2-07-49367/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

11. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-49367 OÜ Vilkema versus Rein Parik Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kohtuistungil Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja OÜ Vilkema (registrikood 10070409; aadress Männimäe tee 35, 71009 Viljandi) Hageja esindaja Enno Luik (Männimäe tee 35, 71009 Viljandi) Kostja Rein Parik (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. OÜ Vilkema hagis Rein Pariku vastu:

1.1 rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 741 ( kuusteist tuhat seitsesada nelikümmend üks ) krooni ja 95 senti.

Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;

3.2 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 28 päeva jooksul kui kätte toimetamine toimub väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega.

3.3 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kohus on kutsunud kostja 10 juuni 2008 kohtuistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Nähtuvalt kohtukutse väljastusteatest on kostja kohtukutse kätte saanud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

10.juunil 2008 toimunud kohtuistungil taotles hageja esindaja asja arutamist ilma kostja kohalolekuta ja tagaseljaotsuse tegemist.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 413 lg-le 2 võib kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtu määratud ajaks kohtuistungil ilmunud, tuleb TsMS § 413 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et kostja võlgneb hagejale 28. märts 2002.a. sõlmitud eluruumi halduslepingu alusel tasumata jäänud kommunaalteenuste eest 16 181 krooni

95 senti. Lisaks võlgneb kostja hagejale 560 krooni tulenevalt hageja esitatud arvest nr. 292/A, mille järgi paigaldati kostja korterisse uus vannitoa segisti. Seega kokku kuulub kostja poolt tasumisele võlgnevus summas 16 741 krooni 95 senti. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Võlaõigusseaduse § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; Võlaõigusseaduse § 100, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine; Võlaõigusseadus §

101 lg 1, mille kohaselt olukorras, kus võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg

1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm

Kohtunik