2-07-51481/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista UAA`ilt KP`i kasuks igakuine elatis 2368 (kaks tuhat kolmsada Välja mõista UAA`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse
Legislator headnote
AI generated2-07-51481/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista UAA`ilt KP`i kasuks igakuine elatis 2368 (kaks tuhat kolmsada Välja mõista UAA`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-51481
Tsiviilasi
KPhagi UAAvastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: KP (ik XXX, elukoht XXX)
Kostja: UAA(ik XXX elukoht XXX)
Kohtuistungi aeg, osalenud
isikud
09. juuni 2008. a,
hageja KP, kostja UAA
RESOLUTSIOON
1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista UAA`ilt KP`i kasuks igakuine elatis 2368 (kaks tuhat kolmsada
kuuskümmend kaheksa) krooni kuus AP(ik XXX) ülalpidamiseks alates
11.06.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a.
3. Välja mõista UAA`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või
arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning
selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva
jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase
täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamine
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud
Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 3000 krooni
kuus poolte ühise poja AP ülalpidamiseks alates kohtuotsuse tegemisest. Hageja hinnangul
kulub poolte ühise poja ülalpidamiseks igakuiselt 6060 krooni, millest kulub eluasemele 900
krooni, toidule 1685 krooni, transpordile 600 krooni, sidele 50 krooni, tervishoiule 152
krooni, hügieenitarvetele 484 krooni, riietele ja jalanõudele 1065 krooni, vältimatutele
püsikulutustele 1124 krooni, kasvuportfellile juunior ning elu- ja pensionikindlustusele 324
krooni ning lapsehoidjale 800 krooni.
Tõendid: sünnitunnistuse ärakiri.
Kostja seisukoht
29.04.2008. a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on pärast põlvnemise
tuvastamist kogu aeg lapsele elatist tasunud ja seda summas 3000 krooni kuus. Märtsis ja
aprillis 2008. a maksis kostja lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kuna kostja
elukaaslane ootab last ja poolte laps ei ole erivajadustega, siis ei ole kostjal alust maksta
rohkem seaduses sätestatud elatusmiinimumist. Kostja kavatseb ka edaspidi maksta elatist
kooskõlas seaduses sätestatuga.
Tõendid: pangaväljavõtted.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele
osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §
61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest
seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele
olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse
huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku
ülalpidamise. Kostja on nõus maksma poolte ühisele lapsele elatist 2175 krooni.
Kohus
loeb
põhjendatuks
ja
vajalikeks
järgmised
igakuised
kulutused
lapsele:
eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1685 krooni, tervishoiule 152 krooni, hügieenitarvetele
484 krooni, riietele ja jalanõudele 1065 krooni, lapsehoidjale 800 krooni ja sidekuludele 50
krooni. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Seega ei
ole põhjendatud arvestada 1,5 aastase lapse kulutuste hulka transpordi kulud summas 600
krooni. Lahti seletamata ja tõendamata on muud vältimatud igakuised püsikulutused
summas 1124 krooni. Igakuise elatise alla ei käi kasvuportfellile tehtavad kulutused. Seega
kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 4736 krooni kuus ning kummagi
poole kanda jääb 2368 krooni.
Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema
kohustusest ülal pidada oma alaealist last, lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal
põhjendatuks kostjalt välja mõista ühe lapse ülalpidamiseks 2368 krooni kuus. Kohus ei saa
käesoleval ajal elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et kostjal sünnib koheselt teine
laps, kuna laps on käesoleval ajal sündimata. Elatis kuulub kostjalt välja mõistmisele alates
kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 11.06.2008. a.
PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse
vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.
Menetluskulud
Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu
tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele
riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest
tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate
maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest
saadav summa. Seega on hagihind 21 312 krooni (9 x 2368 = 21 312). Riigilõivuseaduse 56
lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 312 krooni riigilõivu 1500 krooni.
Maie Seppo
kohtunik