3-06-2386/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2386 Haldusasi Ardi Šuvalovi kaebus Prokuratuuri toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.12.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ardi Šuvalovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ardi Šuvalov Vastustaja Prokuratuur

RESOLUTSIOON

Jätta Ardi Šuvalovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.12.2007 otsus nr 3-06-2386 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasja nr 0691300001 menetlemise raames peeti 06.04.2006 Kaitsepolitseiameti poolt kinni Harju Maakohtu kohtunik A. Šuvalov, kahtlustatuna karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 punktide 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (altkäemaksu nõudmine suures ulatuses).

05.10.2006 koostas riigiprokurör L. Vaik süüdistusakti, mille järgi A. Šuvalov nõudis tema menetluses olevas A. Davõdovi jt süüdistusasjas kohtualuselt A. Davõdovilt vahendaja M. Napa kaudu soodsa kohtuotsuse tegemise eest altkäemaksu 1 100 000 kr, millest 200 000 kr M. Napa vahendusel 06.04.2006 kuriteo matkimise käigus kohtunikule ka üle anti. Kohtuistung A. Šuvalovi süüasjas määrati 23.11.2006.

Viidatud kriminaalasjaga seoses ilmusid ajalehtedes järgmised artiklid: 11.04.2006 Postimees „Jahmatav kahtlus: kohtunik Ardi Šuvalov nõudis ähvardusega miljonit“;

3-06-2386

2(8) 19.06.2006 Eesti Ekspress „Nurjatu kohtuniku tabamine“; 06.10.2006 Eesti Päevaleht „Altkäemaksu nõudnud kohtunik astub kohtu ette“; 06.10.2006 Postimees „Kohtunik Šuvalovi süüasi jõudis kohtusse“; 19.11.2006 Postimees „Ekskohtunik Ardi Šuvalov astub kohtu ette“; 23.11.2006 Eesti Ekspress „Kohtunik küsis mullivannis pistist“. ETV edastas prokuratuuri teate A. Šuvalovi poolt toime pandud kuriteo kahtlustusest aprillis 2006 ning TV-2 saates „Avatud toimik“ kommenteeris riigiprokurör L. Vaik viidatud kriminaalasjaga seonduvat aprillis ja novembris 2006.

06.12.2006 esitas A. Šuvalov halduskohtule kaebuse Prokuratuuri tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu määratud suuruses. Kaebuse põhjenduste kohaselt avaldas riigiprokurör L. Vaik meedias kohtueelses kriminaalmenetluses kogutud kaebaja isikuandmed ühes halvustava hinnanguga ning, rikkudes süütuse presumptsiooni põhimõtet, andis kaebaja käitumisele õigusliku hinnangu, so et kaebaja on süüliselt pannud toime kuriteo. Kohtueelses kriminaalmenetluses kogutu avalikustamisega ajakirjanduses ja televisioonis rikkus riigiprokurör kaebaja õigust eraelu puutumatusele ja alandas tema väärikust. Avalikustatud kriminaalmenetluse andmed on kutsunud esile ühiskondliku hukkamõistu veel enne kohtupidamise algust ning avalikkuse surve mõjutab kaebaja kaitseõiguse teostamist. 10.09.2007 esitatud kaebuse täienduses leidis kaebaja, et prokuratuur on tekitatud talle mittevaralist kahju järgmiste õigusvastaste toimingutega: 1) kohtueelses menetluses kogutud teabe avalikustamine massikommunikatsioonivahenditele enne avalikku kohtuistungit ja 2) prokuratuuri poolt paralleelselt kriminaalasja menetlusega tehtud avaldused massikommunikatsioonivahenditele, kus informatsiooni edastatakse hinnanguliste kommentaaridena. Isikuandmete kaitse seadus (ISKS) § 4 lg 3 p 7 koosmõjus avaliku teabe seaduse (AvTS) §

35 lg 1 punktiga 10 keelab prokuratuuril avalikustada kahtlustatavaga seotud infot, kui see ei ole vajalik tõe selgitamise või isikute turvalisuse tagamiseks. ISKS eesmärk on kaitsta eraelu puutumatust, samuti kaitsta isiku põhiõigusi – õigust väärikusele, sõltumatule ja erapooletule kohtumenetlusele, heale nimele ja süütuse presumptsioonile. Prokuratuur avaliku võimu kandjana rikkus kaebaja isiklikke õigusi avalik-õiguslikus suhtes. Prokuratuur on käsitlenud kaebajat süüdiolevana kuriteos ja andnud hinnanguid väärtustele, millele hinnangu andmine on vaid kohtuvõimu pädevuses. Selle tulemusena on alandatud kaebaja väärikust, rikutud on tema hea nimi ja reputatsioon; kadunud on kaebaja väljavaated sõltumatule ja erapooletule kriminaalmenetlusele.

Vastustaja kaebusega ei nõustunud ning palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt tegi prokuratuur endast parima, et tasakaalustada kahte vastandlikku huvi – kahtlustatava/süüdistatava huvi, et kriminaalasjast teatatakse võimalikult vähe, ning meedia huvi teada kriminaalasjast võimalikult palju. Meediaga suhtlemine on väga oluline väärinfo vältimiseks/vähendamiseks ning käesoleval juhtumil anti informatsiooni võimalikult minimaalselt ja võimalikult täpselt. Süütuse presumptsiooni pole rikutud. Suhtlemisel meediaga viitas prokuratuur kaebaja kriminaalmenetluslikule staatusele, nt „kohtunikku kahtlustatakse“, „väidetav altkäemaksu võtmine“ jm. Andmed kahtlustuse osas avaldati piiratud mahus, puudutades kohtuniku nime, kahtlust ja seda kuidas kahtlustus tekkis. Ka süüdistusakti andmed avalikustati piiratud mahus andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustamata.

Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel:

3-06-2386

3(8) Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Vastustaja tegevus oli õiguspärane, mistõttu puudub kaebaja esitatud kahjunõude hüvitamiseks alus. Kriminaalmenetluse andmete avalikustamise üle otsustamise pädevus on KrMS § 214 lg 1 kohaselt Prokuratuuril. Puudub vaidlus selle üle, et kuni esimese avaliku kohtuistungini oli vastustaja avalikustatud andmete näol tegemist delikaatsete isikuandmetega ISKS § 4 lg 3 p 7 mõttes. Vaidlus on selles, kas prokuratuuril oli õigus neid andmeid enne avalikku kohtuistungit avalikustada.

ISKS § 4 lg 3 p 7 kohaselt delikaatsed isikuandmed on kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonnaja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, mille kohaselt kriminaalmenetluses kogutud delikaatsete isikuandmete avalikustamine enne kohtupidamist on andmesubjekti nõusolekuta keelatud.

AvTS § 38 lg 1 kohaselt avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta, mis on seotud õiguserikkumise või õnnetusega, peab teabevaldaja avalikustama enne õiguserikkumise või õnnetuse asjaolude lõplikku selgitamist ulatuses, mis ei takista uurimist või järelevalvet või õnnetuse põhjuste selgitamist; sellise teabe avalikustamise ulatuse otsustab pädev uurimist või järelevalvet korraldav või õnnetuse asjaolusid selgitav ametnik. AvTS § 30 lg 4 sätestab, et riigija kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi.

Seega tohib õiguserikkumisega seotud fakte avalikustada isegi enne, kui õiguserikkumise asjaolud on lõplikult välja selgitatud, ning seda juhul, kui avalikustamine ei takista uurimist. Avalikustatav teave peab aga jääma avalikkuse informeerimise objektiivse vajaduse raamidesse ega tohi kahjustada ülemääraselt puudutatud isiku huve. Antud kriminaalasja vastu oli kõrge avalikkuse huvi, mis oli ka põhjendatud, arvestades, et kriminaalmenetlus viidi läbi kohtuniku suhtes. Eeltoodu tõttu on põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et prokuratuuri kui kohtueelset menetlust juhtiva institutsiooni suhtlemine meediaga oli väga oluline ka väärinfo levimise ärahoidmiseks/minimaliseerimiseks.

