Jaakobi koguduse ja OÜ Voore Mõis vahel, mille kohaselt antakse kasutajale tähtajatu isiklik kasutusõigus veetrassi koos puurkaevu, sanitaarkaitse tsooniga 50 m raadiuses, ja seadmetega sh pump, kaevu elektrijuhtimise süsteem, veemõõtja, ning kaabeltrassi majandamiseks. Sellekohane kanne on kinnistusraamatusse tehtud 29.03.2006. Kuni 28.03.2006 puudusid kanded koormatiste ja kitsenduste kohta kinnistusraamatus Kirikutalu kinnistu nr 3217431 kannetes. Ka puuduvad kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu kantud vastuväited. AÕSRS § 13 lg 2 ja peremehetu ehitise hõivamise korra eesmärgiks on korrastada omandisuhted selliselt, et omandireformi käigus tekiks omanikuta asjale omanik. Hõivata saab mitte kellelegi kuuluvat peremehetut vallasasja. Peremehetu ehitise hõivamise kord ei laiene õigusliku aluseta püstitatud ehitisele. Kirjeldatu alusel ei ole võimalik puurkaevu peremehetu ehitise hõivamise korra alusel peremehetuks ehitiseks tunnistada. Seega kuuluvad protestitud haldusaktid tühistamisele kui õigusvastased haldusaktid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Vinni Vallavolikogu taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta protest rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on rajatiste ja tehnorajatiste õiguslik regulatsioon erinev. Kohus on asunud õigele seisukohale, et puurkaevu puhul (ühendatud veetorustikega ühtsesse veevarustussüsteemi) on tegemist tehnorajatisega. Samas on kohus põhjendamatult lähtunud maareformi seadusest, mis käsitleb rajatisi. Tehnorajatise mõiste tuleneb AÕS § 158 lg 1 (kehtis kuni 23.03.2007), mis sätestab, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsioonivõi elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasivõi elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. Seega ei saa tehnorajatis mõjutada maareformi läbiviimist, kuna ta ei ole maatüki oluline osa, ja seetõttu ei kohaldu tehnorajatisele maareformi seaduse sätted. Tehnorajatiste õiguslik regulatsioon on asjaõigusseadus ja eriseadustes. Alates 23.03.2007 kehtib AÕS § 158 lg 1 alljärgnevas redaktsioonis – kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasivõi elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Lähtuvalt eeltoodust on puurkaev tehnorajatis, mis ei ole kinnisasja oluline osa. Tehnorajatise kui vallasasja hõivamist võimaldab peremehetu ehitise hõivamise kord, kuna tehnorajatis on rajatis ja seda ehitusseaduse mõistes. Eelnimetatud seisukohta kinnitab Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-02, kus märgitakse muuhulgas, et tehnorajatise all tuleb üldmõistena silmas pidada eelkõige elektrija sideliine, gaasi-, soojusja veetrasse ja muid sarnaseid liine, trasse ja juhtmeid (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikke abirajatisi nagu alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Lisaks on kolleegiumi arvates rajatise tehnorajatiseks lugemisel oluline, et rajatis oleks ehitatud õiguslikul alusel ning oleks tehnorajatisena

6 tegelikult kasutatav. Rajatis ei pea tingimata tehnorajatisena kasutuses olema, kuid seda peab olema võimalik olemasoleval kujul sihtotstarbeliselt kasutada eelkõige teise kinnistu huvides. Otsuses nr 3-2-1-43-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et alates 1. jaanuarist 2003 on nii AÕS § 158 kui ka AÕSRS § 152 lg 1 sätestatud tehnorajatise mõiste loetelu kaudu. Nende sätete kohaselt on tehnovõrk või rajatis kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsioonivõi elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasivõi elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis. Kuigi enne 1. jaanuari 2003 ei olnud tehnorajatise mõistet seaduses täpsustatud (mõiste ise tuli kasutusele 1. aprillil 1999), mõisteti tehnorajatiste all just eelkõige eelnevalt loetletud rajatisi. Riigikohus on korduvalt leidnud, et rajatise lugemisel tehnorajatiseks omab tähtsust ka selle reaalne kasutamine. Kohtu järeldus, et MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatisi pole peremehetu ehitise hõivamise korra alusel võimalik hõivata, on ebaselge sõnastusega ja oletuslik. Arusaamatuks jääb kohtu väide, et pärast rajatise hõivamist ja selle kasutusotstarbe muutmist võib tehnorajatise alune maa jääda tagastamata. Kinnistu on moodustatud enne tehnorajatise hõivamist peremehetu varana. Kuna puukaev on tehnorajatis, siis ei ole takistust tema hõivamiseks peremehetu varana ka pärast kinnistu moodustamist, kuna AÕS § 158 lg 1 (kehtis kuni 23.03.2007) sätestab, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis ei ole kinnisasja oluline osa. Järelikult on tegemist vallasasjaga, mille hõivamist võimaldab peremehetu ehitise hõivamise kord. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on lugenud tõendatuks, et rajatis on püstitatud õiguslikul alusel, mistõttu ei ole asjasse puutuv, kas otsuse tegemise ajal oli apellandi valduses ekspluatatsiooni võtmise akt. Apellant on esitanud dokumendid, mis kinnitavad, et puurkaev on püstitatud õiguslikul alusel (puurkaevu pass, akt puukaevu üleandmise-vastuvõtmise kohta). Kohus ei ole põhjendanud, miks esitatud tõendid ei kinnita ehitise rajamist õiguslikul alusel. Kohtuotsusest ei nähtu, millisele õiguslikule alusele tuginedes peab kohus just ekspluatatsiooni võtmise akti tõendiks, mis kinnitab, et rajatis on püstitatud õiguslikul alusel, ja milline õigusakt sätestas ekspluatatsiooniakti kohustuslikkuse 1990. a. Samuti ei ole kohtuotsusest näha, millist õigusaktiga sätestatud kastusluba ja erikasutusluba on kohus silmas pidanud ja millist tähendust need omasid protesti lahendamisel. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse (TsMS § 436 4; § 442 8; § 436 lg 1) norme. Kohus on otsuse rajanud asjaoludele, mida menetluses ei arutatud. Kohtumenetluses ei olnud vaidlust selle üle, kas puurkaev on püstitatud õiguslikul alusel või mitte. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud apellandi esitatud tõendeid (puurkaevu nr 6253 pass ja puurkaevu üleandmise-vastuvõtmise akt 23.08.1990) rajatise püstitamise kohta õiguslikul alusel. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta apellandi väited, miks vastutaja on protestinud ainult puurkaevu nr 6253 peremehetuks tunnistamist, kuid lugenud Vinni Vallavolikogu 21.02.2006 otsuse 12 ja 25.05.2006 otsuse 46 alusel varade, sh puurkaevude peremehetuks tunnistamise õiguspäraseks. Kohtuotsusega tühistati Vinni Vallavolikogu 28.06.2007 otsus 44 “Vallavara rendile andmine”. Kohtuotsuses ei ole käsitletud eelnimetatud haldusakti ega põhistanud selle tühistamist.

5. Lääne-Viru maavanem vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on Viru-Jaagupi alevikus kaks puurkaevu, üks rajatud varem ja teine 1990. a. Vinni Vallavalitsus ei tundnud huvi, kas puurkaev oli AS Vinni Kommunaal pankrotivara koosseisus või ei ja tagastas 20.11.2002 korraldusega nr 450 õigusjärgsele omanikule maa koos kaevuga. Kinnistusraamatusse tehti esmakanne 31.03.2003 ning mingeid kitsendusi sisse ei kantud.

7 Peremehetu ehitise hõivamise korra punkt 7 sätestab omavalitsuse ülesanded omaniku väljaselgitamisel: ehitise omaniku kindlakstegemisel on määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. EELK Viru-Jaakobi koguduse ja OÜ Voore Mõis vahel sõlmitud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel on isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse sisse kantud 29.03.2006. Vallavolikogu on teinud otsuse peremehetuks tunnistamise kohta 25.05.2006, seega ligi kaks kuud hiljem ilma, et oleks tutvunud kinnisturaamatu andmetega. Peremehetu ehitise hõivamise korra alusel ei saa õigusjärgsele omanikule tagastatud maatükilt hõivata vallasasjana puurkaevu, kuna rajatis on maatükiga püsivalt ühendatud ning on kinnisasja oluline osa. Analoogses küsimuses on Riigikohus leidnud kohtuasjas nr 3-3-1-42-05, et tee on maaga sedavõrd lahutamatult seotud, et tee pole kuidagi käsitatav vallasasjana AÕSRS § 13 lg 2 mõttes. Apellant seob puurkaevu ja tehnorajatised viitega AÕS § 158. Asjas materjalides räägitakse puurkaevust. Puurkaevu passis ja puurkaevu üleandmise-vastuvõtmise aktis on toodud puurkaevu iseloomustavad tehnilised andmed. Samuti on vallavolikogu 25.05.2006 otsuse nr 46 punktis 1.1.1 kirjas puurkaev. Otsuse punktist 1.1.2 nähtub, et alevikus on veel üks puurkaev ning sellega seotud ühisveevarustuse torustik, mis on ehitatud tunduvalt varem. Halduskohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-71-03, kus on märgitud, et kolleegium on seisukohal, et tehnorajatise, mida saab peremehetu ehitise hõivamise korra alusel hõivata, püstitamise õiguslik alus ei piirdu AÕSRS § 14 lg 1 ja l1 nimetatud ehitusloa või -projektidega. Nimetatud paragrahvi lõige 1 omistab õigusliku tähenduse ka maakasutusõigusele ja kasutusloale. Tehnorajatis on püstitatud õiguslikul alusel, kui on olemas tema ekspluatatsiooni võtmise akt. Passist ega üleandmise-vastuvõtmise aktist ei nähtu maakasutuse õiguslikku alust. Puudub igasugune informatsioon maakasutusõigusest, ka puudub puurkaevu ekspluatatsiooni võtmise akt. Kohus on leidnud sõnaselgelt, et puudus rajatise ekspluatatsiooni võtmise akt ning sellest tulenevalt ka alus lugeda tõendatuks, et rajatis on püstitatud õiguslikul alusel. Kohus ei ole rikkunud menetlusõigust. Kohus on asja läbi vaadanud HKMS § 19 lg 7 kohaselt, protestis esitatud taotluse ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20. märtsi 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist: Ehitusseaduse § 2 lg 1 alusel on ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Sama seaduse § 2 lg 3 sätestab, et rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996 määrusega nr 211 kinnitatud Peremehetu ehitise hõivamise korra p 2 alusel saab hõivata vaid vallasasjaks olevat ehitist. Ringkonnakohus leiab, et puurkaev on maaga sedavõrd lahutamatult seotud, et teda ei ole võimalik käsitada vallasasjana AÕS RakS § 13 lg 2 mõttes. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-3-1-42-05. Selles lahendis on küll juttu teest, kuid ringkonnakohus leiab, et analoogia kohaldamine on võimalik antud juhtumil käsitletava puurkaevu puhul.

8 Vinni Vallavalitsuse 20. novembri 2002 korralduses, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa EELK Viru-Jaakobi kogudusele, ei ole mainitud tagastatavale maale jäävaid veerajatisi. 7. märtsil 2006 on Rakvere notar I. Rahnu tõestanud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu EELK Viru-Jaakobi koguduse ja OÜ Voore Mõis vahel, millega antakse kasutajale tähtajatu isiklik kasutusõigus veetrassi koos puurkaevu, sanitaarkaitsetsooniga 50 m raadiuses, ja seadmetega sh pump, kaevu elektrijuhtimise süsteem, veemõõtja ning kaabeltrassi majandamiseks. 29. märtsil 2006 tehti sellekohane kanne ka kinnistusraamatusse. Vallavolikogu on teinud otsuse peremehetuks tunnistamise kohta 25. mail 2006 tutvumata kinnistusraamatu andmetega. Seega on vald jätnud täitmata Peremehetu ehitise hõivamise korra punkti 7 nõuded, kuna pole küsitud kinnistuomaniku seisukohta. Kuna puurkaevu ei saa hõivata lui peremehetut vara, siis ei olnud võimalik vastu võtta ka vallavolikogu otsust nr 44 28. juunist 2007, millega anti puurkaev kui vallavara rendile. Halduskohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-71-03, mille kohaselt tehnorajatise, mida saab peremehetu ehitise hõivamise koora alusel hõivata, püstitamise õiguslik alus ei piirdu AÕS RakS §-s 14 lg 1 ja 11 nimetatud ehitusloa ja –projektidega. Paragrahvi lõige 1 räägib maakasutusõigusest ja ehitusloast. Tehnorajatis on püstitatud õiguslikul alusel, kui on olemas tema ekspluatatsiooni võtmise akt. Antud puurkaevu puhul puudub tehnorajatise ekpluatatsiooni võtmise akt ja sellest tulenevalt ei saa rääkida rajatise püstitamisest õiguslikul alusel. AÕS RakS § 14 lg 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osas. Seega oli puurkaev, mis asus Kirikutalu kinnistul, kinnistu oluline osa alates kinnistamisotsuse tegemisest 31. märtsil 2003. Asjakohatud on apellandi viited AÕS §-e 158. Asja materjalide kohaselt on tegemist ainult puurkaevuga ja puudub viide sellele, et sellega on seotud ka veevarustustorustik. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi