2-05-18878/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2008. a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18878 Tsiviilasi VL’i hagi SLvastu ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VL (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja advokaat Aleksei Ratnikov (AB Tibar & Partnerid, asukoht xxx), E-post: Aleksei.ratnikov@gmail.com Kostja: SL(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja Natalja Perova (OÜ Klassen ÕB, asukoht xxx), E-post: natalja.perova@klassen.ee Kohtuistungi toimumise aeg 28.04.2008 Istungil osalenud isikud Hageja VL Hageja esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Kostja S L Kostja esindaja Natalja Perova RESOLUTSIOON 1. Jagada VL’i ja SL abielu kestel soetatud ühisvara .

2. Jätta VL’i omandisse alljärgnev ühisvara: sõiduauto Xxx(väljalaske aasta 1989, reg. nr. xxx) väärtusega 25 000 krooni ja külmik väärtusega 3000 krooni, kokku ühisvara väärtusega 28 000 krooni.

3. Jätta SL omandisse alljärgnev ühisvara: puitmööbel „Globus“ väärtusega 1000 krooni, magamistoa garnituur „Tribens-88“ 1000 krooni, toamööbel „Kalina“ 500 krooni, pesumasin „Indesit“ 500 krooni, toalamp 100 krooni, köögi õhuventilatsioon 300 krooni, esikumööbel 500 krooni ning tunnustada SL omandiõigust korteriomandile asukohaga xxx, väärtusega 1 300 000 (üks miljon kolmsada tuhat) krooni, Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xxx (vana registriosa number xxx), kokku ühisvara väärtusega 1 303 900 krooni. 4. Tunnistada SL lahusvaraks köögimööbel „dresden“, köögikapid ja riidekapp.

5. Välja mõista SL’lt VL’i kasuks enam saadud vara arvelt hüvitis 637 950 ( kuussada kolmkümmend seitse tuhat üheksasada viiskümmend) krooni.

2

6. Määrata kindlaks hüvitise 637 950 krooni maksmise täitmise tähtajaks; kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Jätta VL’i taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Esitatud asjaolud ja hageja nõue 26.10.2005.a. esitas VL’i kohtusse hagi SL vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt soetasid pooled abielu jooksul järgmise ühisvara. 1. Kinnisvarana korteriomand aadressil Xxx, mille väärtuseks seoses selle väga halva seisundi tõttu 400 000 krooni. Korteris elab kostja. Hageja on mitme aasta jooksul tasunud kõik kommunaalja kõrvalkulud. 2. Vallasvarana sõiduk Xxx(väljalaske aasta 1989.a. reg. nr xxx) väärtusega 50 000 krooni, sõiduk Xxx(väljalaske aasta 1989.a., reg. nr xxx) 40 000 krooni, köögimööbel 50 000 krooni, külmik 9500 krooni, mikrolaineahi 2500 krooni, köögikapid 19 000 krooni, puitmööbel 55 000 krooni, televiisor 17 500 krooni, videomagnetofon 5000 krooni, audiosüsteem 19 000 krooni, magamisgarnituur 27 000 krooni, toamööbel 34 000 krooni, pesumasin 9000 krooni, toalamp 3000 krooni, vann. 3000 krooni, elektripliit 9000 krooni, köögiõhuventilatsioon 4500 krooni, esikumööbel 17 500 krooni, riidekapp 7500 krooni. Seega ühiselt soetatud ühisvara maksumuseks kokku on 782 000 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja jätta enda omandisse korteriomand asukohaga Xxx ning ülejäänud vara ( vallasvara) kostja omandisse.

12.06.2007.a. esitas hageja kohtule täiendava hagiavalduse, mille kohaselt ta palub kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist, kuna tänu tema tööle sai korteriomand Xxx soetatud ning tema tuluallikatest tasuti kommunaalmaksed. Samuti kuulusid hagejale varem korterid aadressidel xxx (praegu xxx) xxx ja xxx (praegu xxx) xxx, mis olid hageja lahusvara ja mille arvelt soetati korteriomand asukohaga Xxx. Hageja osales korteriomandi aadressil Xxx soetamisel 75% ulatuses ja kostja 25% ulatuses. Ning kuna hageja panustas enamuse ajast korteriomandi säilimisse, siis ta leiab, et tema osa suureneb 5% ulatuses ja kostja oma väheneb 5% ulatuses. Hageja leiab, et kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku ja tööga ühisvara omandamisel. Korteriomand asukohaga Xxx on soetatud suuremal jaol hageja lahusvara arvelt. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et tema osa moodustab korteriomandist asukohaga xxx 80% ja kostja osa 20%.

Seega palub kostja jätta korteriomand asukohaga Xxx enda ainuomandisse. Tunnustada, et ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist korteriomandi asukohaga XxxTallinn suhtes 80% ulatuses ehk väärtuses 320 000 hageja kasuks, kuna korteriomand soetati 80% ulatuses hageja lahusvara arvelt ning on säilitatud hageja sissetulekutega. Ülejäänud vara jätta kostja ainuomandisse. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus hageja pakutud ühisvara jagamisega. Kostja elab Tallinnas, Xxx asuvas korteris, tasub regulaarselt korteriga seotud kulutusi, võlgnevusi selles osas pole, hageja ise kinnitab seda, et elab eelnimetatud korteris. Hagejal on teine korter, milles ta elab. Kostja on nõus hageja poolt hagiavalduses märgitud korteri ja muu ühisvara maksumusega.

3 Kostja palub jätta korteriomand asukohaga Xxxenda ainuomandisse ja ülejäänud vara hageja ainuomandisse, kuna nimetatud vara on hageja valduses. Kostja on nõus maksma hagejale rahalist hüvitist summas 9000 krooni.

21.04.2008.a. kohtule esitatud vastuse täienduse kohaselt ei ole kostja nõus kostja poolt pakutud ühisvara koosseisuga ning jagamise viisiga. Kostja ei nõustu, et tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse printsiibist. Ühisvara omandamisel 1989-1991.a. aitas kaasa kostja ema NK, kes elab xxx ning ostis poole vara. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud suur sissetulek ja ta oleks vara soetanud. Alates 1999.a. on hageja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Ajavahemikul 2000.a. kuni 2006.a. oli hageja sissetulek minimaalne. Vastavalt OÜ TK palgatõendist oli kostja töötasu ajavahemikul 01.08.2001.a. kuni 01.02.2002.a. 55 800 krooni. Hageja leiab, et järgmiste ühisvarasse kuuluvate asjade hinnaks on: 1. Sõiduk Xxx(väljalaske aasta 1989.a. reg. nr xxx), väärtus 25 000 krooni. 2. Sõiduk Xxx(väljalaske aasta 1989.a., reg. nr xxx), väärtus 40 000 krooni 3. Köögimööbel model Drezden, ostetud Ukrainas 1984, kostja lahusvara. 4. Külmik, väärtusega 9500 krooni 5. Mikrolaineahi ei tööta, seega ei saa käsitleda ühisvara. 6. Köögikapid ostetud Ukrainas 1984.a., kostja lahusvara. 7. Puitmööbel „Globus“, ostetud Ukrainas 1991.a. turuväärtusega umbes 100 krooni. 8. Televiisor Akira, ostetud 2002.a., väärtusega 17 500 krooni, hageja valduses. 9. Videomagnetofon Funai, väärtusega 5000 krooni, hageja valduses. 10. Audiosüsteem ostetud 1990.a. väärtusega umbes 500 krooni, hageja valduses. 11. Magamisgarnituur „Tribes 88“ ostetud Ukrainas 1990.a. turuväärtusega umbes 100 krooni. 12. Toamööbel „Kalina“ ostetud Ukrainas 1991.a. turuväärtusega umbes 500 krooni. 13. Pesumasin Indesit, ostetud 1998.a. turuväärtusega 500 krooni. 14. Toalamp ostetud Ukrainas 1989.a. turuväärtusega 100 krooni. 15. Vann oli juba korteris kui pooled korteri ostsid ning kostja arvamusel seda ei saa jagada, sest korteri turuväärtuse hindamisel arvestati vann hinna sisse. 16. Elektripliit oli ka korteris ning see ei kuulu jagamisele. 17. Köögiõhuventilatsioon ostetud 1990.a. turuväärtusega 300 krooni. 18. Esikumööbel ostetud 1991.a. turuväärtusega 500 krooni. 19. Riidekapp ostetud Ukrainas 1984.a., kostja lahusvara. Kokku 101 400 krooni. Seega kogu ühisvara maksumuseks on 1 401 400 krooni (korteriomand 1 300 000 + 101 400 krooni). Kostja palub jätta hageja omandisse vallasvara väärtusega 97 500 krooni ning kostja omandisse korteriomand aadressil Xxx, väärtusega 1 300 000 krooni ja vallasvara väärtusega 3900 krooni. Samuti palub kostja mõista temalt välja hageja kasuks kompensatsioon enamsaadud ühisvara arvelt summas 603 200 krooni.

Maakohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Abikaasade ühisvara jagamisel tuleb arvestada kohtuistungil poolte esitatud ettepanekuid, millega pooled vastastikku nõustusid. Vaidlust ei ole ühisvaraks olevate asjade ega kohustuste üle. Korteriomandi väärtuseks on 24.10- 09.11.2007.a. U M K OÜ poolt teostatud eksperthinnangu 3187/117 kohaselt 1 300 000 (üks miljon kolmsada tuhat) krooni (tlk. 277-289). Kohtuistungil on pooled kokku leppinud, et pooltel on ühisvara väärtusega 1 331 900 krooni, seega kummagi poole osa 665 950 krooni.

4 Kohtuistungil on pooled kokku leppinud, et hagejale jääb sõiduk Xxx(väljalaske aasta 1989.a. reg. nr xxx) väärtusega 25 000 krooni ja külmik väärtusega 3000 krooni, seega kokku vara väärtusega 28 000 krooni. Kostjale jääb korteriomand asukohaga Xxxas , mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr. xxx, väärtusega 1 300 000 krooni ning puitmööbel “Globus“ 1000 krooni, magamistoa garnituur „Tribens-88“ 1000 krooni, toamööbel „Kalina“ 500 krooni, pesumasin „Indesit“ 500 krooni, toalamp 100 krooni, köögi õhuventilatsioon 300 krooni ja esikumööbel 500 krooni, kokku väärtusega 1 303 900 krooni. . Kostja on saanud ühisvara arvelt enam 637 950 krooni. PKS § 19 lg. 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega tuleb SLlt välja mõista VLi kasuks 637 950 krooni.

Kostja lahusvaraks on köögimööbel „Dresden“, köögikapid ja riidekapp, mis vastavalt PKS § 15 ei kuulu poolte vahel jagamisele.

TsMS § 445 lg. 1 kohaselt võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. TsMS § 456 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada. Tulenevalt TsMS § 461 sätestatust kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kohtuotsuse täitmine peale selle jõustumist toimub kolme kuu jooksul.

Kohus asub seisukohale, et hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 378 saab hagi tagamisena seada kohtulikku hüpoteeki kostjale kuuluvale kinnisasjale. Antud juhul on kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud hageja

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Antud asja on vaidlus perekonna asjas, ühisvara jagamises, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

TsMS § 630 lg. 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled esitasid kohtule avaldused, milles loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Taimi Kollom Kohtunik