Legislator Case Law & Legislation
2-08-4465/7 AI generated

2-08-4465/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-4465/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

2-08-4465/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 02. juuni 2008. a tsiviilkantselei kaudu, Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-4465 Kohtuasi EPJL`i avaldus lapse elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: EPJL (ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadv. Tiina Mare Hiob (AB T.M.Hiob OÜ, asukoht XXX) Puudutatud isik: JD(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadv. Kai Amos Puudutatud isik: AL(ik XXX, elukoht XXX), kohtu poolt määratud esindaja vandeadv. vanemabi Helen Tomberg Eestkosteasutus: Tallinna linn läbi Nõmme Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna (asukoht XXX), esindaja Kati Valma Asja läbivaatamine 27.05.2008. a kohtuistungil RESOLUTSIOON Lõpetada tsiviilasjas nr 2-08-4465 menetlus ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt: 1. AL elukoht on tema ema JD elukoht Eesti Vabariigis. 2. AL viibib oma isa EPJLi juures igal teisel nädalavahetusel. Isa võtab lapse lasteaiast või ema elukohast reede õhtul kl 17.00 ja viib lapse ema juure tagasi pühapäeval orienteeruvalt kl 16.30. AL viibib kuni kooliminekuni isa juures iga teise nädala reedel kl 9.00 – 19.00, kooliajal viibib A isa juures peale koolipäeva lõppu kuni kl 19.00. Lapse, vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel ning teistel lapse jaoks olulistel tähtpäevadel lepivad vanemad lapse suhtlemise kokku käesoleva suhtluskorra väliselt ning võimaldavad lapsel osaleda pereliikmete sünnipäevadel jm lapse jaoks olulistel sündmustel. 3. Lisaks eeltoodule veedab A suvel isa ja isapoolsete vanavanematega vähemalt viis nädalat 1-3 nädalaste perioodidena, vanemad lepivad omavahel suvepuhkuse veetmise suhtes kokku hiljemalt 31. maiks. Vanemate puhkuse ajal p 2 kokkulepitud lapse isaga suhtlemise korda ei kohaldata. 2008. a veedab A isa ja emaga puhkuseaja järgnevalt:

2.06.-8.06.2008. a emaga 13.06.-22.06.2008. a isaga 30.06.-06.07.2008. a emaga 7.07.-20.07.2008. a isaga 21.07.-03.08.2008. a emaga 4.08.-17.08.2008. a isaga 18.08.-24.08.2008. a emaga 25.08.-31.08.2008. a isaga 4. Laps viibib pühade ajal ema ja isa juures üle aasta vaheldumisi (s.h Jõulupühad, uus aasta, Lihavõtted), vähemalt 2 järjestikusest päeva arvestusega, et isa ja laps võivad selle aja veeta isapoolsete vanavaemate juures Soomes. Isadepäeva veedab laps koos isaga. Emadepäeva veedab laps koos emaga. 5. Alates koolieast veedab A vaheldumisi ühel aastal sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga ja vastupidi. Talvisest 2-nädalasest koolivaheajast veedab laps vaheldumisi ühel aastal 1 nädala emaga ja teise isaga. 6. Isal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritusest lasteaias või koolis, riigipühadega seotud üritustel, jms. Samuti on isal õigus teada lapse asukohta ja telefoni ja suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kl 18.00 ja 20.00 vahel. 7. Lapse vanema juures viibides tagab see vanem lapsele lapse soovi korral suhtlemisvõimaluse (telefoni teel) teise vanemaga ja teisele vanemale suhtlemisvõimaluse lapsega. 8. Kummalgi vanemal on õigus käia lapsega välisreisidel eelnevalt teise vanemaga kokkulepitud aegadel, vanemad ei tee takistusi teisele vanemale lapse dokumentide üleandmisel. 9. Vanemad arvestavad lapse eakohaste vajaduste ja õigustega ning tagavad, et lapsele oleks tagatud eakohane ja harjumuspärane päevarežiim (s.h omaette voodi, lapse soovi korral päevane uni, eakohane tervislik toit). Vanem tagab lapse järelevalve. 10. Vanemad otsustavad lapse elukorraldust puudutavad küsimused (s.h haridust, haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms. oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt. 11. Kumbki vanem ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat, samuti ei mõjuta last väljendama arvamust elukoha või suhtlemise korraldamise osas. Lapsega seotud probleemidest (s.h lapse haigusest) teatab vanem teisel3e vanemale telefoni teel esimesel võimalusel. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on EPJL`i avaldus lapse elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks. 27.05.2008. a toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada seoses kompromissi

saavutamisega poolte vahel. Pooled avaldavad kohtule, et ei esita kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebust ja paluvad kohtumääruse jõustada selle kättetoimetamisest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 630 lg 2 alusel käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitamise kohtumäärusele. Kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisest.

Maie Seppo kohtunik