2-07-45574/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-07-12703 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2008.a, Jõhvi Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasi S V´i hagi S K`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 19. mai 2008.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Hageja esindaja: Kostja: S V (IK xxx) Sergei Gromtsev (volikirja alusel) S K (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et K V (IK xxx) põlvneb S K`ist (IK xxx).

3. Välja mõista S K`ilt elatis S V´i kasuks alaealise poja K V`i (IK xxx) ülalpidamiseks alates 30. oktoobrist 2007.a kuni 31. detsembrini 2007.a igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning 01. jaanuarist 2008.a kuni K V`i täisealisuseni s.o. kuni xx. xxx xxxx.a igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Ida-Virumaa Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

2 Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

S V esitas 30.10.2007.a Viru Maakohtule hagi S K`i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks lapsele.

Hagis palub hageja tuvastada, et xxx.a sündinud K V põlvneb kostjast – S K`ist. Hageja ja kostja suhted algasid 2003. aasta jaanuaris. Alates 2004.a kevadest hakkasid pooled elama koos. Sellel ajal jäi hageja rasedaks ning xxx.a sündis poeg. Laps on eostatud kostja poolt. Kostja oli teadlik lapse sünni registreerimise ajast ja kohast, kuid ta ei avaldanud soovi kanda ennast lapse isana sünniakti.

Hagi põhjenduste kohaselt elab poeg koos hagejaga ning kostja mitte mingisugust abi lapse ülalpidamiseks ei osuta. Poeg on täielikult hageja ülalpidamisel. Hagejal on raske üksi lapsele ülalpidamist anda. Kostja sissetulek võimaldab elatist maksta.

Hagis taotleb hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist alates 29.10.2006.a, s.o. aasta enne hagi kohtusse esitamist, igakuise elatusrahana 4000 krooni.

KOSTJA VASTUSED Kostja oma 14.12.2007.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja seisukoha kohaselt võib ta hagi osaliselt tunnistada pärast DNA analüüsi tegemist. Kohtule 29.04.2008 esitatud vastuses tunnistab kostja hagi elatise nõude osas osaliselt. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud lapse ülalpidamiskulude kalkulatsiooniga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selles, et ta kannab kulutusi lapse kommunaalmaksete osas 550 krooni ulatuses, et laps käib kunstikoolis, et igakuiselt kulub lapse riietele 960 krooni, jalanõudele 480 krooni, raamatutele 180 krooni, hügieenitarvetele 180 krooni ja mänguasjadele 250 krooni ning, et lasteaiakulud on 410 krooni. Kostja märgib, et hagejal on küllaldane sissetulek – 11 707,66 krooni ja lapsetoetus 900 krooni – lapse ülal pidamiseks. Kostja ülal pidamisel on veel kaks last eelmisest abielust, kellele ta maksab kummalegi 1 500 krooni kuus. Igakuiselt maksab kostja laenu kustutamiseks 3996,74 krooni. Kostja saab palgana kätte 10926,77 krooni, millest jääb kostjale peale 4525,90 krooni mahaarvamist ja kahele lapsele elatise maksmist kätte 3400,87 krooni. Sellest peab kostja tasuma korteri eest, kommunaalmakseid ja telefoni eest. Kostja on nõus maksma hagejale elatist lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni. Kostja ei pea võimalikuks maksta elatist tagasiulatuvalt, s.o üks aasta enne hagi esitamist, kuna hageja ei pöördunud kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks enne hagi esitamist, so. enne 30.10.2007.a. Samuti on hageja saanud lapsetoetust kui üksikema. Kostja palub lähtudes PkS § 61 lg 8 elatise välja mõista alates 17.03.2008.a, s.o. alates isaduse tuvastamisest Enne 17.03.2008 ei olnud kostja lapse ülalpidamise suhtes kohustatud isikuks.

3 MOLEKULAARGENEETILINE EKSPERTIIS Kohtu 26.02.2008. a ekspertiisimääruse alusel teostati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonnas molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA võrdlemise teel). Hageja, kostja ja lapse DNA võrdluse alusel tuvastati, et S K saab väga suure tõenäosusega olla K V´i isa.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil muutis hageja nõuet ning taotles põlvnemise tuvastamist ja elatise väljamõistmist alates kohtule elatisehagi esitamisest summas 3 000 krooni. Hageja esindaja selgitas, et kostja ei ole last üldse materiaalselt toetanud. Hageja brutopalk on 5 000 krooni, peretoetus 600 krooni, sh üksikema toetus 300 krooni .

Kostja on nõus maksma elatist igakuise elatusrahana 1500 krooni alates ajast, mil isadus tuvastati. Kostja selgituse kohaselt ei ole tal võimalik maksta lapsele elatist 3 000 krooni kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks last, kellele ta maksab kummalegi 1 500 krooni. Samuti on kostja võtnud korteri ostmiseks pangalaenu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Põlvnemine

PKS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seadusega sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 kohaselt Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab ning lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et K V põlvneb S K`ist ning viimane on lapse eostanud, on tõendatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga /tl 52-55/. Seega on kohus tuvastanud, et alaealine laps K V põlvneb S K`ist.

Elatise nõue

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

4 PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2007.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3 000 krooni. Kostja on nõus maksma elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, so. igakuise elatusrahana 1500 krooni.

AS Sebe /tl 10/ tõendi kohaselt oli hageja töötasu jaanuar 2007 – 7 880 krooni ja veebruar – 18 148 krooni, märts - 4 513 krooni, aprill – 12 852 krooni, mai – 11 703 krooni; juuni 11 703 krooni, juuli – 15 058 krooni, august – 14 7674 krooni, september – 14 849 krooni, s.o keskmiselt 12375,55 krooni.

Virumaa Pensioniameti tõendite /tl. 9,100/ kohaselt on hagejale määratud peretoetus kuni 01.12.2007 1 200 krooni ning edasi 600 krooni (sealhulgas lapsetoetus 300 krooni ja üksikvanema toetus 300 krooni). Hageja oli koondamise tõttu töötu 2 kuud alates 13.03.2008 /tl. 96, 101/, mil sai tasu 1992 krooni ja 1112 krooni. Koondamistasu sai hageja AS-st Sebe 63 000 krooni. Alates 05.maist 2008 töötab hageja Olympic Casino Eesti AS-is, põhipalga määraga 30 krooni tunnis.

AS Sebe tõendi /tl. 69/ kohaselt moodustab kostja töötasu septembris 2007 – 13 133 krooni, oktoobris – 13 736 krooni, novembris – 10 362 krooni, detsembris – 19 508 krooni, jaanuaris 2008 – 11 066 krooni, veebruaris – 14 310,89 krooni. Seega keskmiselt moodustab kostja töötasu 13 685 krooni. OÜ Audrius Tuur /tl. 65/ tõendi kohaselt on kostjale arvestatud tulu novembris 2007 – 180 krooni. AS Mootorreisid /tl. 68/ tõendi kohaselt kostja viimase kuue kuu jooksul tasu saanud ei ole.

Kostjal on peale poolte ühise lapse veel xxx.a sündinud tütar J K ja xxx a sündinud poeg M (M) K /tl 89- 89 pöördel/. Kostja maksab neile kahele lapsele elatist 1 500 krooni kuus sularahas laste ema kätte /tl.80, 101/. Arstliku ekspertiisi otsuse /tl 83/ kohaselt on M K´ile määratud 40% töövõimetust.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on 3421,25 krooni (13 685 : 4 /kostja + kolm alaealist last/).

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Hageja poolt esitatud kalulatsiooni /tl 11/ kohaselt moodustavad lapsele kuus tehtavad kulutused kokku 6200 krooni, sh toit – 1440 krooni; kommunaalkulud – 550 krooni; kunstikool – 200 krooni; vitamiinid ja ravimid – 350 krooni; riided 960 krooni; jalatsid - 480 krooni; raamatud – 180 krooni; hügieenitarved – 180 krooni; puuviljad, juurviljad, kompvekid, mahlad – 1200 krooni; mänguasjad – 250 krooni ning lasteaed – 410 krooni.

Kostja väitel ei ole hageja tõendanud lapsele tehtavate kulutuste summat. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna elatise miinimummäär moodustas 2007.aastal 1800 krooni ning käesoleval aastal 2 175 krooni,

5 siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kulutusi, mis ületavad kehtestatud alamäära.

Hageja poolt on kohtule esitatud arved toidukaupade eest /tl 12-25/, arved riiete ja jalanõude eest /tl 26-28/. Tõendamata on kulutused kunstikoolile, lasteaiale, raamatutele, vitamiinidele, ravimitele, mänguasjadele.

Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1 875 krooni kuus, sh riietele ja jalatsitele 190 krooni, eluasemele 180 krooni ning toidule 570 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Seoses majandusliku olukorra muutmisega möönab kohus, et käesolevaks ajaks on ülalpidamiskulud kuni 6 aastase lapse puhul suurenenud, kui eelpool näidatud uuringust selgub, kuid mitte sellises määras nagu hageja märgib. Võrreldes ka hageja poolt esitatud tšekke 2007.a septembri-oktoobri kohta, kalkulatsiooni, mille kohaselt lapse toidule ning puuja köögiviljadele, kommidele ja mahladele kulub kokku kulub 2640 krooni, leiab kohus, et hageja poolt kalulatsioonis toodud summad on ilmselt liialdatud.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PKS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline ja töötab, lapsel ei ole sissetulekut. Lähtuvalt kostja ülalpidamisvõimest ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1500 krooni PKS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elatise väljamõistmise tagajärjel satuksid kostja teised lapsed võrreldes poolte ühise lapsega halvemasse materiaalsesse olukorda (PKS § 61 lg 2, lg 5).

Kostja poolt esitatud laenuleping AS-ga Hansapank /tl. 84-88/ jätab kohus tähelepanuta, sest laenudega on kostja saanud endale hüvesid, mida saab reaalselt kasutada.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest so. alates 30.10.2007.a.

Kostja nõustus elatist maksma alates isaduse tuvastamisest, so. 17.03.2008.a.

PKS § 70 lg 1 sätestab, et kohus mõistab elatise välja alates elatisehagi kohtule esitamisest.

6

PKS § 61 lg 8 kohaselt kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (paragrahv 42), vabastada kohustusest last ülal pidada.

PKS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras ning lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

Kuna DNA analüüsi läbiviimise tulemusena on kindlaks tehtud, et xxx.a sündinud K V põlvneb S K´ist, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini, st., et kostja on lapse isaks alates tema sünnist.

Kostja poolt väljatoodud asjaolud, et hageja ei pöördunud enne 29.10.2007.a kohtusse isaduse tuvastamiseks ning ta on üksikemana saanud riigilt toetust ei ole PKS § 61 lg 8 mõttes sellisteks kaalukateks asjaoludeks, mis annaksid alust vabastada kostjat lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes täitnud, on hagejal õigus saada elatist alates hagi esitamisest PKS § 70 lg 1 alusel.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 30.oktoobrist 2007.a kuni 31.12.2008.a summas 1800 krooni ja edasi summas 2175 krooni.

Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt PKS § 61 lg 3.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

VI Menetluskulud

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda, sest TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Helgi Vinni Kohtunik: