3-08-845/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-845 Otsuse kuupäev 02. juuni 2008.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Sergei Jastrebovi kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Sergei Jastrebovi üleviimiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Sergei Jastrebov, Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta Sergei Jastrebovi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Murru Vangla direktori 01. augusti 2007.a taotlusega nr 5-4/5057 paluti Justiitsministeeriumil paigutada Murru Vangla kinnipeetav Sergei Jastrebov edasise karistuse kandmiseks teise kinnisesse vanglasse põhjusel, et isik on negatiivselt meelestatud ning rikub süstemaatiliselt kinnipidamise režiimi ja ei allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Samuti on isik loonud pingestatud õhkkonna ja suhted ka teiste kinnipeetavatega, mistõttu võib S. Jastrebov olla ohustatud kaaskinnipeetavate poolt või ka olla ise ohtlik teiste kinnipeetavate suhtes. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja 28. augusti 2007.a otsusega nr 4-1-04/8175 „Kinnipeetava ümberpaigutamine“ paigutati kaebuse esitaja Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 13 alusel julgeoleku kaalutlustel (oht kaaskinnipeetavate poolt) edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse.

S. Jastrebov esitas 23. oktoobril 2007 avalduse õiguskantslerile, milles avaldas rahulolematust seoses enda ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse ning venekeelse avaldusega

2 Justiitsministeeriumi pöördumisel. Õiguskantsleri 04. detsembri 2007 kirjaga nr 14- 5/071688/00707982 jäeti S. Jastrebovi avaldus menetlusse võtmata ja selgitati, et kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise algatajaks ega otsustajaks ei saa olla õiguskantsler. Samuti selgitati S. Jastrebovile Justiitsministeeriumile võõrkeelse avalduse esitamise korda.

S. Jastrebov esitas 23. novembril 2007 taotluse Justiitsministeeriumile enda üleviimiseks Tartu Vanglast Tallinna vanglasse. Justiitsministeeriumi 30. novembri 2007 kirjaga nr 4-1- 08/6812 tagastati S. Jastrebovi esitatud ümberpaigutamise taotlus läbi vaatamatult, kuna kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

S. Jastrebov esitas 28. novembril 2007 avalduse Tartu Vanglale palvega mitte paigutada teda Tartu Vangla avatud sektorisse. Samuti mainis S. Jastrebov oma avalduses ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. Tartu Vangla 20. detsembri 2007 vastuses selgitustaotlusele nr V1-6873 selgitati S. Jastrebovile, et võimalikud vangla sisesed ümberpaigutamised vaadatakse uuesti üle režiimi lõppemisel. Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise osas selgitati, et kinnipeetaval isikul ei ole õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

S. Jastrebov esitas 10. detsembril 2007 Tartu Vanglale märgukirja, milles palus end ümber paigutada Tallinna Vanglasse. Tartu Vangla jaanuari 2008 (kuupäev märkimata – kohtu märkus) vastusega märgukirjale nr V1/7279 selgitati S. Jastrebovile, et ta on paigutatud Tartu Vanglasse julgeoleku kaalutlustel ja kuna ta kannab karistust kinnises sektsioonis lukustatud kambris, on Tartu Vangla teinud kõik võimaliku avaldaja julgeoleku tagamiseks.

S. Jastrebov esitas 04. jaanuaril 2008 Tartu Vanglale avalduse enda ümberpaigutamiseks. Tartu Vangla 31. jaanuari 2008 vastuses selgitustaotlusele nr V1-129 selgitati S. Jastrebovile, et kinni peetavate isikute paigutamine vanglasse toimub vastavalt vangistusseaduse §-le 5 justiitsministri 29. novembri 2000 määrusega nr 55 kinnitatud täitmisplaani alusel. Isiku paigutamisel täitmisplaani järgi arvestatakse reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinni peetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kinni peetaval isikul ei ole õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

S. Jastrebov esitas 07. jaanuaril 2008 taotluse Justiitsministeeriumile enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna vanglasse. Justiitsministeeriumi 15. jaanuari 2008 kirjaga nr 11-7/296 tagastati S. Jastrebovi esitatud ümberpaigutamise taotlus läbi vaatamatult, kuna kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

S. Jastrebov esitas 21. jaanuaril 2008 avalduse Siseministeeriumile, milles palus jõuda selgusele Tartu Vangla tegevuses seoses tema Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise küsimusega. S. Jastrebovi avaldus edastati Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeeriumi 29. jaanuari 2008 kirjaga nr 11-7/296 teatati S. Jastrebovile pöördumisele vastamisest loobumisest, kuna avaldus oli esitatud võõrkeelsena. S. Jastrebovile selgitati võõrkeelsete dokumentide esitamise ja tõlkimise korda ning S. Jastrebovi avaldus tagastati eesti keelde tõlkimiseks.

3 S. Jastrebov esitas 12. veebruaril 2008 avalduse Justiitsministrile, milles palub end üle viia Tallinna Vanglasse. Justiitsministeerium tagastas avalduse 15. veebruari 2008 kirjaga nr 11- 7/296 ja selgitas, et vastavalt Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 13 paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab ja taotluse rahuldamise otsustab Justiitsministeerium. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

2. S. Jastrebov esitas 26. veebruaril 2008 kaebuse Tartu Halduskohtule, paludes kaasabi enda üleviimiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Tartu Halduskohtu 06. märtsi 2008 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-08-406 tagastati kaebus kaebuse esitajale, kuna kaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast – läbimata oli kohustuslik vaidemenetlus.

S. Jastrebov esitas 11. märtsil 2008 Tartu Vanglale avalduse enda ümberpaigutamiseks. Tartu Vangla 11. aprilli 2008 vastuses selgitustaotlusele nr V1-1784 selgitati S. Jastrebovile, et kinni peetavate isikute paigutamine vanglasse toimub vastavalt vangistusseaduse §-le 5 justiitsministri 29. novembri 2000 määrusega nr 55 kinnitatud täitmisplaani alusel. Isiku paigutamisel täitmisplaani järgi arvestatakse reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinni peetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kinni peetaval isikul ei ole õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

S. Jastrebov esitas 17. märtsil 2008 avalduse Riigiprokuratuurile, milles palus jõuda selgusele Tartu Vangla tegevuses seoses tema Tartu Vanglast Tallinna vanglasse ümberpaigutamise küsimusega. Riigiprokuratuur tagastas 19. märtsi 2008 kirjaga nr RP-2-11/08/48 S. Jastrebovi avalduse, kuna ühest vanglast üleviimise küsimus ei kuulu prokuratuuri pädevusse.

3. S. Jastrebov esitas 29. aprillil 2008 kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks S. Jastrebovi üleviimiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

4. Kaebuse kohaselt on S. Jastrebov alates 04. septembrist 2007 selgitanud nii Tartu Vangla direktorile, julgeolekuosakonnale ja ka Justiitsministeeriumile, et ta ei saa viibida Tartu Vanglas pideva ohu tõttu tema elule ja tervisele. S. Jastrebovi kaebustele keegi reageerinud ei ole. S. Jastrebov palub kiirendada tema ümberpaigutamise küsimuse lahendamist ja leiab, et Tartu Vangla on toiminud ebaseaduslikult.

Kaebuse esitaja palub teha Tartu Vanglale ettekirjutus teha taotlus Justiitsministeeriumile kaebuse esitaja S. Jastrebovi ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, et tagada S. Jastrebovi julgeolek ning tagada ohutus tema elule ja tervisele.

S. Jastrebov palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna on maksujõuetu. Tartu Halduskohtu 08. mai 2008 kohtumäärusega vabastas kohus S. Jastrebovi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-08-845.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kinni peetaval isikul ei ole subjektiivset õigust valida vanglat, kus ta karistust kannab. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud

4 ühtegi arvestatavat asjaolu, mille tõttu peaks Tartu Vangla direktor kindlasti taotlema kaebuse esitaja ümberpaigutamist.

Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja paigutati Tartu Vanglasse 04. septembril 2007 Justiitsministeeriumi 28. augusti 2007 otsusega nr 4-1-04/8175 „Kinnipeetava paigutamine“, millega peeti vajalikuks paigutada kaebuse esitaja julgeoleku kaalutlustel just Tartu, mitte Tallinna Vanglasse. Kuni käesoleva ajani ei ole Tartu Vanglal ühtegi põhjust taotleda kaebaja ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse, kuna puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kaebuse esitaja elu või tervis oleks ohus. Ka Justiitsministeeriumile ei ole teada võimalikke kaebajat ohustavaid asjaolusid. Vangla julgeolekuosakond on teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada võimalikud kaebuse esitajat ohustavad tegurid. Kaebuse esitajaga vesteldi viimati 15. mail 2008, kuid ta ei nimetanud ühtki tema julgeolekut ohustavat asjaolu ning samuti ei ole laekunud sellekohast operatiivinfot ega toimunud ühtki kaebajaga seonduvat intsidenti.

Vastustaja viitab, et kaebusele lisatud Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2007 otsusest nr 3-07- 1779 nähtub, et kaebuse esitaja paigutati Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse julgeolekukaalutlustel, mis tulenesid tema enda käitumisest Murru Vanglas. Justiitsministeerium erandliku ümberpaigutamise otsustajana ei näinud ühtki põhjust, miks oleks kaebuse esitajal Tartu Vanglas viibimine ohtlikum Tallinna Vanglas viibimisest. Kohtumenetluse käigus ei avaldanud kaebuse esitaja ühtki teda ohustavat tegurit. Tartu Vangla nõustus Justiitsministeeriumi seisukohaga, et kõige efektiivsemalt on kinnipeetava julgeolekut võimalik tagada Tartu Vanglas, kuna tegemist on kamber tüüpi vanglaga, kuhu on vajadusel võimalik kinnipeetava üksinda majutada, välistades sel viisil igasugused kokkupuuted kaaskinnipeetavatega.

Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ümberpaigutamine Tartu Vanglasse oli seaduslik ja toimus kaebaja enda huvides ning seetõttu puudub Tartu Vanglal põhjus ja vajadus kaebuse esitaja ümberpaigutamise taotlemiseks. Kaebuse esitaja on tema enda soovil paigutatud lukustatud kambrisse, millega on välistatud igasugused ründed kaaskinnipeetavate poolt.

Kohtu põhjendused ja otsus 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav. HKMS § 9 lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vastustaja ei vaidlusta kaebuse tähtaegsust ja tegemist on väidetava jätkuva õigusvastase olukorraga, peab kohus võimalikuks lugeda kaebuse esitatuks tähtaegsena. 7. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine ja õigusvastase tegevusetuse lõpetamiseks ettekirjutuse tegemine, kui kaebuse esitajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja

5 vastusega ning poolte poolt kirjalikus menetluses esitatud täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja palub teha Tartu Vanglale ettekirjutus teha taotlus Justiitsministeeriumile kaebuse esitaja ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse, et tagada tema julgeolek ning ohutus elule ja tervisele. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kinni peetaval isikul ei ole subjektiivset õigust valida vanglat, kus ta karistust kannab. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi arvestatavat asjaolu, mille tõttu peaks Tartu Vangla direktor kindlasti taotlema kaebuse esitaja ümberpaigutamist.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist või ümberpaigutamist konkreetsesse vanglasse.

Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

Vastavalt VangS § 11 lg 1, kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ja iseloomuomadusi.

Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ § 2 lg 2 ja § 8 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise erandjuhtudel Justiitsministeerium. Kinnipeetav paigutatakse ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sama määruse § 9 p 8 kohaselt kinnipeetava ümberpaigutamise taotluses märgitakse muu hulgas ka ümberpaigutamise põhjus.

Kohus järeldab, et kinnipeetava vanglasse paigutamine või ümberpaigutamine ei saa sõltuda kinnipeetava eelistusest ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ühest vanglast teise. Kinnipeetava erakorralise ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium vangla direktori taotluse alusel. Kinnipeetava ümberpaigutamise põhjused on VangS §-s 19 esitatud lõpliku loeteluna, so täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava soovidega arvestamist seadus ette ei näe ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse.

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega Rec(2006)2 kinnitatud „Euroopa Vanglareeglistiku“ punktide 17.2 ja 17.3 kohaselt tuleb kinnipeetava suunamisel arvesse võtta ka ohutuse ja turvalisuse nõudeid ning tuleb tagada asjakohased režiimid kõikidel vangidele. Ümberpaigutamisel tuleks välja selgitada kinnipeetava soov.

Kaebuse esitaja on väitnud, et tema ümberpaigutamise vajadus tuleneb Tartu Vanglas valitsevast ohust tema elule ja tervisele.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja soov teda ümber paigutada Tallinna Vanglasse, ei ole millegagi põhjendatud. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud kaebuses ega ka Tartu Vanglale

6 põhjendanud, millega või kelle poolt on tema julgeolek Tartu Vanglas ohustatud. See ei selgu ka toimiku materjalidest. Vastustaja selgituste kohaselt puuduvad Tartu Vanglal andmed selle kohta, et kaebuse esitaja elu või tervis oleks ohus. Vangla julgeolekuosakond on teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada võimalikud kaebuse esitajat ohustavad tegurid. Kaebuse esitajaga vesteldi viimati 15. mail 2008, kuid ta ei nimetanud ühtki tema julgeolekut ohustavat asjaolu. Samuti ei ole Tartu Vanglale laekunud sellekohast operatiivinfot ega toimunud ühtki kaebajaga seonduvat intsidenti. Kaebuse esitaja on tema enda soovil paigutatud lukustatud kambrisse, millega on välistatud igasugused ründed kaaskinnipeetavate poolt.

Kohus järeldab, et kaebuse esitaja väited Tartu Vanglas valitsevast ohust tema elule ja tervisele on alusetud.

HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebuse või protestiga taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lähtuvalt HKMS § 7 lg 1, kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Kaebuse esitajal puudub materiaalvõi menetlusõigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda ettekirjutuse tegemist vastustajale enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja seega ei ole kaebuse esitaja ümberpaigutamata jätmisega rikutud tema õigusi ega piiratud tema vabadusi. Samuti puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi enda teise vanglasse ümberpaigutamiseks.

Kohus leiab, et S. Jastrebovi kaebus Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata.

Roby Koik Kohtunik