Kohus ei tuvastanud, et prokuratuuri poolt ajakirjandusele kriminaalasja nr 06913000001 kohtueelse menetluse käigus antud informatsioon oleks väljunud avalikkuse informeerimise objektiivse vajaduse raamidest või oleks kahjustanud ülemääraselt kaebaja huve. Prokuratuuri 09.04.2006 pressiteatest ning kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri intervjuudest on selgelt arusaadav, et kaebajat vaid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Kaebaja nimi avalikustati Harju Maakohtu 10.04.2007 pressiteates, mistõttu vastustaja poolt sellest kuupäevast hilisem kaebaja nimele viitamine ei saanud tema olukorda halvendada.

Andmed kuriteo kvalifikatsiooni, raskusastme ja altkäemaksu summade kohta avaldas prokuratuur alles süüdistusakti koostamise järel, mil kaebaja protsessuaalne staatus oli muutunud kahtlustatavast süüdistatavaks (06.10.2006 pressiteade ning kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri intervjuud uudisteagentuurile BNS, ETV saatele Avatud Toimik ning ajalehele Eesti Ekspress). Süüdistusakti koostamine näitab prokuratuuri veendumust süütõendite piisavuses (KrMS § 226 lg 1) ning süüdistusakti kohta kahtlusega võrreldes põhjalikuma teabe andmine on põhjendatud.

Süüdistusakt on kohtueelse menetluse tulem, millele järgneb kriminaalmenetlus kohtus. Põhjendatud pole kaebaja väide, et prokuratuur on kriminaalmenetluse andmete avalikustamisega rikkunud põhiseaduse § 22 ja EIÕK art 6 teise lause kaitsealas olevat süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohtupraktikas on leitud, et kohtueelse menetluse ajal asja meedias kajastamine võib küll viia süütuse presumptsiooni rikkumisele, kuid see ei tähenda, et kohtueelse menetluse kohta ei tohiks üldse midagi meedias avaldada (vt

3-06-2386

4(8) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.10.1996 otsus asjas nr 3-1-1-109-96). Määrav on ajakirjandusele kriminaalmenetluse kohta avaldatu sisu. Kui avalikkuse ette jõuab vaid objektiivne teave, siis sellise informatsiooni avaldamine ei riiva süütuse presumptsiooni. Käesolevas asjas pole tuvastatud, et prokuratuur oleks informeerinud avalikust kriminaalmenetlusest ebaobjektiivselt või andnud hinnangut kaebaja süü kohta. EIÕK ei keela avalikkuse informeerimist menetluse kohta, kui süü kohta hinnangut ei anta (Worms vs Austria).

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses palub A. Šuvalov tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väitel kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkus oluliselt kohtumenetluse normi ning hindas vääralt tõendeid. Ebatäpne on kohtu seisukoht, et KrMS § 214 lg-st 1 tulenevalt on kriminaalmenetluse andmete avalikustamise üle otsustamise pädevus prokuratuuril, ning põhjendatud pole ka kohtu seisukoht, et prokuratuuril oli kohtueelse menetluse andmete avalikustamise kohustus vastavalt AvTS § 38 lg-le 1 ja § 30 lg-le 4. KrMS § 214 lg 1 sätestab, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Üldjuhul tegeleb kuritegude uurimisega uurimisasutus, kelle valdusesse sattuvad inimeste eraelulised andmed, ning prokuratuur reeglina juhib uurimist. AvTS teeb vahet piiratud ja piiramatu juurdepääsuga teabel. Kohtueelses menetluses kogutav teave on piiratud juurdepääsuga teave ning kohus on ka ise nõustunud, et prokuratuuri poolt avalikustatu on ISKS § 4 lg 3 p 7 mõttes delikaatsed isikuandmed, so piiratud juurdepääsuga teave AvTS mõttes. AVTS § 30 lg 4 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest reguleerib piiramatu juurdepääsuga teabe avalikustamise. AvTS § 38 lg 1, mis kohtu arvates kohustas prokuratuuri avalikustama meedia vahendusel kohtueelse menetluse andmeid, tuleb vaadelda koostoimes sama paragrahvi teiste lõigetega ja sama seaduse teiste paragrahvidega. AvTS § 38 lg-test 1 ja 2 koostoimest järeldub, et §

