2-07-28898/56 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-07-28898 1 (7) ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-07-28898

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 09. juuni 2008.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi N. K.`i hagi S. S. vastu ühisvara jagamise nõudes ja S. S. vastuhagi N. K.`i vastu ühisvara jagamise ja elatise summas 3 000 krooni nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev 15. mai 2008.a

Istungil osalenud isikud Hageja N. K. ja tema esindaja W. I.;

Kostja S.S. ja tema esindaja S. G..

Resolutsioon

1. Rahuldada N. K. (isikukood xxxx, elukoht xxx) hagi S. S. (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt ning S. S. vastuhagi N. K.’i vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt.

2. Jagada poolte ühisvara, jättes N. K.’i omandisse kinnistu nimetusega xxx, asukohaga xxx, kinnistusregistriosa nr 176108 turuväärtusega 1 200 000 krooni ja sõiduki Toyota Landcruiser 3.0 D, väljalase 2004.a ning S. S. omandisse korteriomandi xxx, kinnistusregistriosa nr 1730308 turuväärtusega 815 000 krooni.

3. Välja mõista N. K.’ilt S.S. kasuks rahaline hüvitis 252 000 (kakssada viiskümmend kaks tuhat) krooni.

4. Rahuldada S. S. vastuhagi elatise nõudes ja välja mõista N. K.’ilt S. S. kasuks elatis tütre A. K. (isikukood xxx) ülalpidamiseks 2008.a märtsi-mai kuude eest kokku 2 475 (kask tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni ning alates 01.06.2008.a kuni

2-07-28898 2 (7) lapse täisealiseks saamiseni summas 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 07.augustil 2007.a esitatud hagiavalduses palus hageja jagada poolte ühisvara, jättes hageja omandisse kinnistu, asukohaga Ida-Virumaa, xxx ja kostja omandisse korteriomandi asukohaga xxx linn ja välja mõista kostjalt menetluskulud.

KOSTJA VASTUS HAGILE 2. 28. jaanuaril 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel on kinnistu asukohaga Xxx, Ida-Virumaa, omandatud kostja vallasvara arvelt, s.o kinnistu asukohaga Xxx, müügist saadud vahendite eest. Kostja palus võtta arvesse laste huvisid ja jagada ühisvara jättes enda omandisse kinnistu, asukohaga Ida-Virumaa, Xxx ja korteriomand asukohaga Xxx linn ning jättes hageja omandisse sõiduauto Toyota Land Cruiser 120, ehitusaasta 2004.

VASTUHAGI ELATISE NÕUDES 3. 28. jaanuaril 2008 esitas S. S. vastuhagi N. K. vastu elatise väljamõistmise nõudes. Vastuhagi kohaselt poolte abielu registreeriti 19.11.2004.a ning lahutati 05.02.2007.a. Abielust on 24.12.2005.a sündinud tütar A. K.. Tütar elab ema juures ja on tema ülalpidamisel, kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

VASTUS VASTUHAGILE 4. 08. ja 12. veebruaril 2008.a esitatud vastustes vastuhagi kostja ei nõustunud elatise nõudega, põhjendusel, et tema ülalpidamisel on nii vastuhageja, kui tema poeg esimesest abielust ja poolte ühine tütar. Ta ostab koju toiduained, kannab eluruumi kommunaalmaksed ning korrapäraselt maksab vastuhagejale elatist.

MENETLUSE KÄIK 5. 04. märtsil 2008.a esitas hageja taotluse kinnistu, asukohaga Ida-Virumaa, Xxx ja korteriomandi, asukohaga Xxx linn turuväärtuste tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks.

6. 13. märtsil 2008.a esitatud arvamuses nõustus kostja ekspertiisi määramisega ja esitas küsimused eksperdile.

7. Viru Maakohtu 17.03.2008.a kohtumäärusega määrati poolte ühisvara, s.o mõlema kinnisasja turuväärtuse tuvastamiseks ekspertiis, mille teostajaks määrati BREC Kinnisvara AS Jõhvi esinduse hindaja K. P..

2-07-28898 3 (7)

8. 13. märtsil 2008.a esitas S. S. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Viru Maakohtu 17.03.2008.a kohtumäärusega jäeti vastuhagi ühisvara jagamise nõudes käiguta ja anti vastuhagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks.

9. 17. märtsil 2008.a esitatud seisukohas ei nõustunud hageja kostja taotlusega lähtuda ühisvara jagamisel kostja poja A. S. huvidest, jättes kostjale suvila. Kuna A. ei ole hageja laps, siis ei oma see tähtsust antud küsimuse lahendamisel. Pealegi A. ei ole kordagi käinud kõnealuses suvilas, kuna ta põeb astmat ning külm ja niiske õhk veekogu ääres on talle vastunäidustatud.

10. 28. märtsil 2008.a esitas S. S. avalduse elatise suurendamiseks ning palus kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis summas 3 000 krooni kuus.

11. Samal kuupäeval esitas S. S. taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks. Kuna materiaalne olukord tasuda ei võimalda nõutavat riigilõivu, palus ta vabastada teda riigilõivu tasumisest ühisvara jagamise vastuhagi esitamisel.

12. 01. aprillil 2008.a esitas BREC Kinnisvara AS eksperthinnangud, mille kohaselt kinnistu, asukohaga Ida-Virumaa, Xxx, turuväärtus on 1 200 000 krooni ja korteriomandi, asukohaga Xxx, turuväärtus on 815 000 krooni.

13. 12. aprillil 2008.a esitatud vastuses leidis vastuhagi kostja, et nõue on põhjendamatu. Puudub alus elatise kohtu kaudu nõudmiseks, sest kostja maksab elatist vabatahtlikult.

14. Viru Maakohtu 30.04.2008.a kohtumäärusega rahuldati S. S. menetlusabi taotlus ja kohustati vastuhagejat tasuma riigilõivu osamaksete kaupa.

15. 07. mail 2008.a esitas S. S. ettepaneku ühisvara jagamiseks. Kostja endiselt palus jätta mõlemad kinnistud turuväärtusega kokku 2 015 000 krooni kostja omandisse ja jätta sõiduauto Toyota Land Cruiser 120, maksumusega 450 000 krooni hageja omandisse. Kuna kinnistu asukohaga Ida-Virumaa, Xxx, oli soetatud kostja lahusvara arvelt, palus kostja lugeda tema osaks nimetatud varas 100%, hageja osaks 0%. Kostja on nõus maksma hagejale rahalist hüvitist.

KOHTUISTUNG 16. 15.mai 2008.a kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud taotluse juurde ja palus ühisvara jagada nii, et kinnistu, asukohaga Ida-Virumaa, Xxx, jääks tema omandisse. Samuti palus hageja jätta talle sõiduauto. Hageja arvamuse kohaselt ei kuulu auto jagamisele. Hageja väitel olid nii korter, suvila kui ka auto ostetud tema raha eest. Sõiduauto oli ostetud 02.01.2004.a liisinguga, esimese sissemakse suurus ületas 300 000 krooni. Hageja nõustus maksma kostjale rahalist hüvitist, hüvitise määra jätab hageja kohtu otsustada.

17. Kostja ja tema esindaja palusid jätta suvila kostja omandisse ning ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrdsuse põhimõttest, kuna Xxx asuv kinnistu on soetatud kostjale kuulunud T. asuva kinnistu müügist saadud rahaga. Nad palusid jääta sõiduautohageja omandisse ning määrata hagejale hüvitisena 332 000 krooni. Ühisvara muul viisil jagamisel palus kostja mõista hagejalt välja hüvitis 867 500. Kostja osaks ühisvaras on 1 682 500 krooni, s.h 1 200 000 suvila

2-07-28898 4 (7) turuväärtus ja 407 500 krooni poolt korteriomandi turuväärtusest ning 75 000 krooni pool abielu kestel sõiduki eest tasutud summast. Hagejal on küllaldaselt rahalisi vahendeid, et osta endale uus korter.

18. S. Sokolova jäi oma vastuhagi juurde elatise nõudes. Ta tunnistas, et kostja maksab elatist vabatahtlikult, kuid tema arvamuse kohaselt on kostja võimeline maksma elatist 3 000 krooni kuus. hageja palus välja mõista elatusraha alates 28.03.2008.a kuni 31.05.2008.a elatise vahe 825 krooni (3 000 – 2 175) krooni ning edasi summas 3 000 krooni.

19. N. K. nõustus maksma lapse ülalpidamiseks elatist summas 3 000 krooni kuus, tehes tasaarvestuse 2008.a aprilli ja mai eest.

20. Hageja esindaja palus jätta ühisvara jagamise kohtu otsustada, lähtudes dokumentaalsetest tõenditest. Elatise nõudes on hageja nõus maksma elatist summas 3 000 krooni kuus.

