3-07-1136/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-1136

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2008; Tallinn

Haldusasja number 3-07-1136 Haldusasi A.S. (avaldaja) kaebus Murru Vangla toimingutega (22.08.2004 kirja väidetav läbi lugemine ja kohtule edastamata jätmine) tekitatud 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 27.05.2008

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.S.; Vastustaja – Murru Vangla, volitatud esindajad Merit Jõgi ja Janika Roosileht RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.06.2008

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.S. esitas 31.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Murru Vangla toimingut – avaldaja 22.08.2004 kirja väidetavat läbi lugemist ja kohtule edastamata jätmist ning taotleb sellega seoses 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.

Tallinna Halduskohtu 20.07.2007 määrusega jäeti kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta (tl 10-11).

Tallinna Halduskohtu 15.11.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 50-51) ja 07.05.2008 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 116).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

16.08.2004 sai kaebuse esitaja Murru Vanglas allkirja vastu kätte suletud ümbrikus kohtumääruse. Avaldaja koostas määrusele määruskaebuse ja andis selle koos koopia ja lisadokumentidega suletud kirjana 2-eluosakonna ametnikele M. Morozovale ja V. Tukkevile. Kolme nädala möödumisel pöördus avaldaja nimetatud ametnike poole saamaks kinnitust, et kiri on ära saadetud 22.08.2004. A.S.ile anti aga tõend kuupäevaga 30.08.2004 ning selgitati, et kohtud on ülekoormatud. Avaldaja veendus, et vanglasiseselt ei ole võimalik probleemi lahendada ja pöördus ta 26.12.2004 kohtu esimehe poole küsimusega, miks on 22.08.2004 kaebus nii kaua lahendamata. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2005 vastusest selgus, et kohus ei olnud määruskaebust saanud. Murru Vanglalt ei ole kaebuse esitaja sisulist vastust oma kirja edastamise kohta saanud (tl 46).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Murru Vangla ametnikud lugesid läbi tema 22.08.2004 kirja ning jätsid selle kohtule edastamata. Avaldaja taotleb nimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ning Murru Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist (tl 2, 46-47).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud (tl 69-71).

Kaebuse esitaja väited kirja läbilugemise ja edastamata jätmise kohta ei vasta tõele. Seda kinnitab väljavõte Murru Vangla kinnipeetavate väljasaadetavate kirjade registreerimise kaustikust (jrk nr 836; 837; 838), millest nähtub, et 23.08.2004 on A.S.il registreeritud väljasaatmiseks 3 kirja: üks Tallinna Halduskohtule ja kaks Tallinna Ringkonnakohtule. Praktika kohaselt saadetakse hommikul laekunud kirjad adressaadile samal päeval. Kinnipeetavate kirjade, avalduste ja taotluste registreerimine toimub eluosakondades. Samuti on kinnipeetavatel alati võimalus avalduse esitamisel eluosakonna peaspetsialistile või inspektor-kontaktisikule vastavatest väljavõtetest koopiaid saada.

Kinnipeetavate väljasaadetud kirjade üle kontrolli ei teostata, kuna see ei ole seadusega reguleeritud. Kinnipeetavatel on õigus oma kirjavahetust ise reguleerida, mingeid piiranguid ei ole seatud. Murru Vangla kantselei registreerib omal algatusel väljaminevad kirjad, sest praktika kohaselt teevad kinnipeetavad aeg ajalt päringuid oma väljasaadetud kirjade suhtes. Antud väidet kinnitab ka kaebaja poolt esitatud vastuskiri nr 225 Murru Vangla üldosakonna juhataja T. Krallilt, millest nähtub, et vangla ei registreeri kinnipeetavate kirju ja ei pea ka arvestust nende saabuva korrespondentsi üle.

Murru Vangla on kirja edastamisel lähtunud vangistusseaduse §-dest 28 ja 29, Justiitsministeeriumi 01.02.2007 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (vangla sisekorraeeskiri) §-dest 47 ja 48 ning Murru Vangla direktori 24.03.2004 käskkirjaga nr 31 kinnitatud Murru Vangla asjaajamiskorrast (asjaajamiskord). Seega on kaebuse esitaja kirjad edastatud seaduses sätestatud korras, samuti ei ole vanglaametnikud neid eelnevalt läbi lugenud ega hävitanud. Murru Vangla leiab, et ei ole õigusvastaselt käitunud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse esitaja taotleb Murru Vanglalt 22.08.2004 Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud kirja (määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.08.2004 määrusele koos lisadega) väidetava läbilugemise ja edastamata jätmisega tekitatud 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.

VangS § 28 lg 1 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 tulenevalt on keelatud kirjavahetuse piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile ja lõikest 5 lähtuvalt ei või jätta ära saatmata kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale. Vangla sisekorraeeskirja §

47 sätestab, et kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul ja § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava eesja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib lõikes 1 sätestatust kõrvale kalduda vangistusseaduse § 29 lg-s 1 ja § 97 lg-s 1 nimetatud juhtudel.

Vangla sisekorraeeskirja § 49 sätestab, et väljaminev kiri postitatakse, vanglatöötajale kirja edastamisest alates, kolme tööpäeva jooksul. Asjaajamiskorra kohaselt peab kohtule saadetavad kirjad üle andma kinnises ümbrikus ja vanglatöötaja ei tohi kohtule saadetud kirju avada (p 50, tl 83-84). Seega oli Murru Vanglal kohustus edastada kaebuse esitaja 22.08.2004 kiri Tallinna Ringkonnakohtule vangla kulul kolme tööpäeva jooksul kirja avamata ja selle sisu kontrollimata.

Avaldaja kinnitab, et andis kirja oma eluosakonna ametnikele üle 22.08.2004. See oli pühapäev. Kinnipeetavate väljasaadetavate kirjade kaustiku väljavõttest nähtuvalt on 23.08.2004 Murru Vangla kantseleis registreeritud kaks avaldaja kirja Tallinna Ringkonnakohtule (jrk nr 837 ja nr 838, tl 93). Seega saab lugeda tõendatuks, et kaebuse esitaja andis vaidlusaluse kirja vanglaametnikule üle ja see registreeriti järgmisel päeval kantseleis väljasaadetava kirjana.

Vastustaja on selgitanud, et hommikul väljaminevana registreeritud kirjad postitatakse üldjuhul samal päeval. Murru Vangla on märkinud ka seda, et kantselei registreerib omal algatusel kõik kinnipeetavate väljaminevad kirjad enne nende postitamist, sest kinnipeetavad teevad aegajalt järelepärimise oma väljasaadetud kirjade osas (tl 66) ja see on vajalik ka enesekontrolli eesmärgil (tl 132). Kuna Murru Vangla praktika kohaselt postitati riigiasutustele edastatud kirjad lihtkirjana Rummu Sidejaoskonnas, siis ei ole Murru Vanglal postitamise kuupäeva kohta võimalik tõendit esitada ja seda on Murru Vangla selgitanud ka kaebuse esitajale (tl 73). Kaebuse esitaja ei ole põhistanud oma väiteid ega esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune, vanglaametnikele üle antud ja väljasaadetavana registreeritud kiri jäi postitamata Murru Vangla õigusvastaste toimingute tõttu. On võimalik, et kiri võis kaduma minna ka Eesti Posti eksituse tõttu. Vastustaja ei välista ka olukorda, kus kaebuse esitaja võis ise eksida (kohtuistungi protokoll, tl 132).

Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Murru Vangla toimingute õigusvastasus ei ole tõendatud. Kuigi vastustaja toimingute õigusvastasus ei ole tõendatud, peab kohus siiski vajalikuks kontrollida ka muid mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi.

Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg-st 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega eeldab mittevaralise kahju hüvitamine, et kaebuse esitajal on tekkinud kahju RVS § 9 lg 1 sätestatud õiguste rikkumisest ja Murru Vangla on kahju tekitamises süüdi.

Kohus leiab, et ka mittevaralise kahju tekkimine on tõendamata. Avaldaja on esitanud vaid paljasõnalisi väiteid, et tal tekkisid hingelised üleelamised ning Murru Vangla õigusvastased toimingud tõid kaasa tagakiusamise, kartserisse paigutamise ja jälitamise (kohtuistungi protokoll, tl 132). Mis puudutab vastustaja süüd, siis isegi kui avaldaja kiri jäi tõepoolest postitamata, puuduvad tõendid Murru Vangla süülise tegevuse kohta kirja edastamata jätmisel. Haldusasja materjalide põhjal selgub hoopis, et Murru Vanglas on olemas kirjade registreerimise ja väljasaatmise süsteem, millest vanglaametnikud lähtuvad enesekontrolli eesmärgil. Seega jääb kaebus rahuldamata. Kohtukulude hüvitamist ei ole vastustaja taotlenud.

Enno Loonurm Kohtunik