38 lg 1 ei tohi kaasa tuua juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemist, vaid lg 1 peab silmas juhtumit, mil õigusrikkumise/õnnetuse fakt on teatavaks saanud ja põhjustanud avalikkuse huvi enne, kui avalikust on sellest teavitatud. AvTS § 38 lg-st 1 koostoimes § 4 lg-ga 1 ja § 8 lg-ga 2 järeldub teabe avalikustamine mitte määramata hulgale isikutele, vaid AvTS ettenähtud korras konkreetsele ettenähtud korras teavet taotlevale isikule. Isikuandmetega kohtueelse menetluse andmete avalikustamine meedia vahendusel saab toimuda AvTS §-s 39 ettenähtud juhtudel – kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides või teiste isikute elu, tervise või vara kaitseks. Sellise juhtumiga käesoleval juhul tegemist pole. Õige pole kohtu seisukoht, et prokuratuuri vaidlustatud toimingud olid õiguspärased, sest avalikkusel oli kriminaalasja vastu kõrge huvi. Kuni prokuratuuri 09.04.2006 veebiteateni ei teadnud avalikkus kriminaalasja olemasolust ning seega ei saanud avalikkusel ka mingit huvi asja vastu olla. Kohtuotsusest jääb selgusetuks, millist sõnumit sisaldavad prokuratuuri avaldused avalikkusele või milliseid avalikkuse hoiakuid need kujundavad. Prokuratuuri avaldused puudutavad üksikjuhtumit, mille vastu ei saa olla üldsusel tervikuna huvi. Kohtuotsusest ei selgu, mille poolest on kohtuniku suhtes toimuv kriminaalmenetlus eriline, et sellest peab avalikkus teadma. Väärinfo levimise võimalikkusele viidates pole kohus otsuses näidanud väärinfo levimise võimalikke allikaid kriminaalmenetluste puhul üldse ja konkreetselt. Kohus on põhjendamatult samastanud meedia huvi avalikkuse huviga. AvTS ei reguleeri määratlemata hulga inimeste huvide rahuldamist, vaid selle seaduse alusel antakse informatsioon konkreetsele sihtgrupile, kellel on info saamiseks vajadus.

3-06-2386

5(8) Kohtuotsuses väidetakse põhjendamatult, et kuna prokuratuuri poolt meediale avalduse tegemisel 10.04.2006 oli avalikkusel kuriteos kahtlustatava nimi teada, siis kaebaja nime edaspidine kasutamine tema olukorda ei halvenda. Kohtuotsusest ja vastustaja selgitustest ei ilmne, millist informatsiooni tahtsid saada meedia esindajad prokuratuurilt, ning välistada ei saa, et taheti teada nime, mida prokuratuur oma avaldustes ka kasutas. Kaebaja seisukoha järgi sai prokuratuuri 09.04.2007 veebiteate ülesriputamisega avalikustatud ka kohtuniku nime.

Põhjendatud pole kohtu seisukoht, et kaebaja nime igakordne kasutamine ei saanud enam tema olukorda halvendada. Prokuratuuri avaldusi tsiteeritakse edasi algallikast teiste väljaannetesse ning kaebaja õigusi on rikutud mitte üksnes nime kasutamisega, vaid tema isikut puudutava avalduse tegemisega kohtueelse menetluse kommenteerimise kontekstis. Kohus, leides, et avalikkusele avaldatud informatsioon ei ole kahjustanud kaebaja huve ülemääraselt, ei märgi, mille alusel on ta ülemäärasuse puudumise tuvastanud. Kohtuotsuses jagati prokuratuuri avaldused kahte ajaperioodi - kahtlustatav/süüdistatav.

Selline jaotus pole oluline. Põhjendatud pole kohtu seisukoht, et 09., 10., 11. ja 20.04.2006 esines prokuratuur meediale erinevate avaldustega selle kohta, millises kuriteos kaebajat kahtlustatakse AvTS- ga prokuratuurile pandud positiivse ja ulatusliku teavitamiskohustuse täitmiseks. AvTS-st tuleneva kohustuse täitmise eelduseks on vastava kirjaliku kriminaalmenetluse dokumendi olemasolu. Ajavahemikul 09. kuni 20. aprill 2006 teostas uurimisasutus kriminaalasja kohtueelset menetlust, polnud koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõtet (KrMS § 222) ning prokuratuuril polnud toimikut.

Kohus kasutab juriidilisi kategooriaid, mis ei ole haldusasja lahendamise seisukohalt olulised. Prokuratuuri avalduste sisu (kuriteokahtlus) mõistmisel on oluline mitte see, kuidas saab neist aru kohus ja prokuratuur, vaid kuidas saab neist aru õigusteadmisteta veebikeskkonna ja ajakirjanduse lugeja ning televisiooni vaataja. Süütuse presumptsiooni rikkumiseks on piisav, kui keskmise massimeedia tarbijale jääb mulje, et isik on kuriteos süüdi. Mulje kujundamiseks on piisav, kui kuriteo kahtluse alla langenud isikut näidatakse halvas valguses või tähtsustatakse mingit üksikut süüdistavat tõendit.

Käesoleval juhul on kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni rikutud. Kohtuotsuses tehtud viide lahendile Worm vs Austria pole asjakohane, kuivõrd seal käsitleti käimasolevat kohtuprotsessi kajastavat ajaleheartiklit. Prokuratuuri avaldused rikuvad kaebaja eraelu puutumatust, alandavad tema väärikust ning rikuvad head nime ja õigust erapooletule ja õiglasele kriminaalmenetlusele.

Riigiprokuratuuri kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustuti halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuväidete kohaselt saab kohtuotsusest väga hästi aru, et prokuratuur avalikustas kriminaalmenetluse andmeid, st asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet (AvTS § 35 lg 1 p 1 kuni 01.01.2008 kehtinud sõnastuses), mis on delikaatsed isikuandmed ISKS § 4 lg 3 p 7 mõttes. AvTS eristab tõesti piiratud ja piiramatu juurdepääsuga teavet ning AvTS § 30 lg 4 ei pruugi olla asjakohane. Kuid nii piiratud kui ka piiramatu juurdepääsuga teave korral on üldpõhimõte sama - avaliku huvi korral tuleb teavet anda. Mõisted avalikkuse huvi ja avalik huvi tuleb lugeda samaväärseteks. AvTS § 38 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolul kehtib aktiivne avalikustamise kohustus ning see ei eelda üksikisiku pöördumist asutuse poole teabenõudega. Apellandi tõlgendus AvTS § 38 lg-le 1 muudaks sätte mõttetuks ja välistaks igasuguste andmete andmise kriminaalmenetluse kohta. Ka õiguskantsler on praktikas leidnud, et AvTS annab võimaluse ka juurdepääsupiiranguga teabe avaldamiseks. Isikuandmeid sisaldava juurdepääsupiiranguga teabe avaldamiseks annavad aluse ISKS §

14 lg 1 p 3 ja lg 3 p 1. AvTS § 38 lg 1 pole võimalik tõlgendada selliselt, et enne kui meedia pole kriminaalmenetluse kohta avaldusi teinud, pole sellist õigust ka prokuratuuril.