21. Kostja esindaja palus ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrdsuse põhimõttest ning jagada poolt ühisvara, jättes kostjale mõlemad kinnistud. Kostja on nõus maksma hagejale hüvitist summas 332 500 krooni. Juhul, kui ühisvara jagatakse muul moel, palub kostja hagejalt välja mõista kostja S. Sokolova kasuks rahaline hüvitis summas 867 500 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 22. Kohus tutvunud hagiavalduste ja vastustega hagidele, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on ka vastuhagi elatise nõudes, kuid vastuhagi ühisvaraga jagamises vastuhageja poolt nõutud viisil ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

ÜHISVARA JAGAMINE 23. Abielutunnistuse järgi poolte abielu registreeriti 19.11.2004.a ja lahutati 05.02.2007.a (t.lk.38, 39).

24. Jõhvi notar Tiit Juse juures 23.09.2005.a sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt kostja S. Sokolova, olles abielus hagejaga, ostis E. R. kinnistu nimetusega Xxx (t.lk. 4-10). Viru Maakohtu kinnistusosakonna 12.10.2005.a tõendi kohaselt 11.10.2005.a kanti kostja kinnistusraamatusse kinnistu Xxx, kinnistusregistriossa nr 176108 omanikuna (t. I lk. 76). Kaks päeva enne kinnistu Xxx soetamist, s.o 21.09.2005.a, sama notari juures sõlmisid L. J., V. Y. ja kostja korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt sai kostja korteriomandi Xxx, korteriomanikuks (t. I lk. 11-18). 07.10.2005.a kanti kostja korteriomandi nr 1730308 omanikuna kinnistusraamatusse (t. I lk. 85).

25. Perekonnaseaduse PkS §14 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega nii kinnistu Xxx kui korteriomand J.s on omandatud abielu kestel ja on poolte ühisvara. Pooltel ei ole vaidlust selle üle. Mõlemad pooled on esitanud hagid ühisvara jagamiseks. Neil on tekkinud vaidlus ühisvara koosseisu, selle jagamise ja poolte osade üle ühisvaras, mistõttu peab vaidluse lahendama kohus.

2-07-28898 5 (7) 26. PkS §18 lg5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Sama paragrahvi 2. lõike 2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hageja seletuste järgi 02.01.2004.a sõlmis ta sõiduki Toyota Landcruiser 3.0 D liisingulepingu, makstes samal päeval esimese sissemaksena 300 000 krooni. Liisinguperioodiks oli 24 kuud, liisingumaksed moodustasid 10 500 krooni (t. II lk. 95). Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt tehtud esimese sissemaksu ega igakuiselt tehtud väljaostumaksete üle. Sellega on tuvastatud, et tegelikult abielu kestel maksis hageja sõiduki soetamise eest 14 osamakset summas 147 000 krooni (14 x 10 500). Hageja ei saanud sõiduki omanikuks ei enne ega pärast abielu lahutamist. Kuna sõiduki omandiõiguse üleminek läks liisinguandjalt üle alles rentniku poolt viimase makse tegemisega, s.o 01.02.2006.a, siis omandasid pooled ka sõidukit abielu kestel ja sõiduk on PkS §14 lg1 tulenevalt abikaasade ühisvara. Vastuhageja soovib jagada vaid abielu kestel sõiduki omandamiseks tasutud osamakseid kokku 150 000 krooni. Kuivõrd TsMS §439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis sõiduki jagamisel lähtub kohus vastuhageja poolt pakutud sõiduski osa maksumuse jagamisest, mis on vastuhagi kostjale kasulik.

27. TsMS §229 lg2 esimese lause alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Poolte kinnisvara turuväärtuse tuvastamiseks 17.03.2008.a määras kohus ekspertiisi. BREC Kinnisvara AS hindaja poolt 01.04.2008.a esitatud eksperthinnangute järgi kinnistu, Xxx, turuväärtus on 1 200 000 krooni ja korteriomandi, Nooruse 4-10, Jõhvi linn, turuväärtus on 815 000 krooni. Pooltel ei ole vaidlust kinnisasjade turuväärtuse üle, mistõttu loeb nende koguväärtuseks 2 015 000 krooni (t. II lk1-29).

