3-07-1135/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-1135

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2008; Tallinn

Haldusasja number 3-07-1135 Haldusasi A.S. (avaldaja) kaebus Justiitsministeeriumi 18.05.2007 vaideotsuse nr 4-1-08/624 tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi kohustamiseks vaide uueks läbivaatamiseks ning vaideotsuse teatavakstegemiseks vene keeles

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 27.05.2008

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.S.; Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Margot Olesk RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 09.06.2008

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.S. esitas 09.04.2007 Justiitsministeeriumile vaide seoses sellega, et Murru Vangla keeldus avaldajale ümbrike väljastamisest (tl 41).

Justiitsministeeriumi 18.05.2007 vaideotsusega nr 4-1-08/624 jäeti vaie rahuldamata (tl 36-37).

04.06.2007 esitas avaldaja eelnimetatud Justiitsministeeriumi vaideotsuse peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub vaideotsuse tühistada ja kohustada Justiitsministeeriumit uue vaidemenetluse läbiviimiseks koos avaldaja vahetu ärakuulamisega, uue vaideotsuse tegemiseks ning selle edastamiseks kaebuse esitajale vene keeles (tl 1).

Tallinna Halduskohtu 20.07.2007 määrusega jäeti avaldaja kaebus käiguta ja selgitati, et vaideotsuse peale võib esitada kaebuse sel juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ja et selles asjas on vaidemenetluse esemeks Murru Vangla toiming, millega kaebuse esitajale keelduti ümbrike väljastamisest (tl 9-10).

02.08.2007 vastas avaldaja kaebuse käiguta jätmise määrusele ja jäi vaideotsuse vaidlustamise juurde kindlaks (tl 20).

Tallinna Halduskohtu 07.11.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 23) ja 07.05.2008 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 56).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja esitas Justiitsministeeriumile vaide, kuid ministeerium jättis olulised asjaolud välja selgitamata ning vaide rahuldamata. Avaldaja palub kohustada Justiitsministeeriumit uue vaidemenetluse läbiviimiseks koos avaldaja vahetu ärakuulamisega, uue vaideotsuse tegemiseks ning selle edastamiseks kaebuse esitajale vene keeles. Ümbrike väljastamata jätmist avaldaja selles asjas ei vaidlusta (kohtuistungi protokoll, tl 70).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebuse vaideotsuse peale võib esitada sel juhul kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kui A.S. ei nõustu vaideotsuse sisulise küljega, siis sellisel juhul tuleb esitada kaebus toimingu teinud haldusorgani, st Murru Vangla vastu.

Justiitsministeeriumi tegevus vaideotsuse lahendamisel on olnud õiguspärane, järgitud on vangistusseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid. Samuti selgitab vastustaja, et Justiitsministeerium ei ole kohustatud vaideotsust tõlkima. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus sätestab § 5 lg 9 punktides 1-7 alused, mille puhul võib asutus isikule vastamisest loobuda, sh on punktis 5 toodud ka see, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles. Vangistusseaduse, haldusmenetluse seaduse ega ka keeleseaduse sätted ei kohusta vanglat korraldama kirjalikku tõlget. Kontaktisiku poolt antud suuline tõlge tagab selle, et isik saaks aru ning mõistaks temale suunatud haldusakti ning oleks vajadusel võimeline teostama efektiivselt kaebeõigust. Suulist selgitust saab kinnipeetav paluda nii nende dokumentide osas, mis on koostatud vangla poolt, kui ka nende osas, mille on koostanud teine asutus või isik. Kui aga kinnipeetav soovib kirjalikku tõlget või tõlget dokumendi kohta, mille sisu ta ei soovi vanglaametnikele avaldada, siis on tal õigus pöörduda tõlkebüroo poole. Tõlkebüroo kontaktandmeid saab kinnipeetav soovi korral kontaktisikutelt. Ka Euroopa vangistusõigusest ei tulene kohustust anda kirjalikult vastused keeles, mis ei ole konkreetse riigi ametlikuks keeleks. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Justiitsministeeriumi vaideotsust, millega jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata. Avaldaja taotleb vaideotsuse tühistamist ja Justiitsministeeriumi kohustamist vaide uueks läbivaatamiseks ning vaideotsuse teatavakstegemiseks vene keeles. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p-st 3 võib esitada kaebuse vaideotsuse peale ainult sel juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetluse esemeks oli Murru Vangla toiming, millega keelduti kaebuse esitajale ümbrike väljastamisest. Kohtule esitatud kaebuse esemeks on vaidemenetluse normide väidetav oluline rikkumine, sest Justiitsministeerium ei taganud avaldajale õigust olla vaidemenetluses vahetult ära kuulatud ja ei väljastanud avaldajale vaideotsust vene keeles. Seega seondub kaebus selle esitaja õiguste väidetava rikkumisega vaidemenetluse esemest sõltumatult ja avaldajal on halduskohtusse pöördumiseks kaebeõigus.

Antud haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Justiitsministeerium ei kuulanud kaebuse esitajat vaidemenetluse käigus suuliselt ja vahetult ära, kuid kaebuse esitaja lisas vaidele kirjaliku „isikliku arvamuse“, mida Justiitsministeerium arvestas vaide lahendamisel (tl 41-43). Seega on vaidlus vaid selles, kas kaebuse esitaja suuliselt ära kuulamata jätmine oli vaidemenetluse normide oluline rikkumine, mis võis viia ebaõige vaideotsuseni.

HMS § 6 tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtust omavad asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. HMS § 83 lg 2 lähtuvalt uuritakse vaiet läbi vaadates dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Nimetatud sätetest ja eelkõige HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on haldusorganil õigus otsustada, milliseid asjaolusid on konkreetse haldusasja õigeks lahendamiseks vajalik välja selgitada ning milliseid tõendeid ja millises vormis tuleb selleks koguda. Seega oli Justiitsministeeriumil õigus otsustada ka selle üle, kas vaide esitaja kuulatakse ära suuliselt või on õige otsuse tegemiseks piisav, kui vaide esitajale antakse võimalus väljendada oma seisukohti kirjalikult. Murru Vangla toimingute õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollimiseks läbiviidud vaidemenetluses ei olnud vaidlust ümbrike andmisest keeldumisega seonduvate faktiliste asjaolude üle, vaid vaidlus puudutas vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade sätete tõlgendamist seoses kinnipeetava kirjavahetuse ja sõnumisaladuse kaitsega. Seetõttu nõustub kohus Justiitsministeeriumi seisukohaga (tl 70), et vaidlusaluse küsimuse iseloomust tulenevalt ei olnud vaide esitaja suuline ärakuulamine tingimata vajalik. Seega ei ole Justiitsministeerium kaebuse esitaja õigusi rikkunud.

Avaldaja leiab, et tema õigus rikuti ka sellega, et vaideotsust ei toimetatud talle kätte venekeelsena. Vaidlust ei ole selle üle, et vaideotsus tehti eesti keeles ja avaldajal oli vangla kontaktisiku vahendusel võimalik sellest soovi korral saada suuline tõlge, kuid vaideotsuse kirjalikku tõlget Justiitsministeerium ega vangla kaebuse esitajale ei taganud.

HMS § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keel on eesti keel ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 3 lg 1 kohaselt on riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Sama seaduse § 8 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde ning nimetatud paragrahvi neljandast lõikest tulenevalt võivad eesti keelt mittevaldavad isikud suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse teenistujate ning töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need teenistujad või töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti.

Seega ei tulene haldusmenetluse seadusest ega keeleseadusest riigiasutuse kohustust viia haldusmenetlust läbi või vormistada haldusakte vene keeles või tagada menetlusosalisele riigi kulul menetlustoimingute või haldusaktide tõlkimine vene keelde. Ka juhul, kui isik suhtleb riigiasutusega tõlgi vahendusel, peab ta üldjuhul ise katma tõlkega seonduvad kulud. Ka vangistusseadus ega selle alusel antud õigusaktid ei näe ette Justiitsministeeriumi või vangla kohustust vormistada haldusakte vene keeles või tõlkida neid kinnipeetavate jaoks kirjalikult vene keelde. Justiitsministeeriumi selgituse kohaselt tagavad vanglad kontaktisikute vahendusel kinnipeetavale soovi korral vaideotsuse suulise tõlkimise vene keelde (tl 34, pöördel). Seega oli kaebuse esitajale tagatud võimalus vaideotsuse sisuga tutvuda. Kaebuse esitaja viitas küll kohtuistungil asjaolule, et suuline tõlge on moonutatud, kuid ei põhistanud oma seisukohta ega esitanud täpsemaid põhjendusi või tõendeid ka selle kohta, et ta sai antud juhul vaidlusalusest vaideotsusest moonutatud tõlke (tl 70). Justiitsministeerium selgitas ka seda, et kui kinnipeetav soovib lisaks suulisele tõlkele ka kirjalikku tõlget või ei soovi dokumendi sisu kontaktisikule avaldada, on tal võimalik kasutada tõlkebüroo teenuseid (tl 34, pöördel). Puuduvad andmed takistustest, mille tõttu ei olnud avaldajal võimalik pöörduda kirjaliku tõlke saamiseks tõlkebüroo poole. Kahtlust pole ka selles, et kaebuse esitaja oli tõlkebüroo teenuste kasutamise võimalusest ja tingimustest teadlik, sest andis kirjaliku nõusoleku vaide tõlkimiseks vene keelest eesti keelde enne vaide Justiitsministeeriumile esitamist (tl 44). Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et vaideotsuse väljastamata jätmine vene keeles ei olnud õigusvastane.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna Justiitsministeerium ei ole toiminud vaidemenetluse läbiviimisel, vaideotsuse tegemisel ja selle kättetoimetamisel õigusvastaselt, siis jääb rahuldamata ka nõue uue vaideotsuse tegemiseks ja vaideotsuse väljastamiseks kaebuse esitajale vene keeles.

Enno Loonurm Kohtunik