Legislator Case Law & Legislation
2-07-51481/7 AI generated

2-07-51481/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-51481/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista UAA`ilt KP`i kasuks igakuine elatis 2368 (kaks tuhat kolmsada Välja mõista UAA`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse

Legislator headnote

AI generated

2-07-51481/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista UAA`ilt KP`i kasuks igakuine elatis 2368 (kaks tuhat kolmsada Välja mõista UAA`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-51481

Tsiviilasi

KPhagi UAAvastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KP (ik XXX, elukoht XXX)

Kostja: UAA(ik XXX elukoht XXX)

Kohtuistungi aeg, osalenud

isikud

09. juuni 2008. a,

hageja KP, kostja UAA

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista UAA`ilt KP`i kasuks igakuine elatis 2368 (kaks tuhat kolmsada

kuuskümmend kaheksa) krooni kuus AP(ik XXX) ülalpidamiseks alates

11.06.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a.

3. Välja mõista UAA`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning

selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase

täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 3000 krooni

kuus poolte ühise poja AP ülalpidamiseks alates kohtuotsuse tegemisest. Hageja hinnangul

kulub poolte ühise poja ülalpidamiseks igakuiselt 6060 krooni, millest kulub eluasemele 900

krooni, toidule 1685 krooni, transpordile 600 krooni, sidele 50 krooni, tervishoiule 152

krooni, hügieenitarvetele 484 krooni, riietele ja jalanõudele 1065 krooni, vältimatutele

püsikulutustele 1124 krooni, kasvuportfellile juunior ning elu- ja pensionikindlustusele 324

krooni ning lapsehoidjale 800 krooni.

Tõendid: sünnitunnistuse ärakiri.

Kostja seisukoht

29.04.2008. a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on pärast põlvnemise

tuvastamist kogu aeg lapsele elatist tasunud ja seda summas 3000 krooni kuus. Märtsis ja

aprillis 2008. a maksis kostja lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kuna kostja

elukaaslane ootab last ja poolte laps ei ole erivajadustega, siis ei ole kostjal alust maksta

rohkem seaduses sätestatud elatusmiinimumist. Kostja kavatseb ka edaspidi maksta elatist

kooskõlas seaduses sätestatuga.

Tõendid: pangaväljavõtted.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §

61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse

huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Kostja on nõus maksma poolte ühisele lapsele elatist 2175 krooni.

Kohus

loeb

põhjendatuks

ja

vajalikeks

järgmised

igakuised

kulutused

lapsele:

eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1685 krooni, tervishoiule 152 krooni, hügieenitarvetele

484 krooni, riietele ja jalanõudele 1065 krooni, lapsehoidjale 800 krooni ja sidekuludele 50

krooni. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Seega ei

ole põhjendatud arvestada 1,5 aastase lapse kulutuste hulka transpordi kulud summas 600

krooni. Lahti seletamata ja tõendamata on muud vältimatud igakuised püsikulutused

summas 1124 krooni. Igakuise elatise alla ei käi kasvuportfellile tehtavad kulutused. Seega

kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 4736 krooni kuus ning kummagi

poole kanda jääb 2368 krooni.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema

kohustusest ülal pidada oma alaealist last, lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal

põhjendatuks kostjalt välja mõista ühe lapse ülalpidamiseks 2368 krooni kuus. Kohus ei saa

käesoleval ajal elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et kostjal sünnib koheselt teine

laps, kuna laps on käesoleval ajal sündimata. Elatis kuulub kostjalt välja mõistmisele alates

kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 11.06.2008. a.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse

vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Seega on hagihind 21 312 krooni (9 x 2368 = 21 312). Riigilõivuseaduse 56

lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 312 krooni riigilõivu 1500 krooni.

Maie Seppo

kohtunik