2-06-39229/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39229 Tsiviilasi VG’i hagi VG’i vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VG (isikukood XXX, elukoht XXX),

Kostja VG (sünd XXX, surnud ).

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbivaatamata VG’i hagi VG’i vastu omandiõiguse tunnustamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist VG’ile (isikukood XXX) tema poolt tasutud riigilõiv 11375.00 (üksteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni tema pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus

Harju Maakohtu menetluses on VG’i hagi VG’i vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Eelmenetluse käigus on selgunud, et kostja VG suri .

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg-st 1 tulenevalt füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TsÜS § 7 lg 2 kohaselt algab õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Surnud isikul õigusega teovõimet ei ole. Tulenevalt TsMS §- st 201 ja §-st 202 puudub kostjal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime, mistõttu ta ei saa olla TsMS § 205 lg 1 ja 2 mõttes pooleks, kelle vastu saab hagi esitada.

TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et hagi esitamisega surnud kostja vastu ei ole võimalik hageja õiguste ja huvide kaitset saavutada. Käesoleval juhul on kostja surnud enne hagi kohtule esitamist. TsMS § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Samas on tunnustatud õigusteadlased asunud erialakirjanduses seisukohale, et poole asendamine õigusjärglasega on võimalik üksnes siis, kui õigusjärglus tekib pärast hagi esitamist. Sellest seisukohast tulenevalt rakenduvad poole õigusjärglase menetlusse astumise sätted üksnes füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõppemise korral pärast hagimenetluse algust (T. T . Hagimenetluse poole asendamine õigusjärglasega. J , 2006 nr 8, lk 558-572).

Seega ei ole võimalik hageja õiguste ja huvide kaitset saavutada, kuivõrd hagi on esitatud enne hagimenetluse algust surnud kostja vastu ning poole õigusjärglase menetlusse astumine on võimalik ainult juhul, kui õigusjärglus on tekkinud pärast hagi esitamist. Eeltoodu alusel jätab kohus VG’i hagi VG’i vastu omandiõiguse tunnustamiseks läbi vaatamata.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Käesoleval juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja õiguste ja huvide kaitset saavutada, seega puuduvad alused, mis ei võimalda hagejale riigilõivu tagastada. Hageja VG on menetluse kestel tasunud riigilõivu kokku 11375.00 krooni (29.11.2006 summas 5250.00 krooni ja 21.06.2007 summas 6125.00 krooni). Nimetatud summa tuleb hagejale tagastada tema kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

Krista Kirspuu Kohtunik