2-07-13034/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht

29. mai 2008 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi L A’u hagi S K V vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmises menetlusosalised hageja, L A, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales koos volitatud esindaja, T Pill’iga kostja, S K V, sündinud xxx, elab xxx, menetluses osales volitatud esindaja, M Jaani.

kohtuistungi aeg 21.mai 2008

asjaolud H R V (xxx) on sündinud xxx. Sünniakti nr. xx järgi on lapse vanemad S K V ja L A.

hageja nõue Hageja esitas lapse esindajana 3.aprillil 2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks summas 3 000 krooni kuus. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 3.aprillist 2006. Harju Maakohtu 26.juuli 2007 määrusega on avaldus antud üle hagimenetlusse.

Hagimenetluses täpsustas hageja elatise suurust ning palus määrata väljamõistetava elatise suuruseks 3 735 krooni.

Hageja hinnangul on lapse vajadus kuus keskmiselt 6 175 krooni, s.h. kulutused toidule -

2 500 krooni, riietele ja jalanõudele - 300 krooni, eluasemele - 450 krooni, sisustusele, majatarvetele, tervishoiule ja hügieenile - 700 (400 + 300) krooni, transpordile ja sidele -

150 krooni, koolitusele, spordile ja huvialadele - 1 100 (850 + 250) krooni ning vaba aja sisustamisele, reisimisele ja mängutarvetele - 770 (200 + 300 + 20 + 250) krooni ning elukindlustusele 205 krooni. Laps on erivajadustega; täiendavalt tavapärastele ülalpidamiskuludele lisanduvad kulud ortopeedilistele jalanõudele ja allergia ravimitele.

Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et tema sissetulek ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Töötasu OÜN on keskmiselt 6 073 (neto) krooni kuus. Kostja igakuine sissetulek on Tsiviilasi nr.2-07-13034/21

hageja sissetulekust märkimisväärselt suurem ja võimaldab lapse ülalpidamiskulusid kanda.

Hageja väidab, et elatise määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et elatise saajal lasub tulumaksu tasumise kohustus.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on isana kantud lapse sünniakti.

Kostja väidab, et ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust põhjusel, et temal tekkisid kahtlused isaduses. Kuni isaduses kindluses saamiseni on ta nõus maksma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. 2006 aastal tuleb elatise kuumakseks arvestada 1 500 krooni, 2007 aastal 1 800 krooni ning 2008 aastal 2 175 krooni.

Kostja väidab, et lapse vajaduste määramisel tuleb lähtuda statistikaameti poolt leibkonnaliikme kulude suurusest, mis 2006 aastal oli 2 664.50 krooni kuus. Samuti tuleb arvesse võtta riiklikke peretoetust, mis 2008 aastal on 300 krooni lapse kohta.

Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud lapse vajadusi. Hageja väited eluaseme, vaba aja sisustamise, tervishoiu ja mänguasjade soetamise kuludest on tõendamata; kulutused söögile 2 500 krooni ulatuses on ülemäärased. Lapse elukindlustusmakse ei ole hinnatav igakuise vajadusena.

Kostja väidab, et hageja esile toodud lapse kulutusi ja sissetulekut hinnates selgub, et lapsele väidetavalt vajalikke kulutusi ei ole hagis märgitud ulatuses tehtud.

Kostja väidab ka, et hagejal on elatise nõudeõigus tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest, s.o. 24.augustist 2007.

kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Perekonnaseaduse (PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.

Kohus leiab, et arvestades lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on hageja hinnanud lapse vajadusi mõistlikult. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajadust ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel.

Seadusest ei tulene, et elatise nõuetes tuleb lähtuda seaduses sätestatud elatusraha miinimumist. Kohus lähtub lapse vajadusest ja vanemate maksevõimest. Maksevõime hindamisel arvestab kohus vanemate objektiivsete võimalustega. Hageja on lapse vajadused esile toonud; vajadused ei ole ülepaisutatud. Poolte maksevõime, samuti asjaolu, et laps on mõlemal vanemal ainsaks ülalpeetavaks, ei anna alust lähtuda miinimumist. Vanemad on võimelised pakkuma lapsele arenguks miinimumist soodsamaid tingimusi.

Kostja pole vaidluses esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, millele tuginedes saaks teda hinnata toimetulekuraskustes isikuna. Kostja palgatõendi (tl. 114) järgi on kostja netotöötasu 35 719.00 krooni (2 289.68 eurot). Töövõimelise ja tööealise isikuna vastutab kostja oma lapse ülalpidamise eest. Kostjal ei esine ühtki asjaolu, millele toetudes saaks väita, et kostja pole suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab katta lapse ülalpidamiskulud. Kostja sissetulek ja võime teenida kohustustele vastavat tulu, võimaldavad kanda lapse ülalpidamiskulutused vajalikus määras. Muud kohustused on ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hageja ei ole põhistanud ja tõendanud lapse vajadusi. Hageja hinnangul on kulutused lapse toidule kuus keskmiselt 2 500 krooni. Kostja on hinnanud enda toidukuludeks 4 600 krooni. Kohus leiab, et toiduainete hindade ühtlustumine (Eestis/Soomes) ja üldine tõus on asjaoludeks, mis on üldiselt teada. Kasvueas lapse toitlustamisel pole alust kulusid minimiseerida. 27,7 krooni söögikorra kohta on lapse tervislikuks toitumiseks sobiv maksumus. Vanemate maksevõimet hinnates ei ole alust kulutusi toidule minimiseerida.

Hageja on esitanud eluaseme kulutuste tõendamiseks pangakonto väljavõtted, millest nähtub maksete tegemine korteriühistule Kolde pst. 84 (tl. 264-266, 268-271, 273-276, 280- 281); maksete tegemine kommunaalteenuste osutajatele on tõendatud hageja pangakonto väljavõttega (tl. 283). Kostja tõstatatud kahtlus kulutuste sisus ei kummuta hageja tõendeid. Hageja on tasunud makseid korteriühistule ja kommunaalteenuste pakkujatele (AS Eesti Energia, AS Eesti Gaas, AS Starman). Kohtul puudub alus eeldada, et hageja perioodilistes maksetes sisaldub muu tasu, mis ei ole hinnatav eluasemekuluna. Kostja vastuväide on otsitud ja konkretiseerimata. Hageja on eluaseme kulude arvestuses jaganud kogu kulu kolme teenuse tarbija vahel. Lapsele arvestatud 1/3 osa kulust ei ole ülemäärane. Kohus nõustub hagejaga selles, et lapse vajaduste hulka tuleb muu hulgas arvestada ka eluasemega seotud remonttööde maksumus ning kulutused mööblile (tl. 169- 172, 259-262, 287-288).

Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad lapsel esinevat allergiat, ravimite soetamist ja raviteenuste eest tasumist (tl. 226, 127-129, 132-137). Kulutused ravimitele on tehtud ajavahemikus 24.septembrist 2007 kuni 3.maini 2008 kogusummas 1 674.20 krooni, millele lisanduvad kulutused raviteenusele summas 150 krooni. Seega on tõendatud kulutused meditsiinile ca 260 krooni kuus. Märgitud kulutustele lisanduvad vältimatult vajalikud kulutused pesemisvahenditele ja muudele hügieeniga seotud tarbevahenditele (rätikud, voodipesu, hambahari jmt.), mille keskmine suurus on kooskõlas hageja märgituga.

Lapse arengule on eakohane meelelahutus oluline. Meelelahutuste ja mänguasjade maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud pakkujate hinnakirjad (tl. 130, 153, 155-157, 174-177, 184-189, 191-194, 201-204, 216-219, 227-228, 278-279, 289), millest saab järeldada, et hageja märgitud kulutused ei ole ülemäärased. Spordiklubile A on hageja tasunud lapse treeningu eest 250 krooni kuus (tl. 158-160), mis on kooskõlas hageja märgitud kulutustega. Kulutused päevahoiule on tõendatud Lasteaed Päikene arvetega (tl. 234-237, 244-247, 254-257).

Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kulutuste suuruse võrdlemine hageja sissetulekuga kinnitab, et lapse vajadus on üle paisutatud. Elatise nõude esitamise põhjenduseks ongi asjaolu, et ühe vanema sissetulek ei ole lapse kulude kandmiseks piisav. Seega ei ole elatise suuruse määramisel aluseks mitte tehtud kulutused, vaid lapse vajadus, mis võibki eelduslikult elatishagi esitamisel olla osaliselt katmata.

Kohus nõustub kostjaga selles, et kulutused elukindlustusele kuuluvad hüvitamisele juhul, kui nende tegemine on teise vanemaga kooskõlastatud. Seda hageja teinud ei ole, mistõttu kindlustusmaksete arvamine lapse vajaduste hulka ei ole põhjendatud.

Arvestades eeltoodut kogumis hindab kohus lapse vajaduseks keskmiselt 6 000 krooni kuus. Hageja elatise nõue on poolte maksevõimet ja tulumaksu tasumise kohustust arvestades põhjendatud ja tuleb rahuldada igakuises summas 3 735.00 krooni.

Perekonnaseaduse § 70 järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 on sõnastatud ja jõustunud kuni 31.detsembrini 2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtivuse ajal. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt tuleb käesolevas vaidluses lugeda elatishagi esitamise ajaks maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördumise aeg.

Kohus nõustub kostjaga selles, et tagasiulatuvas nõudes tuleb elatise suurus määrata väiksemas summas. 2006 ja 2007 aastal olid lapse ülalpidamiskulud väiksemad. Kohus vähendab elatise võlgnevuse määramisel elatist samas suhtes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suhtega. 2006, 2007 ja 2008 aastal oli kuupalga alammäär vastavalt 3 000.00, 3 600.00 ja 4 350.00 krooni. Kohus määrab 2007 aasta elatise 83% (3 600/4350) ulatuses kohtuotsusega määratavast elatistes ja 2006 elatise 83% (3 000/3 600) ulatuses 2007 elatisest.

Seega lasub kostjal kohustus tasuda elatise võlgnevus 2006 aastal kogusummas 22 986.00 (2 573 x 8 + 2 402) krooni, 2007 aastal 37 200.00 (3 100 x 12) krooni ja 2008 aastal kuni 31.maini 2008 - 18 675.00 (3 735 x 5) krooni. Elatise võlgnevuse määramisel ei ole arvestatud kostja 20.mai 2008 makset summas 20 000 krooni. Summa laekumisel hagejale kuulub see kohtuotsuse täitmise käigus võlgnevusest mahaarvestamisele.

Kostja jätab tähelepanuta kostja väited, mis on seotud lapse isaduse tuvastamisega. Kostjal on õigus esitada isaduse tuvastamisega seotud nõudeid üldistel alustel.

Kohus leiab, et kohtuotsus igakuise elatise maksmises kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus elatise võlgnevuse osas tuleb täita kuue kuu kestel võrdsete igakuiste maksetega. Igakuise makse suurus sõltub 20.mai 2008 makse laekumisest.

menetluskulud Hageja oli seaduse alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

Poolte ja riigi menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 162 lg. 1 ja 164 lg. 3 alusel jätta kostja kanda.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 436, 438, 439, 441-442 ja 468 lg. 3 ja perekonnaseaduse §-st 60; 61 lg. 1-3 ja §-st 70 kohus o t s u s t a s:

elatishagi rahuldada.

Mõista välja S K V’lt elatis L A’u kasuks H R V ülalpidamiseks summas 3 735.00 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni kuus alates 1.juunist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras.

Mõista välja S K V’lt elatise võlgnevus 3.aprillist 2006 kuni 31.maini 2008 L A’u kasuks H R V ülalpidamiseks summas 78 861.00 (seitsekümmend kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) krooni.

Kohtuotsus igakuise elatise väljamõistmises kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsus elatise võlgnevuse osas kuulub täitmisele kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuuliste võrdsete maksetega.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik