3-08-531/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-08-531

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2008. a Tallinn

Haldusasja number

3-08-531

Haldusasi

MTÜ Caritas Eesti kaebus Tööturuameti 7. jaanuari 2008. a otsuse nr 5.2-3/783 punkti 1, 6. veebruari 2008. a otsuse nr 5.2- 3/4808 punkti 1, 6. veebruari 2008. a otsuse nr 5.2-3/4810 punktide 1-3 tühistamiseks ning Tööturuametile ettekirjutuse tegemiseks vaidlustatud otsustes mitteabikõlblikuks tunnistatud summade abikõlblikuks tunnistamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: MTÜ Caritas Eesti Volitatud esindaja: Jaano Rässa Vastustaja: Tööturuamet Volitatud esindaja: Teet Torgo

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15. mail 2008. a.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Kooskõlas HkMS § 26 lg 1 p 1 tühistada Tööturuameti 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4808 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 23 osaline rahuldamine“ punkt 1 ja Tööturuameti 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 24 osaline rahuldamine“ punkt 1 . 3.Tööturuametil vaadata esitatud väljamaksetaotlused vastavas osas uuesti läbi . 4. Ülejäänud osas jätta kaebus HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

2

I ASJAOLUD

1.MTÜ Caritas Eesti rakendab samaaegselt kahte Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL raames kaasfinantseeritavat projekti : projekti „RE-START“ nr 7.0101-0129 ( edaspidi – projekt 1) ja projekti nr 7.0101.07-0151 RE-START –süvalaiendamine ( edaspidi-projekt 2). Nimetatud projektid on oma sisu kaudu teineteisega seotud. Süvalaiendamise projekti eeltingimuseks oli Euroopa Ühenduse programmi EQUAL rahastatud põhiprojekti olemasolu, milleks käesoleval juhul oli projekt RE-START. Projekt 2 võimaldab projekti 1 tegevuste süvendatud ellurakendamist ja tulemuste laiemat avalikustamist. Süvalaiendamise rahuldatud projektitaotluse kohaselt teostatakse süvalaiendamise projekti põhiprojekti raames.

2.Projekti „RE-START“ tehnilist teostamist töövõtulepingu alusel teostab MTÜ-le Caritas Eesti Kuriteoennetuse Sihtasutus .Projekti elluviimiseks teeb Kuriteoennetuse Sihtasutus jooksvaid kulutusi ning esitab reeglina kord kuus MTÜ-le Caritas Eesti väljamaksetaotluse tehtud kulutuste hüvitamiseks. MTÜ Caritas Eesti teostab hüvitisnõude kontrolli ja nõuetele vastavusel maksab nõutud summa välja Kuriteoennetuse Sihtasutusele. Seejärel esitab MTÜ Caritas Eesti samas summas hüvitusnõude Tööturuametile, kes teostab omapoolse kontrolli ning nõuetele vastavusel teostab Rahandusministeerium väljamakse.

3.Tööturuameti (TTA) 07.01.2008.a. otsuse nr 5.2-3/783 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 20 osaline rahuldamine“ punktiga 1 tunnistati mitteabikõlbulikuks MTÜ Caritas Eesti projekti 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 20 kulureal 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulu (sõidukulude hüvitisnõue) summas 3 954, 41 krooni. Tööturuamet leidis, et transpordihüvitise taotlus ületas transpordikulude kalendrikuu hüvitise ülemmäära 12000 krooni, mistõttu tunnistati mitteabikõlbulikuks nimetatud hüvitise taotlus eespoolmärgitud ülemmäära ületava summa osas.

4.TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4808 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 23 osaline rahuldamine“ punktiga 1 tunnistati MTÜ Caritas Eesti projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluses nr 23 mitteabikõlbulikuks summaks kulurea 1.2 lähetuste majutus, sõidukulud ja päevarahad ( Lähetuskulude aruanne) summas 315 krooni .Nimetatud väljamaksetaotluses taotles MTÜ Caritas Eesti 26.08-01.09.2007 Poola erikoolidesse toimunud õppevisiidi eest lähetuskulude hüvitust summas 3561,23 krooni.

TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 24 osaline rahuldamine“ punktiga 1 tunnistati väljamaksetaotluses nr 24 mitteabikõlbulikuks summaks kulurea 1.2 lähetuste majutus, sõidukulud ja päevarahad ( Lähetuskulude aruanne) summas 227,50 krooni. Nimetatud väljamaksetaotluses taotles MTÜ Caritas Eesti 30.10- 03.11.2007 toimunud õppereisi eest päevaraha 1522,5 krooni. Nimelt leidis TTA eeltoodud otsustes, et projekti 1 (RE-START) juht töötab ühtlasi projektis 2 (RE-START SÜVALAIENDAMINE)ning mõlema lähetuse puhul oli eesmärgiks mõlema projekti samaaegne esindamine, mistõttu on TTA tööajatabelite põhjal arvutanud projekti juhi töökoormuse protsentuaalselt võrrelduna projekti1 ja projekti 2 kumulatiivse töökoormusega ning saadud proportsiooni alusel on arvestatud päevarahade abikõlblikkuse määr.

5.TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 24 osaline rahuldamine“ punktiga 2 tunnistati mitteabikõlbulikuks kulurea 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulud (24.10.07 arve nr 200502373) summas 1982, 40 krooni. Otsuse punktiga 3 tunnistati mitteabikõlbulikuks kulurea 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulud (12.11.07 arve nr 2714357) summas 1652 krooni .

3 TTA asus seisukohale, et kulud, mida eelarve ja eelarve seletuskiri ette ei näe, toetusena väljamaksmisele ei kuulu. Käesoleval juhul esitas MTÜ Caritas Eesti taotluse eelarve muutmiseks 19.08.2007, muudatused kiideti heaks 15.11.2007.a. otsusega nr.1.1-1/547. Seetõttu leidis TTA, et kulud, mis tekkisid enne eelarve muutmise otsuse varaseimalt võimalikku kehtivusaega, tuleb tunnistada mitteabikõlbulikeks.

II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE

6. Kohtule esitatud kaebuses on vaidlustatud haldusaktid osas, millega TTA on tunnistanud mitteabikõlbulikuks MTÜ Caritas Eesti hüvitisnõuded .Kaebuse esitaja taotleb: TTA 07.01.2008 otsuse nr 5.2-3/783 osalist tühistamist punkti 1 osas, millega 20. väljamaksetaotluse kulureal 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulu tunnistati mitteabikõlblikuks summaks 3954,41 krooni ning TTA-le ettekirjutuse tegemist nimetatud summa abikõlblikuks tunnistamiseks; TTA 6. veebruari 2008. a otsuse nr 5.2-3/4808 osalist tühistamist punkti 1 osas, millega 23. väljamaksetaotluse kulureal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad tunnistati mitteabikõlblikuks summaks 315 krooni ning TTA-le ettekirjutuse tegemist nimetatud summa abikõlblikuks tunnistamiseks; TTA 6. veebruari 2008. a otsuse nr 5.2-3/4810 osalist tühistamist punkti 1 osas, millega 24. väljamaksetaotluse kulureal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad tunnistati mitteabikõlblikuks summaks 227,50 krooni ning TTA-le ettekirjutuse tegemist nimetatud summa abikõlblikuks tunnistamiseks; TTA 6. veebruari 2008. a otsuse nr 5.2-3/4810 osalist tühistamist punkti 2 osas, millega 24. väljamaksetaotluse kulureal 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulu tunnistati mitteabikõlblikuks summaks 1982, 40 krooni ning TTA-le ettekirjutuse tegemist nimetatud summa abikõlblikuks tunnistamiseks; TTA 6. veebruari 2008. a otsuse nr 5.2-3/4810 osalist tühistamist punkti 3 osas, millega 24. väljamaksetaotluse kulureal 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulu tunnistati mitteabikõlblikuks summaks 1652 krooni ning TTA-le ettekirjutuse tegemist nimetatud summa abikõlblikuks tunnistamiseks.

7.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui ta on veendunud, et Kuriteoennetuse Sihtasutuse poolt elluviidud tegevused on vastavuses projekti RE-START eesmärkide, tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirjaga ja kaebaja on hüvitise väljamakse Kuriteoennetuse Sihtasutusele teostanud, on kaebajal õiguspärane ootus saada vastavat hüvitist TTA-lt. Vaidlustatud otsustega on kaebaja hinnangul rikutud MTÜ Caritas Eesti õigust saada hüvitist projekti raames ja selle eesmärkide täitmiseks ning kehtiva eelarve piires tehtud kulutuste eest.

Kaebuse esitaja on esitanud hüvitistaotluste mitteabikõlbulikeks tunnistamise õigusvastasuse kohta järgmised põhjendused:

8.TTA 07.01.2008 otsuse nr 5.2-3/783 punkti 1 õigusevastasuse kohta: Kaebaja leiab, et 20. väljamaksetaotluse eelarvereal 8.6 transpordikulude osas 12000 krooni ületatud kulu summas 3954,1 krooni on abikõlblik ja kuulub hüvitamisele kaebajale vastustaja poolt. 8.1.Projekti eelarve seletuskirja (vorm C, kehtis 29.12.2006-15.11.2007) eelarverea 8.6 punktis 2 on kirjas “kulud kütusele ja transpordile – maks 12000 kr/kuus” (18 kuu jooksul), mille koostamisel on mõeldud keskmist kulu 18 kuulise ajaperioodi vältel. Projekti 20. väljamaksetaotluses osutusid sõidukulud 2007 mai kuu eest 15 954, 41 krooni. 07.03.2008 vaideotsuses nr 5-3/1854-2 ei nõustunud vastustaja kaebaja seisukohaga, et seletuskirjas kasutatud sõna “maks” on tegelikult ekslik ning eelarve sisulisel tõlgendamisel tuleb seda mõista keskmist kulumäära sätestavana. Sisulise tõlgenduse kaudu nõustus vastustaja, et kalendrikuuks määratud 12000 krooni piir on tuletatud eelarve seletuskirjas sätestatud 216000 kroonise kogukulude jagamisel projekti pikkusega kalendrikuudes (216000/18=12000).

4 02.08.2007 Caritasele saadetud e-kirjas tunnistab TTA projekti koordinaator Julia Troitskaja (Nikolajeva), et mõistab, et Caritas lähtus sõidukulude planeerimisel „keskmisest“, mitte „maksimaalsest“ piirmäärast. Sellest johtuvalt mõistab kaebuse esitaja, et TTA on mõistnud kaebaja tahet eelarve seletuskirja kirjutamisel, kuid seletuskirja tõlgendamisel on lähtutud jäigalt lingvistilisest tõlgendusest.

8.2.TTA on varasemate väljamaksetaotluste menetlemisel aktsepteerinud 12000 kroonise piirmäära ületamist, st nad on aktsepteerinud sisulist tõlgendust, mille kohaselt eelarve seletuskirjas on mõeldud “maks” asemel “keskmist” kulu. Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt on kaebajal õigus oodata 20. väljamaksetaotluses 12000 krooni keskmist kulu ületavat transpordikulu abikõlbulikuks tunnistamist summas 3954,1 krooni.

8.3.Kaebaja väitel on ta Projekti elluviimisel lähtunud heaperemehelikkusest, enamikul kalendrikuudel pole ületatud keskmist määra, vajalikke sõite on tehtud vastavuses projekti tegelike vajadustega. Sellel teemal pole ka vastustajal olnud sisulisi etteheiteid kaebajale.

8.4.Samuti leiab kaebaja, et projekti taotluse ja seda rahuldava otsuse näol on tegu lepingulise suhtele võrdväärse suhtega. Kui lepingute tõlgendamisel esineb erimeelsusi, siis tuleb lepingute tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg 4 lähtuvalt nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel peaks tegema. VÕS § 29 lg ja TsÜS § 92 lg 1 mõistes oli mõiste „maks“ näol tegemist lingvistilise eksimusega, mille tegelikuks mõtteks oli „keskmiselt“ ja tegu on eksitava lühendi kasutusega.

8.5. 15.11.2007 kinnitatud TTA käskkirjaga nr 1.1-1/547 muudetud eelarve kohaselt on alates 15.11.2007 eelarverea 8.6 seletuskirjas (vorm C) transpordikulude osas “maks” asemel kirjas “keskmine”. Sellega seoses viidi eelarve seletuskirja grammatiline tõlgendus kooskõlla sisulise tõlgendusega. Seega kaebaja eksimus ei olnud ilmselgelt oluline ning ei mõjutanud pädeva projektikomisjoni otsust, kuna hilisemalt rahuldati eelarve muudatuses vastav parandus.

9. TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4808 punkti 1 ja TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 punkti 1 õigusvastasuse kohta: Kaebuse esitaja leiab, et Projekti väljamaksetaotluses nr 23, milles MTÜ Caritas Eesti taotles eelarvereal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad 26.08-01.09.2007 Poola erikoolidesse toimunud õppevisiidi eest lähetuskulude hüvitust summas 3561,23 krooni on tegemist kogumahus abikõlbulike summadega, samuti on abikõlbulikud sama projekti 24. maksetaotluses taotletud toetusesummad, kus MTÜ Caritas Eesti taotles eelarvereal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad 30.10-03.11.2007 toimunud õppereisi eest päevaraha 1522,5 krooni. Kuigi tegemist on kahe erineva väljamaksetaotlusega, on mitteabikõlbulikuks tunnistamise alused samad, mistõttu kaebaja on esitanud ühise käsitluse.

9.1.MTÜCaritas Eesti teostab üheaegselt projekti 1 - RE-START nr 7.0101-0129 ja projekti 2 - RE-START SÜVALAIENDAMINE nr 7.0101-0151 . Projekti 2 raames toimusid kaks käesolevat kaebust puudutavat õppevisiiti-Poola 26.08-01.09.2007 ja Suurbritanniasse 30.10- 03.11.2007. Mõlemad õppevisiidid korraldati projekti 2 poolt, mille raames otsustati, keda nendele visiitidele osalema kutsutakse. Visiitidel osalejateks on peamiselt erinevate vanglate esindajad, aga ka teiste asutuste töötajad ja projekti 1 töötajad. Mõlemale õppevisiidile oli projektist 1määratud osalema projekti juht Jaano Rässa (just nimelt kui projekti RE-START juht, seoses tema tööga selles projektis). Projekti käskkirjadega nr 10.08.07-1 ja 10.09.07-2 oli päevarahade maksmise kohustus projekti juhile määratud projektist 1. Jaano Rässa on nii projekti 1 kui projekti 2 juht, kuid tema täiskoormusega palgaliseks tööks on vaid projekt 1. Projekti 2 juhtimist teostab ta vaid vabatahtliku tegevusena, ilma rahalise

5 hüvitiseta, oma põhitööst vabal ajal. Projekti 1 juhil Jaano Rässal oli õigus saada projekti 1 õppevisiitidel tehtud lähetuskulude hüvitamist 100% ulatuses, kuna ta viibis seal projekti 1 täisajaga töötajana ja viibis lähetustel projekti 1tööd tegemas. MTÜ Caritas Eesti on teinud Jaano Rässa`le lähetuskulude väljamaksmise õiguspäraselt ja soovib selle eest ka õiguspärast hüvitist.

9.2. Projekti1 ja projekti2 puhul on tegemist kahe iseseisva projektiga, mis on teineteisega seotud. Süvalaiendamise rahuldatud projektitaotluse A vormi punkti 4.5.2 (projekti tegevuste kirjeldus) kohaselt teostatakse süvalaiendamise projekti ( projekti 2) põhiprojekti raames. Projekti 2 raames viibivad õppevisiitidel lisaks erinevate justiitsning haridusinstitutsioonide spetsialistidele ka projekti töötajad , kuid nad viibivad lähetuses põhiprojekti raames, mistõttu on antud lähetuskulud 100% projektist RE-START abikõlbulikud. Jätkuprojektis ei maksta kellelegi palka ega päevarahasid, Jätkuprojekt on vabatahtlik töö, mis seisneb kaugtöö korras kõnealuste visiitide ettevalmistamises ja nende tulemuste levitamises Eestis. Visiidil osalemine projekti 2 heaks vabatahtlikult töötava inimese poolt iseenesest ei ole osaks projektist 2.

9.3.Projekti koordinaatoriks oli nii projekti1 kui ka projekti 2 puhul sama isik, Julia Nikolajeva, mistõttu ta oli mõlema projekti dokumentatsiooniga kursis. Projekti koordinaatorile olid kaebaja poolt esitatud tööajatabelid Jaano Rässa tööalase tegevuse kohta augustis ja oktoobris, mil ta tegeles nii projekti1 kui projekti 2 asjaajamisega. Septembri ja novembri kohta selliseid tabeleid esitatud pole (kuigi kõne all olevad õppevisiidid toimusid ühtlasi ka septembri ja novembri kuus), kuna nendel kuudel sellist mõõdetavat projekti 2 asjaajamist ei toimunud. Nendest tabelitest on näha, et ülaltoodud välislähetuste ajavahemikel tegeles projektijuht ainult projekti 1 tööga, mitte projektiga 2. Projekti juht tegi kõikidel lähetuste päevadel täiskoormusega projekti 1tööd, seega on tal õigus saada hüvitist lähetuskulude eest maksimaalsel määral, mida asutus oli kehtestanud. Augusti tööajatabeli kohaselt töötas projekti juht 26.-31. august (Poolas lähetusel viibides) projekti 1 heaks. Oktoobri tööajatabeli kohaselt töötas projekti juht 30.-31. oktoober (Manchesteri lähetusel viibides) projekti 1 heaks. Tööajatabelisse on lisatud klausel, et projekti 2 töö on vabatahtlik töö projekti 2 heaks. Projekti 1 heaks töötab projekti 1 juht lepingu alusel täiskohaga. Kuna projekti 1 juht viibis lähetusel projekti 1 raames, tehes täiskoormusel tööd, siis kuuluvad ka projekti 1 lähetuskulud 100%-liselt hüvitamisele. TTA on meelevaldselt arvestanud tööajaproportsiooni ning vähendanud väljamaksetaotlustes nr 23 ja 24 eelarvereal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad abikõlblikku summat.

10. TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 punktide 2 (tunnistati mitteabikõlbulikuks kulurea 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulud (24.10.07 arve nr 200502373) summas 1982, 40 krooni) ja 3 (tunnistati mitteabikõlbulikuks kulurea 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulud (12.11.07 arve nr 2714357) summas 1652 krooni) õigusvastasuse kohta on kaebuse esiaja esitanud järgmised põhjendused:

10.1. MTÜ Caritas Eesti esitas 19.08.2007 taotluse projekti 1 eelarve ja selle seletuskirja ning tegevuskava muutmiseks.26.09.2007 saabus Tööturuametist e-kiri, milles teavitati Caritast muu hulgas sellest, et “Meil oli Teie projekti eelarve muudatuse arutelu. Komisjon on nõus tegevuskava muutmisega. Komisjon otsustas eelarveridade 7.1 ja 8.2 muudatusi ei rahuldata./../ Teised eelarve muudatused rahuldatakse.” Kulud serverija mailiteenusele on eelarves rida 8.6, seega oli tegu eelarvereaga, mille muudatus oli rahuldatud. Viidatud e-kiri 26.09.2007 kandis kaebaja jaoks piisavalt haldusotsuse tunnuseid, väljendades seda nii oma sisult (sisuliselt õiguslikku kaalu omav) kui taustalt (pädevalt ametiisikult, kes omab voli Projektiga seonduvas) ja eelnevale praktikale tuginedes (ka varem oli haldusotsusest samalaadselt teada antud).

6 Seega asus kaebaja alates 26.09.2007 projekti 1 teostamisele, kooskõlas saadetud haldusaktiga/teatisega ja peab tehtud kulutusi abikõlblikuks.

10.2. Kaebaja leiab, et 26.09.2007 e-kirja saades oli tal õiguspärane ootus lugeda seda haldusaktiks , kuna : taotluse eelarvega seonduva muutmiseks oli kaebaja esitanud 19.08.2007, seega oli taotlusest möödas enam kui kuu ja kaebaja võis oodata haldusakti; senine suhtlus TTA-ga oli valdavalt toimunud sellises e-kirjade vormis, kus haldusaktidest või nendega võrdväärsetest aktidest anti teada üksnes vabas mailivormis; kuivõrd Julia Nikolajeva (Troitskaja) puhul oli tegu ametiisikuga, kes omas Projektiga seotud halduspädevust, siis võeti tema poolt esitatud teadet ametliku teatena ja asuti vastavalt toimima.Samuti leiab kaebaja, et eeltoodud asjaoludel oli tal õiguspärane ootus arvata, et Julia Nikolajeva informeeris kaebajat rakendusüksuse poolt vastu võetud otsusest muuta Projekti eelarvet ja selle seletuskirja kooskõlas Struktuuritoetuste seadusega. E-kiri ei erinenud TTA tavapärasest asjaajamisest haldusotsustest teavitamisel, mistõttu kaebaja võis vaid oodata hilisemat kinnitust paberkandjal. Pädeva isiku poolt ametlikus vormis ja allajoonituna esitatud teadet ei olnud Caritasel võimalik tõlgendada HMS §62 lg 1 kohaselt teisiti kui teatisena rakendusüksuse TTA poolt vastu võetud ametlikust otsusest. HMS §52 tuginedes võis MTÜ Caritas Eesti pidada 26.09.2007 teatist haldusaktile vastavaks aktiks, sest olid täidetud selle õiguspärasuse eeldused (e-kiri võis viidata toimunud komisjoni istungile, millel oli pädevus kirjas kirjeldatud otsus vastu võtta). See ei vastanud küll muudele haldusaktile esitatavatele vorminõuetele, kuid selliseid haldusakte oli ja on kaebaja TTA-st varemgi saanud. Vorminõuete rikkumine ei muuda haldusakti kaalu omavat akti kehtetuks (HMS §58).

10.3.Kaebuse esitajale on varasemalt samalt eelarverealt (eelarverida 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulud) hüvitatud tol hetkel kehtinud eelarve alusel (kehtivusaeg 29.12.2006-15.11.2007) samaliigilist kulu. Nimelt ühes varasemas, 16. väljamaksetaotluses rahuldati serverija mailiteenuse eest (IMF Baltic OÜ arve nr 200502338, välja antud 30.01.2007) esitatud hüvitisnõue. Kuna samaliigiline kulu oli Tööturuameti poolt juba varasemalt tunnistatud abikõlbulikuks, siis õiguspärasest ootusest tingituna võis eeldada, et serverija mailiteenusega seotud arved on abikõlbulikud. Kaebaja leiab, et vastustaja peab kaebajale hüvitama vaidealuse summa 3634,40 kr.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

11. Tööturuamet kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited vaidlustatud TTA otsustele on alljärgnevad:

12. TTA 07.01.2008 otsuse nr 5.2-3/783 punktiga 1 tunnistati mitteabikõlblikuks 20. väljamaksetaotluse kulureal 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulu sisaldunud sõidukulu summas 3954,41 krooni. Projektide kulud peavad toetusena väljamaksmiseks olema teostatud kooskõlas õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse nõuetega – kulud määratletakse projekti toetuse taotluse rahuldamise otsusele ning arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsusele lisatavates projekti eelarvetes ja eelarve seletuskirjades.Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulu tekkimise ajal oli projekti eelarve kulurea 8.6 osas eelarve seletuskirja kohaselt transpordikulude kalendrikuu hüvitise ülemmääraks märgitud 12 000 krooni ning otsusega mitteabikõlblikuks tunnistatud transpordihüvitise taotlus ületas eelnimetatud piirmäära 3 954,41 krooni võrra.TTA luges abikõlblikuks eelarve piiresse jääva transpordihüvitise taotluse summas 12 000 krooni.

7 12.1.Otsus oli õiguspärane, kuna Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL raames rakendatavate projektide kulud peavad toetusena väljamaksmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.2004.a määruse nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord“ 4. peatükis „Toetuse väljamaksmine“ sätestatule olema teostatud kooskõlas abikõlblikkuse nõuetega. Kuna kaebaja poolt elluviidava projekti nr 7.0101-0129 „RE-START“ (Projekt 1) rakendamise raamistikuks on samuti Euroopa Ühenduse algatus EQUAL, siis laieneb vastav regulatsioon ka projekt 1-le. Projekti kulude abikõlblikkuse kontroll kuulub Tööturuameti pädevusse ja kohustuste hulka. Projekti tegevuste elluviimiseks ettenähtud vahendid kantakse projekti eelarvesse maksimaalsete summadena. Eelarvet ületavad summad toetusena väljamaksmisele ei kuulu. Seega on kooskõlas projekti eelarve üldise struktuuriga, et ka eelarverea siseselt märgitakse alaperioodide lõikes üldjuhul maksimaalselt lubatav kulusumma. Eelkõige määrab kuluarvestuse toetuse taotleja ise taotluse koostamisel. Haldusaktiga rahuldatud taotluste puhul täidab projekti vahendite eesmärgipärase ja ajakavakohase kasutamise allika funktsiooni projekti kohustusliku dokumentatsioonina kehtestatud eelarve seletuskiri kulukohtade lõikes.Haldusaktidega heakskiidetud ja kinnitatud projekti dokumentatsiooni (toetuse taotluse koos eelarvetega ning eelarve seletuskirjadega) koostas ja esitas taotlusena TTA-le kaebaja ise. Haldusaktiga heakskiidetud projekti eelarve, eelarve seletuskirja või muu projekti käsitleva dokumentatsiooni ühepoolne muutmine toetuse saaja poolt ei ole lubatav. Kaebaja kohustus kasutada toetust vastavalt arengupartnerluse kokkuleppe lisana esitatud finantsplaanile on sätestatud TTA peadirektori 20.07.2005.a käskkirja nr 1-2/182 punktis 6.

12.2. Vastustaja ei nõustu toetuse saaja tõlgendusega eelarve seletuskirja kulurea 8.6 kohta. Selgitus „maks. 12000 kr/kuus, kokku 216000“ kehtestab ühemõtteliselt ning selgesõnaliselt kalendrikuus hüvitamisele kuuluvate transpordikulude ülempiiriks 12 000 krooni. TTA ei näe siinjuures erisust grammatilise või sisulise tõlgendamise tulemustes. Vastustaja ei nõustu argumendiga, et tegemist oli lingvistilise eksimusega, mille tegelikuks mõtteks oli määrata keskmine lubatav kulumäär. 12 000 krooniga kehtestatakse siiski ülemmäär ühes kuus maksimaalselt abikõlblikult teostatavatele kuludele, kusjuures eelnimetatud tehtega arvestati optimaalne hüvitise summa üheks kalendrikuuks, mis tagab jätkuva ja võrdse transpordikulude hüvitamise võimaluse kogu projekti kestel.

12.3. Projekti eelarvet ja eelarve seletuskirja on kulurea 8.6 osas projekti rakendamise jooksul projekti algusest kuni 2007.a novembrikuuni muudetud kokku 5 korda. Vea korral projekti dokumentatsioonis oli kaebajal võimalus haldusmenetluse korras taotleda vea parandamist – seda võimalust kaebaja ei kasutanud. Vastusena kaebaja poolt osundatud TTA koordinaatori 02.08.2007.a e-kirjale märgib TTA märkida, et TTA on kaebajat selgelt ja ühemõtteliselt kirjas teavitanud, et projekti rakendamise ning kulude abikõlblikkuse kontrolli aluseks on kehtiv haldusakt – toetuse taotluse rahuldamise otsus.

12.4.Eelarve seletuskirja vorm C kulurea 8.6 muutmise taotluse rahuldamise otsusega 15.11.2007. rahuldati toetuse saaja taotlus sõidukulu kuumäära muutmiseks ning alates nimetatud otsuse jõustumisest on lubatav ka sõidukulu orienteeruva määrana keskmiselt 12 000 krooni kuus.

12.5. Kulupiiri ületava summa väljamaksmine on olnud TTA eksitus väljamaksetaotlustes esitatud kulude abikõlblikkuse kontrollimisel. Kaebuses nimetatud kulupiiri ületavate summade osas on TTA kohustatud STS § 26 lg 1 alusel kaaluma täiendava toetuse tagasinõudmise menetluse alustamist.Halduse eksimus ning sellest tulenev õigusvastane otsus või toiming ei loo normi adressaadile õiguspärast ootust samalaadsete õigusvastaste otsuste tegemisele tulevikus.

8

12.6. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja seisukohta, et projekti rakendamisel tegutsevad TTA ja kaebaja lepingulise suhtega võrdväärses seisundis ning et sellest lähtuvalt kuulub poolte suhe eraõiguse regulatsioonivaldkonda, millele tuleks kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse sätteid, sest Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasfinantseeritavate projektide rakendajate ning TTA vaheline õigussuhe kuulub avaliku õiguse valdkonda.

13. Kaebuses esitatud taotluste kohta TTA 06.02.2008.a otsuse nr 5.2-3/4808 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 23 osaline rahuldamine“ tühistamiseks otsuse punkti 1 osas ning TTA-le ettekirjutuse tegemiseks mitteabikõlblikuks tunnistatud summa 315 krooni abikõlblikuks tunnistamiseks , mis seondub projektijuhi Jaano Rässa lähetusega Poola ja TTA 06.02.2008.a otsuse nr 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse osaline rahuldamine“ tühistamiseks punkti 1 osas ning TTA-le ettekirjutuse tegemiseks mitteabikõlblikuks tunnistatud summa 227,50 krooni abikõlblikuks tunnistamiseks, mis seondub projektijuhi Jaano Rässa lähetusega Inglismaale on vastustaja esitanud vastuväited ühiselt, kuna kulude mitteabikõlblikuks tunnistamise alused on mõlemal juhul sarnased.

13.1. Projekt 2 eesmärgiks on projekt 1 tulemuste süvendamine ja laiem teadvustamine, sh rahvusvahelisel tasandil. Projekti 2 ning teiste samalaadsete projektide rakendamiseks muudeti 2007. aastal Vabariigi Valitsuse 21.09.2004.a määrust nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord“ ,täiendades määrust §-ga 14¹. Uue paragrahvi lõikega 3 anti olemasolevate EQUAL projektide rakendajatele võimalus lisatoetuse taotlemiseks. Sama §-i lõike 4 kohaselt toetati täiendava toetuse taotluse vooruga kehtivate projektide raames väljaarendatavate tööturuga seotud diskrimineerimisvormide ja ebavõrdsuse vähendamise meetmete ellurakendamise võimaldamiseks ja avalikustamiseks teostatavaid tegevusi. Täiendava taotlusvooru raames ei toetata tegevusi, mille teostamine oli ette nähtud kehtiva projekti raames (lg 5). Vaatamata projekti 2 sisulisele seotusele projektiga 1 on tegemist erinevate projektidega, mis kiidetakse heaks ja mida rakendatakse erinevate haldusaktide alusel: Projekt 1 puhul TTA peadirektori 20.07.2005.a käskkiri nr 1-2/182 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL taotluse „RE-START“ arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmine“ ; Projekt 2 puhul TTA peadirektori 22.05.2007.a käskkiri nr 5.2-2/19912-2 „7.0101.07.151 taotluse rahuldamise otsus“

13.2.Vaidlustatud otsusega tunnistas TTA projektijuht Jaano Rässa lähetuskulud osaliselt mitteabikõlblikuks tingituna asjaolust, et projektijuht osales ühtedel ja samadel seminaride lähetustel üheaegselt nii projekt 1 kui ka projekt 2 esindajana – kokku kahel korral lähetustel Poola ning Inglismaale. Vastavalt projektijuhi lähetuskäskkirjadele oli mõlema lähetuse puhul projektijuhi lähetamise eesmärgiks mõlema projekti samaaegne esindamine. Seega täitis J. Rässa lähetuskäskkirjade kohaselt samaaegselt kahte erinevat funktsiooni. EQUAL määruse § 20 lg 4 p 10 kohaselt peavad kulud abikõlblikkuse nõude täitmiseks olema projektiga seotud. Projekt 1 raames esitatud lähetuste päevarahade väljamaksetaotlused ei ole täies ulatuses põhjendatud. Projekt 2 esindamisega seonduvad tegevused ei ole seotud Projekt 1-ga ning kuna mõlema projekti järgsed tegevused lähetuste puhul ajaliselt ja sisult ühtivad, siis ei ole võimalik, et kõik lähetusega seonduvad kulud saavad olla abikõlblikud projekt 1 raames.

13.3. Projekt 1 kulude mitteabikõlblikkust ei mõjuta projektijuhi töösuhete tasustamine teiste tegevuste raames, vaid ainuüksi asjaolu, et projekt 1 ülesannetena näidatud tegevustega samaaegselt täitis sama projektijuht teisi, projekt 1-ga mitte seotud ülesandeid. Kulude mitteabikõlblikuks tunnistamisel lähtus TTA kaebaja poolt esitatud lähetuskuudele vastavate kuude tööajagraafikutest projekt 1 ja projekt 2 kohta .TTA otsustas abikõlbmatuse

9 ulatuse projekt 1 ja projekt 2 heaks töögraafikute kohaselt tehtud töötundide proportsioonist lähtuvalt.

13.4.Kulude abikõlblikkuse kontrolli menetluses kaalus TTA ka kõigi lähetuskulude mitteabikõlblikuks tunnistamise võimalust, kuna projekt 1 dokumentatsioonis nimetatud tegevusi vahetult ette nähtud ei ole. Kooskõlas Rahandusministeeriumi seisukohtadega otsustas TTA abikõlbmatuse tuvastamisel kasutada toetuse saajale soodsamat, tegevuste proportsionaalsusest lähtuvat arvestust .

14. TTA 06.02.2008.a otsuse 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse osaline rahuldamine“ punktide 2 – 3 tühistamiseks ning TTA-le ettekirjutuse tegemiseks mitteabikõlblikuks tunnistatud summa (1 982,40 krooni + 1 652 krooni) 3 634,40 krooni abikõlblikuks tunnistamiseks esitatud nõue on vastustaja väitel samuti põhjendamatu.

14.1. Kaebuses tsiteeritud TTA ametniku 26.09.2007.a e-kiri oli osa eelarve muutmise menetluse käigust, milles TTA ametnik teavitas projekti, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuid taotluse rahuldamiseks täies osas on vajalik esitada lisaselgitusi taotluses eelarverea punktide 7.1 ja 8.2 muutmise osas. Seega nimetatud e-kiri ei ole käsitletav haldusaktina eelarve muutmise taotluse osalise rahuldamise kohta Nimetatud eelarve muutmise menetlus algas taotluse esitamisega projekti eelarve muutmiseks 19.08.2007.a ning lõppes TTA 15.11.2007.a otsusega nr 1.1-1/547 „Tööturuameti peadirektori 29. detsembri 2006 käskkirja nr 1.1-1/467 muutmine“ .

14.2.Täiendavalt on TTA on kõiki EQUAL raames projektide rakendajaid enne vaidlusalase eelarve muutmise menetluse algust kirjalikult teavitanud – näiteks TTA 17.08.2007.a kiri nr 5.1- 2/37155. Seega on ebaõige kaebaja väide, et TTA ametniku kirja haldusaktina tõlgendamisel lähtus ta varasemast praktikast.

14.3. Ebakorrektne on kaebaja seisukoht, et TTA ametniku e-kirja teel saadetud päringust 29.06.2007.a kuni eelarve muutmise otsuse vormistamiseni haldusaktini täiendavat sisulist menetlust taotluse osas ei toimunud. TTA palus taotlejalt selgitusi eelarve muutmise kohta ka perioodil oktoober – november 2007.a. Taotleja viimane e-kirja teel saadetud vastus, mille järgnes eelarve muutmise taotluse rahuldamise otsuse tegemine TTA-s, laekus TTA-sse 8. novembril 2007.a , otsus vormistati 15.11.2007.a. Projekti eelarvete muutmise menetlustähtaegu STS ega EQUAL määrus ei sätesta. TTA tunnistab, et kooskõlas HMS põhimõtetega oli TTA-l õigus jätta kaebaja taotlus eelarve muutmiseks rahuldamata kohe, kui kaebaja ei olnud esitanud ammendavaid selgitusi eelarvemuudatuse taotluse põhjendatuse kohta. Koostöös kaebajaga otsustas TTA võimaldada taotlust põhjenduste osas täiendada, kuni muutus võimalikuks kogu taotluse rahuldamine tervikuna.

14.4. Kulud, mida eelarve ja eelarve seletuskiri ette ei näe, toetusena väljamaksmisele ei kuulu. Otsuses mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud tekkisid enne eelarve muutmise otsust 15.11.2007.a nr 1.1-1/547. Seetõttu ei olnud abikõlblikud ka muudatusega seonduvad kulud. TTA peadirektori 15.11.2007.a otsus eelarve muutmise kohta tehti kaebajale teatavaks koheselt pärast otsuse allkirjastamist. Seega võisid otsus ja selles heakskiidetud eelarve muudatused jõustuda varaseimalt samal kuupäeval 15.11.2007.a.

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10 15. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et MTÜ Caritas Eesti rakendab samaaegselt kahte Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL raames kaasfinantseeritavat projekti: projekt nr 7.0101-0129 „RE-START“ (projekt 1); projekt nr 7.0101.07-0151 „RE-START – süvalaiendamine“ (projekt 2). Vaidlust ei ole iseenesest ka selles, et projekt 2, mille põhieesmärgiks on EQUAL-programmi süvalaiendamine ja rahvusvaheliste sidemete edendamine justiitskoostöö ning kriminaalkaristusega isikute rehabiliteerimise vallas, on sisu kaudu seotud projektiga 1, võimaldades projekti 1 tegevuste süvendatud ellurakendamist ning projekti 1 tulemuste laiemat avalikustamist.

16.Käesolevas haldusasjas on vaidlus tekkinud projekti (nii projekt 1 kui projekt 2) kulude hüvitamiseks esitatud toetuse väljamaksetaotluste osalisest rahuldamisest ehk siis TTA poolt osade kulude mitteabikõlbulikeks tunnistamisest. Kulude abikõlblikkuse kontrollimine on vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.2004.a määruse nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord“ § 5² lg 1 p 3 rakendusüksuse ülesandeks. Rakendusüksuseks on sama paragrahvi lg 2 kohaselt Tööturuamet. Viidatud määruse § 20 lg 4 p 10 kohaselt peavad kulud abikõlblikkuse nõude täitmiseks olema projektiga seotud. Projekti rakendamiseks (toetuse saamiseks) esitab toetuse taotleja kooskõlas viidatud määruse §-ga 7 TTA-le avalikult väljakuulutatud taotlusvooru raames määruse lisa 1 vormi kohase taotluse. Taotlus hõlmab projekti eelarvet ning eelarve seletuskirja (määruse lisa 1 vormid B ja C). Esitatud taotlust menetleb TTA haldusmenetluse korras ning võtab taotluse rahuldamiseks ülalnimetatud määruse nr 301 § 14 kohaselt vastu haldusakti. Otsusega rahuldab TTA toetuse taotluse vastavalt esitatud taotlusvormidele – taotlus koos lisadega on sisuliselt otsuse lahutamatuks osaks, väljendades projekti sisu, tegevusi, ajakava, eesmärke, eelarvet jm projekti nõuetekohaseks elluviimiseks olulist informatsiooni. Menetlusosaliste vahel ei ole põhimõtteliselt erimeelsusi selles, et projekti rakendamisel on muu hulgas aluseks projekti eelarve ja eelarve seletuskiri. Vaidlus on tekkinud ennekõike sellest, kas eelarves ja eelarve seletuskirjas sätestatut on TTA kohaldanud vaidlustatud otsustes õiguspäraselt ning kas TTA järeldused kulude projektiga seotuse kohta ja sellest tulenevalt tehtud otsused kulude abikõlbulikkuse kohta on õiguspärased.

17. TTA 07.01.2008 otsuse nr 5.2-3/783 punktiga 1 tunnistati mitteabikõlblikuks 20. väljamaksetaotluse kulureal 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulu sisaldunud sõidukulu summas 3954,41 krooni ja vähendati kahekümnenda väljamaksetaotlusega kulurea 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulu summat 3954,41 krooni võrra MTÜ Caritas Eesti 14.08.2007 selgituskirja väljamaksetaotluse 20/4 juurde alusel. Kohus on seisukohal, et eespoolmärgitud TTA otsus, millega nimetatu luges abikõlblikuks ning nõustus toetusena välja maksma eelarve piiresse jääva transpordihüvitise taotluse summas 12 000 krooni ja eelnimetatud piirmäära 3 954,41 krooni võrra ületava transpordihüvitise taotluse tunnistas mitteabikõlblikuks, on õiguspärane ning kooskõlas nii taotluse rahuldamise otsuse kui selle koostisosadeks olevate eelarve ja eelarve seletuskirjaga.

17.1. Projekti eelarve vormi C seletuskirja ( rahuldatud TTA 29.12.2006 käskkirjaga nr 1.1- 1/467) kohaselt kulureal 8.6 muud projektiga seotud administreerimiskulud on punktis 2 märgitud Kulud kütusele ja transpordile – maks.12000kr/kuus, kokku 216 000. ( tl 43). Projekti 20.väljamaksetaotluses olid 2007.a. maikuu eest sõidukulud 15 954 krooni. Iseenesest ei ole menetlusosalised eri meelt selles, et projektide kulud peavad toetusena väljamaksmiseks olema teostatud kooskõlas õigusaktides sätestatud abikõlblikkuse nõuetega – kulud määratletakse projekti toetuse taotluse rahuldamise otsusele ning arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsusele lisatavates projekti eelarvetes ja eelarve seletuskirjades.

11 Kohus on seisukohal, et TTA otsus, millega nimetatu luges abikõlblikuks ning nõustus toetusena välja maksma eelarve piiresse jääva transpordihüvitise taotluse summas 12 000 krooni ja eelnimetatud piirmäära 3 954,41 krooni võrra ületava transpordihüvitise taotluse tunnistas mitteabikõlblikuks, on õiguspärane ning kooskõlas nii taotluse rahuldamise otsuse kui selle koostisosadeks olevate eelarve ja eelarve seletuskirjaga.

17.2. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL raames rakendatavate projektide kulud peavad toetusena väljamaksmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.2004.a määruse nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord“ 4. peatükis „Toetuse väljamaksmine“ sätestatule olema teostatud kooskõlas abikõlblikkuse nõuetega. Nimetatud määruse § 20 lg 1 kohaselt on abikõlbulikud kulud, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 448/2004 EÜ, millega muudetakse määrust 1685/2000/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999 EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulude abikõlbulikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1145/2003/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 1784/1999/EÜ Euroopa Sotsiaalfondi kohta ning muude õigusaktidega. 29.12.2006-15.11.2007 kehtinud Projekti eelarve seletuskirja vorm C koostamisel on kaebuse väitel silmas peetud keskmist kulu 18 kuulise ajaperioodi vältel, mistõttu seletuskirjas kasutatud sõna “maks” on tegelikult ekslik ning eelarve sisulisel tõlgendamisel tuleb seda mõista keskmist kulumäära sätestavana. Kohus ei nõustu siiski kaebuse väitega, mille kohaselt TTA on seletuskirja tõlgendamisel lähtunud jäigalt lingvistilisest tõlgendusest. Kaebuse esitajal oli eelarve ja selle seletuskirja koostamisel võimalik planeerida sõidukulusid lähtuvalt vajadustest ning ka asjaolu, et kaebuse esitaja võis sõidukulude planeerimisel lähtuda seletuskirjas sätestatud 216000 kroonise kogukulu jagamisel projekti pikkusega kalendrikuudes (216000/18=12000) saadavast tulemist kui keskmisest kulumäärast, ei muuda 12 000 kroonist maksimaalset kuukulu ületavat osa abikõlbulikuks. Samuti ei muuda eelarvet kuu lõikes ületavat osa abikõlbulikuks asjaolu, et mõnel kuul võib kulutus jääda alla maksimaalmäära.

17.3. Projekti kulud määratletakse projekti toetuse taotluse rahuldamise otsusele ning arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsusele lisatavates projekti eelarvetes ja eelarve seletuskirjades. Käesoleval juhul tegi TTA otsuse taotluse rahuldamiseks TTA peadirektori 30.12.2004.a käskkirjadega nr 1-2/163 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL taotluse „RE- START“ rahuldamine“ ( tl 168 jj) ning 20.07.2005.a nr 1-2/182 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL taotluse „RE-START“ arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmine“ (tl 201 jj). Nähtuvalt TTA poolt kohtule koos kirjaliku seletusega esitatud eelarve seletuskirja vorm C kulurea 8.6 erinevatel perioodidel kehtinud redaktsioonidest on ühe kuu transpordikulud olnud eelarve seletuskirjas maksimaalse suurusena määratud alates projekti arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsuse tegemisest (projekti eelarve seletuskirja lisa 2 vorm C p 8.6). Vabariigi Valitsuse 21.09.2004.a. määruse nr 301 lisa „vorm F- Taotleja kinnitus“ sisaldab muu hulgas taotleja kohustust - kinnitan, et kasutan toetust vastavuses Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL eesmärkide ja tingimustega ning esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega. TTA peadirektori 20.07.2005.a käskkirja nr 1-2/182 punktis 6 on sätestatud toetuse saaja kohustus kasutada toetust vastavalt arengupartnerluse kokkuleppe lisana esitatud finantsplaanile, vastav kohustus on ka 30.12.2004.a käskkirjas nr 1-2/163 . Seega on TTA lähtunud kehtivatest toetuse taotluse rahuldamise otsustest ja nende lisadeks olevatest projekti eelarvest ja eelarve seletuskirjast.

17.4. Kuigi haldusasjas esitatud dokumentidest( vorm C kulurea 8.6 erinevatel perioodidel kehtinud redaktsioonidest ) nähtuvalt on muudetud projekti eelarvet ja eelarve seletuskirja asjassepuutuva kulurea 8.6 osas korduvalt, on jäänud nende muudatuste käigus muutmata

12 seletuskirjas sõidukulu hüvitise osas kuu maksimaalne määr, sest vastavat taotlust kaebaja esitanud ei olnud. Sellised muudatused saavad aset leida toetuse saaja initsiatiivil algatatud haldusakti muutmise menetluse tulemusena vastuvõetava haldusaktiga .Taotlus sõidukulu kuumäära muutmiseks selliselt, et määratletud oleks mitte maksimaalne, vaid keskmine kuu hüvitise määr, esitati alles 2007.a. augustis, mis rahuldati TTA 15.11.2007 otsusega. Kaebuse esitajal puudus takistus toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlemiseks, kui praktikas ilmnes , et sõidukulu on toetuse taotluse rahuldamise otsuse lisaks olevas projekti eelarves ja eelarve seletuskirjas näidatud sõidukulu osas kuude lõikes erinev ning et otstarbekas oleks sätestada sõidukulu mitte maksimaalse,vaid orienteeruva määraga kuus. TTA on põhjendatult lähtunud kehtivatest haldusaktidest ja väljamaksetaotluse läbivaatamisel arvestanud abikõlbulikkuse nõuetega . 17.5. Kohus ei nõustu kaebuse väitega õiguspärasest ootusest , millele tuginevalt kaebuse esitaja taotleb 20. väljamaksetaotluses 12000 krooni maksimaalset kulu ületavat transpordikulu summas 3954,1 krooni abikõlbulikuks tunnistamist . Kaebuse esitaja on rajanud ootuse asjaolule, et TTA on abikõlbulikuna aktsepteerinud projekti RE-START väljamaksetaotlustes nr 18. ja 19. 2007 aasta märtsi kuu eest esitatud transpordikulu (5948,69+10791,2=16739,89) 16739,89 krooni, mis ületas projekti eelarves sätestatud 12 000 kroonist kuu sõidukulu piirmäära. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on mitmetes lahendites ( näiteks 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04; 15.12.2005 nr 3-4-1-16-05) rõhutanud, et Põhiseaduse §-st 10 tulenev õiguskindluse printsiip peab kõige üldisemalt looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Kohus on eelnevalt märkinud, et projekti kulud määratletakse projekti toetuse taotluse rahuldamise otsusele ning arengupartnerluse kokkuleppe heakskiitmise otsusele lisatavates projekti eelarvetes ja eelarve seletuskirjades ning taotleja on muu hulgas kohustunud toetust kasutama vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 näeb ette , et isiku usaldusega on vaja arvestada , kui haldusakt tunnistatakse kehtetuks isiku kahjuks. Seega HMS-st tulenevalt peab õiguspärase ootuse tekkimiseks olema esmalt tegemist kehtiva haldusaktiga kui sellise ootuse tekkimise alusega, samuti tuleneb HMS-st, et isiku usaldus muutub kaitstavaks juhul, kui on kaasa toonud HMS § 67 lg 2 sätestatud tagajärjed. Riigikohtu halduskolleegium on 07.12.2001.a. otsuses nr 3-3-1-51-01 asunud seisukohale, et Ainuüksi isiku lootus, et haldusakti alusel antakse talle tulevikus soodustus (asi, raha, õigus vms), ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel olla kaalukam kui halduse õiguspärasuse põhimõte, kui haldusakt on õigusvastane sisuliselt (materiaalses mõttes) või oluliste vormija menetlusvigade tõttu. /../ Oluliseks on vaid need menetlusja vormivead, mis võisid tuua kaasa sisult väära haldusakti andmise või mille tõttu ei ole võimalik kontrollida haldusakti sisulist õiguspärasust. Samas kohtuotsuses on Riigikohus leidnud, et isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel on usaldus muutunud kaitstavaks siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud isikule kahjulikuks. Näiteks võib isik haldusakti kehtivust usaldades olla muutnud oma elukorraldust või olla teinud kulutusi, lootes tulevase soodustuse saamisele. Ühelgi juhul ei saa isik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud. Õiguskindluse põhimõttest ei tulene, et haldusorgan peaks jätkama ebaõiget halduspraktikat või et TTA eksituse tõttu kulude abikõlbulikkuse hindamisel, mis tingis eelarvet ületava toetuse väljamakse tegemise on kaebuse esitaja õigustatud nõudma samasuguste otsuste tegemist , arvestamata projekti eelarves ja eelarve seletuskirjas tooduga. HMS § 67 lg 2 on loetletud

13 juhtumid, mil isiku usaldus on väljendunud viisil, mil haldusakti tema kahjuks kehtetuks tunnistamine on lubamatu, sealjuures peab samaaegselt isiku huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes kaaluma üles avaliku huvi. Käesoleval juhul ei puudu mitte üksnes asjaolud, mis toovad kaasa usalduse kaitse, vaid kaebuse esitajal puudub alus õiguspäraseks ootuseks.

17.6. Ekslik on kaebuse väide , et olukorras, kus tegemist on eelarve seletuskirja erineva tõlgendamisega, tuleks kohaldada analoogiliselt lepingute tõlgendamisel esinevate erimeelsuste korral VÕS § 29 lg 4 lähtuvalt nagu mõistlik isik seda samadel asjaoludel peaks tegema. Kohus on eelnevalt toonud muu hulgas põhjendused, millest järelduvalt on ekslik väide eelarve seletuskirjas piirmäära ettenägemisel seda käsitleda lingvistilise eksimusena. Kaebuse esitaja pidi aru saama projekti eelarvesse ja eelarve seletuskirja kantu tähendusest ning seda oli ta ka omalt poolt kinnitanud. Samamoodi näitab eelarvesse muudatuste tegemine, et kaebuse esitaja oli ka teadlik sellest, kuidas tuleb toimida juhul, kui eelarves kavandatu ei vasta tegelikele vajadustele ehk kaebuse esitaja oli teadlik, mida tuleb õiguspäraseks toimimiseks ette võtta ja kuidas toimub muudatuste tegemine. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et kaebuse esitaja kui struktuurifondidest toetuse saaja ning TTA kui rakendusüksuse vaheline õigussuhe kuulub avaliku õiguse valdkonda ning selle suhte reguleerimiseks ei kohaldata eraõiguse põhimõtteid või õigusakte. Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid projekte reguleerib siseriiklikult Perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetuse seadus ning selle alusel ja täitmiseks vastu võetud Vabariigi Valitsuse 21.09.2004.a määrus nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord“ . Perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetuse seaduse(STS) § 1 lg 2 ning eespoolnimetatud määruse § 1 lg 2 tulenevalt laieneb EQUAL-i vahendite taotluste menetlemisele ja rahuldatud taotluste alusel toetuse andmisele haldusmenetluse seadus, arvestades sealjuures STS ja Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud erisusi. Esitatud taotluse menetlemine lõpeb haldusakti vastuvõtmisega, millega taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata, sealjuures minimaalsed nõuded otsuse sisu kohta on sätestatud määruse nr 301 §-s 14. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Otsuste näol on tegemist haldusaktidega, mis on vastavalt HMS § 60 lg 2 kohustuslikud igaühele, sh toetuse saajale. Otsustes sätestatakse toetuse saaja kohustus rakendada projekti ning kasutada toetust taotluses esitatud finantsplaanile, eelarvele ja tegevuskavale . nagu kohus on eespool märkinud, toimub ka otsuste ja nende lisade muutmine seaduses sätestatud korras. Seega on väär kaebuse väide, et projekti rakendamisel on kaebuse esitaja ja TTA omavaheline suhe võrdväärne lepingulise suhtega.

18.Projekti väljamaksetaotluses nr 23 taotles Caritas eelarvereal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad 26.08-01.09.2007 Poola erikoolidesse toimunud õppevisiidi eest lähetuskulude hüvitust summas 3561,23 krooni, millest abikõlblikuks tunnistati 3185 krooni. Sama projekti 24. maksetaotluses taotles Caritas eelarvereal 1.2 lähetuste majutus-, sõidukulud ja päevarahad 30.10-03.11.2007 toimunud õppereisi eest Inglismaale päevaraha 1522,5 krooni, millest mitteabikõlblikuks tunnistati summa 227,5 krooni. Kuigi tegemist on kahe erineva väljamaksetaotlusega, on haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt mõlemal juhul tegemist projektijuht Jaano Rässa lähetustega ning kulude mitteabikõlbulikuks tunnistamise alused on samad , mistõttu menetlusosalised on esitanud ühise käsitluse TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2- 3/4808 punkti 1 ja TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 punkti 1 kohta ning seda teeb ka kohus.

18.1. Vaidlust ei ole selles, et MTÜ Caritas Eesti teostab samaaegselt nii Projekti RE-START nr 7.0101-0129 kui ka RE-START SÜVALAIENDAMINE nr 7.0101-0151 . Eriarvamusi ei ole ka selles, et Jaano Rässa on nii projekti 1 kui ka projekti 2 juht ning õppevisiidid toimusid projekti 2 raames.

14 Projekti 2 eeltingimuseks oli Euroopa Ühenduse programmi EQUAL rahastatud põhiprojekti olemasolu . Projekti 2 rahuldatud projektitaotluse A vormi punkti 4.5.2 (projekti tegevuste kirjeldus) kohaselt teostatakse süvalaiendamise projekti põhiprojekti raames: “1. Projekti käivitamine. …/Käesolevat projekti juhivad RE-START projekti juht ja assistent ning raamatupidaja, kusjuures see moodustab nende töökohustuse RE-START raames. 2. Projekti õppevisiidid. …/Projektist tasutakse õppereiside põhikulud, kuid mitte päevarahad, mis jäävad lähetavate asutuste/projektide pädevusse”. Projekti RE-START süvalaiendamine vormi D –eelarve seletuskiri( tl 132) punkti 1 kohaselt ei ole projektis lähetusi, projektiga seotud õppevisiidid ja tööpraktikad välismaal kuuluvad eelarves 2.alajaotusesse. Viimatinimetatud alajaotuses on ette nähtud kulud koolitatavatele, kelleks võivad eelarve seletuskirja kohaselt olla muu hulgas ka projekti töötajad. Kulud majutusele, transpordile ja toitlustamisele on ette nähtud p.2.2

18.2. TTA on lähtunud eeldusest, et nii lähetustel Poola kui ka lähetusel Inglismaale on J.Rässa osalenud ühtedel ja samadel seminaridel samaaegselt nii projekti RE-START kui ka projekti RE_START-süvalaiendamine esindajana ning sellisele seisukohale on vastustaja asunud lähetuskäskkirjade ( tl 96, 105) põhjal. Kohtu hinnangul ei tulene viidatud käskkirjadest Jaano Rässa osalemist nimetatud lähetustel projekti 2 esindajana. Asjaolust, et J.Rässa töökohustustesse RE-START raames kuulub projekti 2 juhtimine, ei saa järeldada , et nimetatud isik on kõigis tegevustes , kus ta osaleb projekti 1 juhina, samaaegselt ka projekti 2 esindajaks. Käskkirjades on küll viide ka projektile 2, ent nimetatu ei tähenda J.Rässa osalemist õppevisiidil selle projekti juhina (vastav märge osalejate nimekirjas puudub), vaid tähistab kohtu hinnangul õppevisiitide toimumist projekti 2 raames, sealjuures vastavate kulutuste hüvitamist projektist 2. Käskkirjadest nähtuvalt on mõlemale õppevisiidile projektist määratud osalema Projekti juht Jaano Rässa , mida saab vaid mõista kui projekti RE-START juhti .

18.3. TTA lähtus kulude mitteabikõlbulikuks tunnistamisel kaebaja poolt esitatud lähetuskuudele vastavate kuude tööajagraafikutest projekt 1 ja projekt 2 kohta ning arvestas vastava proportsiooni, millist lahendust kohus põhjendatuks ei pea.

Augusti tööajatabeli ( tl 98)kohaselt töötas projekti juht 26.-31. august (Poolas lähetusel viibides) projekti 1 heaks. Oktoobri tööajatabeli ( tl 110) kohaselt töötas projekti juht 30.-31. oktoober (Manchesteri lähetusel viibides) projekti 1 heaks. Septembri ja novembri kohta selliseid tabeleid esitatud ei ole, sest kaebaja seletuste kohaselt nendel kuudel sellist mõõdetavat projekti 2 asjaajamist ei toimunud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et lisaks kohtu eespooltoodud seisukohtadele projekti 21 esindamisest on nendest tabelitest näha, et ülaltoodud välislähetuste ajavahemikel tegeles projektijuht ainult projekti 1 tööga, tehes seega kõikidel lähetuste päevadel täiskoormusega projekti 1 tööd ning kõnealustel lähetusperioodidel projekt 2 heaks töötamist tööajatabelitest ei tulene. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4808 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 23 osaline rahuldamine“ punkt 1 ja TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 24 osaline rahuldamine“ punkt 1 kuuluvad tühistamisele ja esitatud väljamaksetaotlused vastavas osas tuleb TTA-l uuesti läbi vaadata. Kuna kohus kontrollis väljamaksetaotluste rahuldamata jätmise õiguspärasust TTA poolt märgitud põhjendustel, ei tähenda see kohtu poolt vaidlusaluste summade tingimusteta abikõlbulikeks tunnistamist. Vastav pädevus on Tööturuametil, kes väljamaksetaotluste nimetatud osas uuesti läbivaatamisel peab otsustama taotletavate summade abikõlbulikkuse üle.

15 19. TTA 06.02.2008.a. otsuse nr 5.2-3/4810 „Projekti nr 7.0101-0129 väljamaksetaotluse nr 24 osaline rahuldamine“ punktiga 2 tunnistati mitteabikõlbulikuks kulurea 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulud (24.10.07 arve nr 200502373) summas 1982, 40 krooni. Sama otsuse punktiga 3 tunnistati mitteabikõlbulikuks kulurea 8.6 muu projektiga seotud administreerimiskulud (12.11.07 arve nr 2714357) summas 1652 krooni .Kohus leiab, et TTA otsused nimetatud kulude mitteabikõlbulikuks tunnistamiseks on õiguspärased, kooskõlas STS ja Vabariigi Valitsuse viidatud määruse ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse ja selle lisadega – eelarve ja eelarve seletuskirjaga.

19.1.Haldusasjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on leidnud kinnitust, et MTÜ Caritas Eesti esitas TTA-le 17.08.2007.a. taotluse projekti RE-START tegevuskava ja eelarve muutmiseks, mis registreeriti TTA-s 21.08.2007.a. ( tl 271 jj). Nähtuvalt eelarve muudatuste seletuskirjast ( tl 278 jj) on eelarvereal 8.6 „Muud projektiga seotud administreerimiskulud“ uudsena ette nähtud serverija mailiteenuse haldamine, millist kulu varasemalt ette nähtud ei olnud. Eespoolmärgitud eelarve muudatusetaotlus kiideti heaks TTA peadirektori 15.11.2007 käskkirjaga nr 1.1-1/547. Kuna nende kulutuste, mida eelarve ja eelarve seletuskiri ette ei näe, abikõlbulikeks tunnistamiseks alus puudub, sealjuures eelarve muutmise taotluse menetlus lõpeb vastava haldusakti vastuvõtmisega, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et muudetud eelarve järgi saab projekti rakendada alates projekti eelarve muutmise otsusest. Käesoleval juhul olid kulutused tehtud enne eelarve muutmise otsuse tegemist.

19.2. Kaebuse esitajal puudus alus käsitleda TTA ametniku 26.09.2007 e-kirja haldusaktina , millega on rahuldatud kaebuse esitaja taotlus eelarve muutmiseks ja seega puudus kaebajal alus eeldada, et nimetatud e-kirja järgselt tehtud kulutused osutuvad abikõlbulikeks. Vastustaja on esitanud kohtule projekt 1 eelarve muutmise taotluse menetlemisega seonduva kirjavahetuse TTA ja MTÜ Caritas Eesti vahel, millest nähtuvalt oli kaebuses viidatud e-kirja näol tegemist osaga eelarve muutmise taotluse menetlusest. Kaebuse esitaja pidi sellest kirjast ka selliselt aru saama, seda enam, et nimetatud 26.09.2007 kirjale järgnes sama taotluse menetluses üleskerkinud küsimuste lahendamiseks teisi kirju, näiteks 31.10.2007 kirjas ( tl 291) on märgitud, et eelmisel päeval toimus arutlus eelarve muudatuste üle ning nõuti kaebajalt täpsustavaid andmeid, 07.11.2007 kirjas ( tl 292) on TTA ametnik otse selgitanud, et „hetkel eelarve muudatus ei ole veel kinnitatud TTA poolt, s.t. ei saa rakendada projekte vastavalt uuele eelarvele“ ja juhitud kaebaja tähelepanu sellele, et senikaua ei saa muudatustega ettenähtud kulusid aktsepteerida. Muu hulgas pidi kaebuse esitaja olema teadlik ka sellest, et tema taotluse kohta esitatud täiendavatele küsimustele andis ta vastuse 08.11.2007.a., millest tulenevalt puudus alus järeldada taotluse rahuldamise otsuse olemasolu. Lisaks nimetatule nähtub haldusasjas esitatud dokumentidest, et 17.08.2007 kirjaga nr 5.1-6/37155 on juhitud kõikide meetme 1.3 ja EQUAL rakendajate tähelepanu sellele, et toetuste saajad peavad kinni pidama projekti eelarvetest, sealjuures projekti tohib vastavalt muudetud eelarvele hakata rakendama alles pärast seda, kui Tööturuamet on ametlikult teinud projekti eelarve muutmise otsuse. Seega pidi kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et alles pärast projekti eelarve muudatuste ametlikku otsust on tal õigus vastavalt muudetud eelarvele tehtud kulutuste hüvitamisele.

19.3. Asjaolu, et taotluse eelarvega seonduva muutmiseks oli kaebaja esitanud 19.08.2007 ja 26.09.2007 e-kirja saades oli seega möödunud taotluse esitamisest enam kui kuu, ei andnud kaebuse esitajale alust eeltoodud põhjendustel seda kirja lugeda ametlikuks otsuseks. Arvestades TTA poolt 17.08.2007 kirjas toodud selgitusi, pidi kaebajal vähemalt tekkima kahtlus otsuse olemasolus ning puudusid takistused, et seda selgitada. Kui kaebuse esitaja leidis, et menetlustähtaegade rikkumisega on rikutud tema õigusi, oli tal võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Samuti nähtub asjas esitatud dokumentidest, et isegi pärast seda, kui 07.11.2007 kirjas oli kaebajale otse selgitatud, et tal ei ole õigust taotletavate muudatuste alusel

16 projekti rakendada , on ta esitanud väljamaksmiseks pärast nimetatud kuupäeva koostatud arve - 12.11.07 arve nr 2714357. Kaebuse esitaja väited õiguspärasest ootusest on põhjendamatud, kohus tugineb siinkohal eespool toodud põhjendustele usalduse tekkimisest ja selle kaitsest. Seoses kaebuse väitega TTA poolt varasemalt samaliigilise kulu abikõlbulikuks tunnistamisest on kohus samuti toonud seisukohad eespool ning ei hakka neid siinkohal kordama.

V MENETLUSKULUD

20. Kumbki menetlusosalistest kohtukulude nõuet ega kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, seega kohtukulude jagamise küsimust ei tõusetu.

Lea Kuuse kohtunik