28. Sõiduki väljaostuhinnaks oli 552 000 (300 000 + 10 500 x 24). Vastuhageja poolt esitatud interneti kuulutuste alusel toodud arvestuse kohaselt poolte sõiduki arvestuslikuks turuväärtuseks on 448 600 krooni (t.I lk 86-88), mis on 81% väljaostu hinnast. Seega tuleb jagada 81% sõiduki eest abielu kestel tasutud summast ehk 119 000 krooni (147 000 x 81%)

29. Kohus ei nõustu vastuhageja põhjendustega Uusküla külas asuva kinnistu jagamisel kuni 100% osade võrdsusest tema kasuks kõrvale kaldumusega. See, et vastuhageja 21.09.2005.a võõrandas temale lahusvarana kuuluva kinnisasja, asukohaga Xxx, kinnistusregistriosa nr 2501208, ei tähenda, et ka selle eest saadud raha on tema lahusvara. Kinnistu abielu kestel võõrandmisega avaldas vastuhageja nõusolekut võõrandamise eest saadava raha abikaasade ühisvaraks tunnistamisega. Seega 23.09.2005.a soetati Uusküla külas asuv kinnistu mitte vastuhageja rahaga, vaid abikaasade ühisvaraks muutunud rahaliste vahenditega. Vastuhageja põhjendustest lähtudes tuleks korteriomandi Xxxx, jagamisel 100% kalduda kõrvale hageja kasuks, sest vastuhageja ei väitnud, et tal oli raha ka korteriomandi soetamiseks. Eelduslikult oli korteriomand soetatud ainult hageja rahaliste vahenditega. Seega on mõlemad kinnisasjad soetatud poolte rahaliste vahenditega ja on nende ühisvaraga.

30. Ei ole piisavaks põhjenduseks ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks vastuhageja lapse vajadus viibida järveäärsel kinnistul. Hageja vastuväidete kohaselt pole vastuhageja laps A. kordagi käinud selles suvilas. Poolte osade võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumisel ja ühisvara vastuhageja poolt nõutud viisil tekiks olukord, et hagejale jääks vaid sõiduk, vastuhagejale aga kogu ülejäänud vara. PkS §18 lg4 tulenevalt rahalise hüvituse

2-07-28898 6 (7) väljamõistmine on lubatud üksnes siis, kui teisiti ei ole võimalik vara jagada ja kui teine pool sellise jagamisega nõustub.

31. Hageja väidete kohaselt suvila Xxx asub tema valduses. Vastuhageja koos lastega elab korteris Xxx. Seega peab kohus põhjendatuks jagada poolte ühisvara, jättes hagejale kinnistu Uusküla külas ja sõiduvahendi Toyota Landcruiser ning jättes vastuhagejale korteriomandi. Ühisvara sellisel viisil jagamine on ka laste huvides, sest jagamise tagajärjel nende elukoht ei muutu. Samuti on selline jagamine vastuhageja huvides, sest ei pea ta koos lastega maalt tööle sõitma ja lapsi kooli ning lastaeda viima. Kuna vara jagamisel jääb hagejale osas ühisvarast väärtusega 1 319 000 krooni (1 200 000 + 119 000) ja vastuhagejale 815 000 krooni, PkS §19 lg4 alusel tuleb hagejalt vastuhageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 250 000 krooni (1 319 000 – 815 000) : 2.

32. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kinnisvara jagamisel lähtub kohus hageja nõudest. Mis puudutab vastuhageja nõudeid, siis nõustub nendega vaid sõiduki jagamise osas.

ELATISE HAGI 33. Sünnitunnistuse järgi lapse A. K. vanemateks on pooled (t. I lk. 40). Kuigi vastuhagiavalduse järgi vastuhagi kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siiski tegelikult kuni 2008.a maikuuni vastuhagi kostja on maksnud elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras vabatahtlikult. Samas antud asjaolu ei ole vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks. 34. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 8. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Tulenevalt PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 35. Vastuhageja soovib saada elatusraha alates 28.03.2008.a summas 3 000 krooni, s.h kuni 31.05.2008.a elatise vahe summas 825 krooni (3 000 – 2 175). Vastuhagi kostja on võtnud hagi õigeks ja on nõustunud nii 3 000 krooni elatise maksmise kui ka 2008.a märtsi-mai kuude eest vahe 825 krooni, kokku 2 475 krooni maksmisega. 36. Et õigeksvõtt põhineb eksimusel, ei ole tuvastatud. TsMS §440 lg1 kohaselt kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kohtuotsus selles osas põhineb kostja õigeksvõtul, TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi elatisehagis eeltoodud õiguslikel alustel lihtsustatud vormis ja mõistab vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks 28.03.2008.a kuni 31.05.2008.a eest kokku 2 475 krooni ning alates 01.06.2008.a kuni lapse täiseliseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2-07-28898 7 (7) MENETLUSKUD 37. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna nii hagi kui vastuhagi ühisvara jagamise osas rahuldatakse osaliselt, TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

38. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt Kohtunik /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE Ifret Mamedguseinov Kohtunik