2-08-1120/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi L.P._ hagi R.K. vastu elatise suurendamise nõudes Hageja L.P._ ( isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx-xxxx xxxx, xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Kostja R.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xxxx-xx xxxxx xxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev
Legislator headnote
AI generated2-08-1120/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2-08-1120 Otsuse kuupäev
12. juuni 2008
Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi L.P._ hagi R.K. vastu elatise suurendamise nõudes Hageja L.P._ ( isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx-xxxx xxxx, xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Kostja R.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xxx xxxx-xx xxxxx xxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev
12. juuni 2008
Resolutsioon Muuta Tartu Maakohtu 05. juuni 2006 otsusega väljamõistetud elatise suurust.
Välja mõista R K L.P._ kasuks elatis S K ( sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni kuus alates 14. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud Hagiavalduse järgi on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.06.2006 kohtuotsusega mõistetud kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis poja S K ülalpidamiseks summas 1500 krooni. Praeguseks ajaks on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär tõusnud kaks korda ning alates 01.01.2008 on elatise minimaalmääraks 2175 krooni. Hageja on seisukohal, et arvestades lapse vanust ning sellest tulenevat vajadust suuremateks väljaminekuteks riietele, toidule, koolitarvetele, transpordile ka vaba aja veetmisele on suuremad kui elatise minimaalmäär. Samuti arvestades seda, et poeg õpib 9. klassis ja kevadel seoses kooli lõpetamisega ja kutsekooli õppima asumisel kulutused suurenevad veelgi soovib hageja suurendada elatist lapse ülalpidamiseks 2700 kroonile kuus.
Kostja oma kirjalikus vastuses on nõus elatise suurendamisega 2000 kroonile kuus.
Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest.
Hageja palus kohtuistungil välja mõista elatis vastavalt hagiavalduses esitatule.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.
Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on 4350 krooni, siis elatusraha suurus peaks seadusest tulenevalt olema 2175 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja taotletud määras, s.o 2700 krooni kuus. Kostja oma vastuses on avaldanud, et ta on nõus maksma elatist 2000 krooni kuus. Ta ei saa esitada pangaväljavõtete, kuna ei oma kindlat sissetulekut seoses majanduse langusega ehitussüsteemis. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Elatise mõistmisel kohus lähtub kummagi vanema varalisest seisundist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ega oma varalise seisundi tõendamiseks. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine toimub lapse huvides ja tema vajadusi silmas pidades, seega on põhjendatud elatise väljamõistmine nõutud suuruses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste kohtunik