3-06-2386

6(8) Avalikkuse teavitamise (piiratud mahus) eesmärk on juhtunu kohta adekvaatse teave andmine ja võimalike spekulatsioonide ennetamine. Konkreetses asjas oli prokuratuuril piisav alus arvata, et kui jäetakse pressiteade kohtuniku altkäemaksu kahtluse kohta tegemata, siis tunneb meedia selle vastu huvi ja hakkab juhtumit ise nö sisustama. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika valguses pole kahtlust, et kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse alustamine altkäemaksu võtmise kahtluse tõttu puudutab väga kõrge positsiooniga ametiisiku ülesannete täitmist, mistõttu on antud juhul üheselt tegemist avalikkuse põhjendatud huviga. Meedial on oluline roll avalikkuse teavitamisel ning prokuratuur avalikustas andmed kaebaja kriminaalmenetluse kohta, st teavitas avalikkust meedia vahendusel põhjusel, et tegemist oli olulise sündmusega – kahtlusega, et kohtunik võib olla võtnud altkäemaksu. Prokuratuur ei avalikustanud kaebaja nime esimesena ning kui kohtuniku nimi oli avalikkusele juba teada, polnud mõtet seda ka varjata. Kohtu ülesanne pole hinnata, kuidas võis prokuratuuri 09.04.2006 pressiteade mõjutada nime avalikuks tulemist ja kuidas avalikustatud kriminaalmenetluse andmeid kasutatakse edasi meediaväljaannete poolt ja mis hinnanguid meedia või avalikkus neile annab. Süüdistusakt on kohtueelse menetluse tulem, mille prokuratuur esitab kohtule ja millega (enamasti) kaovad avalikkuse juurdepääsupiirangud teabele. Asjakohased pole apellandi väited, et puudusid dokumendid kahtlustuse kohta. 09.04.2004 pressiteatele eelnes kaebaja kahtlustavana kinnipidamine 06.04.2006 kuriteo matkimise käigus ning L. Vaik kriminaalmenetlust juhtiva prokurörina oli teadlik kõigist menetlustoimingutest, mis viidi läbi kaebaja suhtes. Kriminaalmenetluse kohta pole avalikustatud liigset teavet ega rikutud süütuse presumptsiooni. Kohtu viidatud EIÕK kaasus on käesolevas asjas käsitletavast juhtumist erinev, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei keela ka kohtueelse kriminaalmenetluse andmete avalikustamist. Apellandi väide, et KrMS-s ei ole sõnaselgelt sätestatud, et uurimisega kogutav informatsioon on konfidentsiaalne, pole õige ning on vastuolus apellandi enda teiste väidetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Kaebaja vaidlustab prokuratuuri poolt kriminaalasja nr 069130000001 kohtueelses kriminaalmenetluses kaebaja kohta kogutud informatsiooni avaldamise ajakirjandusele ja televisioonile; väites, et avaldatud informatsioon rikub tema erinevaid põhiõigusi ja vabadusi, mille heastamine on võimalik vaid mittevaralise kahju rahas hüvitamise kaudu. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väidab talle kahju tekitatud olevat väärikuse alandamise, eraelu puutumatuse ning au ja hea nime teotamisega. Eraelu puutumatuse rikkumisena on käsitletav igasugune sekkumine isiku ellu ilma õigusliku aluseta. Au ja hea nime puutumatus tagab igaühe õiguse mitte saada kahjustatud valede, võltsitud või negatiivsete väärtushinnangutega mõjutatud väljendustest. Kaebaja leiab õigesti, et au ja hea nimi seondub ka süütuse presumptsiooniga, sest kedagi ei tohi avalikkuses käsitleda kurjategijana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Käesolev vaidlus seondub küsimusega, kas ja millist teavet kaebaja kohta võis prokuratuur avaldada meedias. Vaidlust ei ole selle üle, et kriminaalmenetluses kogutav teave on ISKS § 4 lg 3 p 7 järgi kuni avaliku kohtuistungini delikaatsed isikuandmed, mille teabevaldaja

3-06-2386

7(8) on AvTS § 35 lg 1 p 1 (redaktsioon kuni 01.01.2008) kohaselt kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: KrMS sätestab, et kohtuistung on avalik; sama seaduse § 214 lg 1 ja lg 2 võimaldavad kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatusel ning muuhulgas tingimusel, et sellega ei kahjustata eraelu puutumatust ega riivata isiku au. AvTS § 38 (juurdepääs üksnes ametisiseseks tunnistatud teabele) lg 1 võimaldab asutusesiseseks teabeks tunnistatud teavet avalikkuse huvi põhjustanud õiguserikkumise kohta avalikustada.

Seega järeldub AvTS § 38 lõikest 1 ja KrMS § 214 lõigetest 1 ja 2, et kohtueelse menetluse käigus kogutud teavet (mis on delikaatsed isikuandmed) võib teatud tingimustel avalikustada. Avalikustamiseks peavad olema kaalukad argumendid ning käesoleval juhtumil on vastustaja need ka esitanud. Kriminaalmenetluse kohta andmete avaldamisel tuleb arvestada mitmeid huve, sealhulgas avalikkuse ja kriminaalasjaga seotud isikute huve. Õigusriigis demokraatia toimimise eelduseks on avalikkuse võimalikult hea informeeritus kõikidest ühiskonna jaoks olulistest asjadest, sealhulgas kuritegudest ja kriminaalmenetlusest.

Apellant tõlgendab AvTS § 38 lg-t 1 vääralt, kui leiab, et selle alusel ei saa avalikustada juurdepääsupiiranguga teavet, et sättes on silmas peetud olukorda, kus avalikkus on juhtumist teadlik enne selle kohta teabe väljastamist ning et sättest ei tulene teabe avalikustamist määratlemata ringile isikutele. Avaliku huvi alusel võib kohtueelses menetluses kogutud teavet teatud tingimustel avalikustada selleks erinevaid huve kaaludes. KrMS § 214 lg 2 alates 25.02.2007 kehtivas redaktsioonis näeb otseselt ette, et andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides.

Avalikkuse huvi ja puudutatud isiku huvi tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et käesoleval juhtumil puudutasid prokuratuuri avaldused üksikjuhtumit, mille vastu ei saa üldsusel tervikuna olla huvi, ning et kohus võrdsustas meedia huvi avalikkuse huviga. Vaidlusalusel juhtumil oli kahtlustus kuriteo toimepanemises langenud kohtunikule ning etteheidetavaks teoks oli altkäemaksu võtmine. Vastustaja märgib õigesti, et kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse alustamine altkäemaksu võtmise kahtluse tõttu puudutab kõrge positsiooniga ametiisiku ülesannete täitmist.

Avaliku usaldusega ametiisiku kahtlustamine altkäemaksu võtmises on oluline sündmus, mistõttu on põhjendatud nii avalikkuse kõrgendatud huvi sellise sündmuse vastu kui ka prokuratuuri poolt sellisest olulisest sündmusest avalikkuse informeerimine. Halduskohus järeldas, et kriminaalmenetluse kohta avaldatud teave jäi avalikkuse informeerimise objektiivse vajaduse piiridesse ja süütuse presumptsiooni pole rikutud ning ringkonnakohus nõustub sellega. Apellant väidab põhjendatult, et kohtuotsuses viidatud EIK 29.08.1997 lahend asjas Worm vs Austria puudutab teabe avalikustamist käimasoleva kohtuprotsessi kohta.

EIK praktika ei keela aga ka kohtueelse kriminaalmenetluse andmete avalikustamist ning ka Riigikohus on asjas nr 3-1-1-1-109-96 möönnud, et kohtueelse menetluse ajal meedias asja kajastamine võib iseenesest küll viia süütuse presumptsiooni rikkumisele, kuid see ei tähenda, et kohtueelse menetluse kohta ei tohiks üldse midagi avaldada. Apellant väidab alusetult, et perioodil 09.-20.04.2006 ei olnud sellist kriminaalmenetluse dokumenti, mille kohta või mille alusel võis prokuratuur teha avaldusi selle kohta, millises kuriteos ta kaebajat kahtlustab.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja peeti kahtlustatavana kinni 06.04.2006 ning selle kohta koostatud protokollis on kirjas ka kahtlustatav tegu ja kinnipidamise asjaolud. Kaebaja pole vastu vaielnud vastustaja väitele, et prokuratuuri poolt avalikkusele teavet andnud prokurör L. Vaik oli kriminaalmenetlust juhtiva prokurörina teadlik kõigist kaebaja suhtes läbi viidud menetlustoimingutest. Seetõttu kaebaja väidetud asjaolu, et uurimisasutus polnud veel koostanud kohtueelse menetluse kokkuvõtet, ei tähenda, et prokuratuuril puudus dokument teabe avalikustamiseks.

3-06-2386

8(8) Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu seisukohaga, et kahjunõude rahuldamiseks pole alust, sest vastustaja tegevus teabe avaldamisel oli õiguspärane ning seda tehti andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustamata.

Lauri Madise Lilianne Aasma Silvia Truman