2-07-22582/2

2-07-22582

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-22582 Tsiviilasi AS`i Ehagi RU`i vastu 1 077,00 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS E(registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepingulised esindajad: Raido Reinsalu, Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, asukoht xxx) Kostja: RU (isikukood xxx, elukoht xxx, tegelik elukoht teadmata) Asja läbivaatamine 09. juuni 2008.a, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista RU`ilt 1 077,00 (üks tuhat seitsekümmend seitse) krooni AS`i E kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud jätta RU`i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

2-07-22582

Hageja nõue ja selle põhjendused

06.06.2007.a. esitas AS E kohtule hagi RU`i vastu 1 077,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.03.1998.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 885,20 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust summas 539,00 krooni. Hageja on arvestanud kostja võlgnevuselt viivist arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 29.05.2007.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 8 442,90 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o 538,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 1 077,00 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on kohtule esitanud kirjaliku taotluse tsiviilasja läbivaatamiseks hageja kohalolekuta. Taotluse kohaselt palub hageja, juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 250,00 krooni, õigusabikulud 216,05 krooni, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 põhjal tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või selle täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

2-07-22582

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik