2-06-34036/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(26)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-34036 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juunil 2008. a, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi A.A.’i hagi A.A. vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes A.A. vastuhagi A.A.’i vastu ühisvara jagamise nõudes Viimane kohtuistung 07. mail 2008 kell 11.00 Hageja: A.A. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: M. T. (volikirja alusel) Kostja:

A.A. (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja määratud esindaja: vandeadvokaadi vanemabi I. G. RESOLUTSIOON

1. A.A.’i hagi rahuldada osaliselt ja A.A. vastuhagi jätta rahuldamata. 2. Lahutada A.A.i ja A.A. abielu, mis on sõlmitud 21.06.1991 Kohtla-Järve Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 3. Jagada poolte ühisvara abielusuhete lõppemise aja 04.11.2006 seisuga. 4. Jätta ühisvarast hageja A.A.’i omandisse:

sõiduauto Ford Scorpio maksumusega 3000 (kolm tuhat) krooni;

arvuti koos selle juurde kuuluvate seadeldistega maksumusega 9525 (üheksa tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

köögikapid 3 tk maksumusega 900 (üheksasada) krooni;

televiisor Sony maksumusega 4000 (neli tuhat) krooni;

televiisorikapp maksumusega 300 (kolmsada) krooni;

2 diivanit maksumusega 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni;

külmutuskapp maksumusega 2000 (kaks tuhat) krooni;

pesumasin maksumusega 4000 (neli tuhat) krooni;

mikrolaineahi maksumusega 500(viissada) krooni;

diivanilaud maksumusega 100 (ükssada) krooni.

5. Jätta ühisvarast kostja A.A. omandisse:

korteriomand asukohaga xxx, Ida-Virumaa maksumusega 210 000(kakssada kümme tuhat) krooni;

2(26)

korteriomand asukohaga xxx maksumusega 148 920 (ükssada nelikümmend kaheksa tuhat üheksasada kakskümmend) krooni);

televiisor Beko maksumusega 550 (viissada viiskümmend) krooni;

videomagnetofon maksumusega 1000(üks tuhat) krooni;

videokassetid 300(kolmsada) krooni;

vaibad maksumusega 200(kakssada) krooni;

köögi nurgadiivan maksumusega 500 (viissada) krooni;

tolmuimeja maksumusega 2000 (kaks tuhat) krooni;

kohvijahvataja maksumusega 50 (viiskümmend) krooni;

elektrimikser maksumusega 100 (ükssada) krooni;

vaasid (keraamilised ja klaasist) maksumusega 100 (ükssada) krooni;

köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tükki maksumusega 2000 (kaks tuhat) krooni;

gaasipliit maksumusega 3000(kolm tuhat) krooni;

esikumööbel maksumusega 1000(üks tuhat) krooni;

köögilaud maksumusega 500 (viissada) krooni;

õhupuhasti maksumusega 500 (viissada) krooni;

kardinapuud maksumusega 375 (kolmsada seitsekümmend viis) krooni;

lühtrid 3 tükki maksumusega 600 (kuussada) krooni.

6. Mõista kostja A.A.’lt hageja A.A.’i kasuks välja hüvitis vähem saadud ühisvara osa arvelt summas 171 810 (üks sada seitsekümmend üks tuhat kaheksasada kümme) krooni.

7. Mõista kostjalt A.A.lt riigituludesse 13 876, 80 (kolmteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus krooni, 80 senti) riigi õigusabi kulud, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB pank a/a nr 10220034800017 või AS-is Hansapank a/a nr 221023778606 viitenumber mõlemal juhul 2800049990.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue

1. 14. november 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu registreeritud 21.06.1991 Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas. Lapsi pooltevahelisest abielust sündinud ei ole. Hageja ja kostja elavad hagiavalduse esitamise ajal küll ühes korteris asukohaga xxx, kuid erinevates tubades. Tegelik kooselu ja poolte abielulised suhted on lõppenud juba umbes 7 aastat tagasi. Hageja on seisukohal, et pooltevahelist abielu ei ole võimalik sellisel moel jätkata, mistõttu tuleb poolte vaheline abielu lahutada. Hageja on teinud kostjale ettepanekuid kohtuväliseks abielulahutamiseks perekonnaseisuasutuses, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Abielu jooksul on pooled soetanud alljärgneva ühisvara (abielusuhete lõppemise aja seisuga): korteriomand asukohaga xxx – väärtusega umbes 50 000 krooni; diivanilaud – 100 krooni; magamistoamööbel (3-uksega peegliga kapp, 2 öökappi, 2 voodit) – 2000 krooni; suure toa sektsioon (5 kappi) – 4000 krooni; televiisor Beko – 800 krooni; videomagnetofon – 1000 krooni; videokassetid – 300 krooni; vaibad – 200 krooni; köögi nurgadiivan – 500 krooni; tolmuimeja – 200 krooni; toidunõud (serviisid, kööginõud, kohvi-, teeserviisid) – 1000 krooni; mahlapress – 100 krooni; köögi kapid (3 tk) – 600 krooni; õmblusmasin – 200 krooni; kohvijahvataja – 50 krooni;

3(26) köögikombain – 200 krooni; elektrimikser – 100 krooni; vaasid (klaasist, keraamilised) – 100 krooni ja kristallpitsid, pokaalid, salatikausid jne. – 500 krooni. Hageja soovib jagada abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt: hagejale jääks ühisvarast korteriomand asukohaga Ed.Vilde 6-17, Kohtla-Järve – väärtusega umbes 50 000 krooni ja diivanilaud maksumusega 100 krooni ning kostjale jääks ühisvara nimekirjast ülejäänud esemed. Seega jääks hagejale vara maksumusega 50 100 krooni ning kostjale jääks vara maksumusega 11 850 krooni. Et mõlemale poolele jääks vara võrdsetes osades, on hageja nõus kostjale maksma rahalist hüvitust summas 19 125 krooni. Hageja tugineb perekonnaseaduse §§-idele 14, 15, 18, 19, 29 (tl 4-9).

2. 23.11.2006 Viru Maakohtu määrusega on hagiavaldus võetud menetlusse (tl 18).

II Kostja vastus

3. Kostja oma 14.12.2006 esitatud kirjalikus vastuses tunnistas hageja nõudeid osaliselt. Kostja on nõus nõudega lahutada pooltevaheline abielu, kuid ei olnud nõus hageja väitega, et abielulised suhted on lõppenud 7 aastat tagasi. Kostja vastuse kohaselt algasid nende abielulised suhted 21.06.1991 ja kestsid kuni 04.11.2006. 04.08.2006 saatis hageja kostja tema vanemate juurde Moskva oblastisse, kuna nad olid mõlemad haiglas. 04.11.2006 tuli hageja kostjale rongi vastu ning pärast seda algasid temapoolsed jutud abielu lahutamisest. Abielulahutuse tõeliseks põhjuseks on see, et hageja ei jaga temaga kohustusi hoolitseda kostja vanemate eest ning leiab, et selle peale kulub palju raha. Hageja süüdistab kostjat selles, et teda on vanemate vastu ära vahetatud. Kostja leiab, et etteheited on alusetud, kuna ta hoolitses ka hageja haige isa eest tema viimastel eluaastatel. Hageja eksitab kostja arvates kohut abielusuhete lõppemise ajaga. Kostja väitel sõitis hageja Venemaale teda juubeli puhul õnnitlema aastal 2005 ning kinkis talle sõrmuse ja õnnitluskaardi. Kostja leiab, et kuna 04.11.2006 oli pooltel ühine majapidamine, siis abielusuhete lõppemise ajaks on 04.11.2006. Kostja ei ole nõus ka ühisvara nimekirjaga. Kostja leiab, et korter asukohaga xxx on mõlema poole oma, kuna on saadud 1993 aastal, kuid hageja abielueelset osa korteriomandis ei ole. Kostja leiab, et ühisvara on ka sõiduauto Ford-Scorpio maksumusega 18 000 krooni ning ei ole nõus, et hageja on ühisvara nimekirja pannud esemed, mis olid olemas enne abielu ning olid saadud kingituseks kostja vanematelt: magamistoamööbel; suure toa sektsioon; televiisor Beko; tolmuimeja; mahlapress; õmblusmasin; köögikombain ja kristallpitsid, pokaalid, salatikausid. Kostja leiab, et hageja on varjanud kohtu eest kooselu ajal soetatud ühisvara: 1) arvuti (monitor, protsessor, klaviatuur, hiir, 5 kõlarit) maksumusega 15 000 krooni; 2) seadeldised arvuti juurde summas 3730 krooni; 3) teler Sony maksumusega 9900 krooni; 4) telerikapp maksumusega 300 krooni; 5) kaks diivanit maksumusega 9900 krooni; 6) külmutuskapp maksumusega 7900 krooni; 7) pesumasin maksumusega 8000 krooni; 8) mikrolaineahi maksumusega 1700 krooni; 9) köögikapid maksumusega 3010 krooni; 10) köögikapid koos roostevaba kraanikausiga maksumusega 5751,80 krooni; 11) gaasipliit maksumusega 4000 krooni; 12) esikumööbel maksumusega 1500 krooni; 13) köögilaud maksumusega 800 krooni; 14) õhupuhasti maksumusega 1000 krooni.

Kostja leiab, et pooltel on ühisvara olmevara näol summas 72 491,80 krooni, mis kuulub jagamisele, lisaks hageja poolt nimetatud vara summas 2950 krooni, kokku 75 441,80 krooni. Kostja vastuse kohaselt on pooltel rahalised säästud AS-is SEB Eesti Ühispank summas 8000 EUR’i, Sampo pangas summas 4000 USD ja Hansapangas summas 10 000 krooni. Kostja vastuse kohaselt on poolte ühisvaraks alljärgnev ühisvara: osa korteriomandist maksumusega 20 809,25

4(26) krooni; sõiduauto Ford Scorpio maksumusega 18 000 krooni; olmevara summas 75441,80 krooni; säästud pankades, ühisvara kokku summas 297 531,05 krooni (tl 21-66).

III Hageja seisukoht kostja vastusele

4. Hageja oma 19. veebruar 2007 esitatud seisukohas kostja vastusele märgib, et tõepoolest oma hagiavalduses märkis hageja, et poolte abielulised suhted on lõppenud umbes 7 aastat tagasi. Sedasi väitis hageja seepärast, et umbes 7 a tagasi (hageja oli siis u. 52-53 aastat vana) viibis hageja pikka aega haiglas, kuna avastati hageja väga raske neeruhaigus. Sellest ajast hakkasid poolte vahelised abielulised suhted kiiresti muutuma halvemuse poole. Sellepärast hageja hagiavalduses ka leidis, et abielulised suhted siis lõppesid. Teatud ajal olid pooltevahelised suhted nii halvad, et ka kostja ise on esitanud perekonnaseisuametisse kahel korral avalduse abielu lahutamiseks, mis siiski hiljem tagasi võeti, mistõttu ei kandnud hageja hagiavalduses toodud ühisvara nimekirja ka vara, mis hageja on ostnud pärast abielusuhete lõppemist ehk viimase seitsme aasta jooksul. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on mingit vara kohtu eest varjanud, selline kostja väide on alusetu. Kostja väitis, et hageja on oma hagiavalduses kandnud ühisvara nimekirja vara, mis tegelikult ühisvara hulka ei kuulu, ning mida hageja on nõus käesolevaga ühisvara nimekirjast välistama. Antud asjaolu viitab samuti sellele, et hageja ei ole üritanud vara kogust vähendada, nagu väidab kostja oma vastuses. Kostja vastusest selgub, et kostja ei ole nõus hageja seisukohaga abieluliste suhete lõppemise aja osas. Kuna hageja ei soovi, et protsess väga keeruliseks ja pikaks veniks, on hageja nõus mitmete kostja nõudmistega ning esitab alljärgnevad seisukohad.

5. Hageja nõustub kostja seisukohaga, et kostjal oli enne abiellumist magamistoa garnituur, diivan, 2 tugitooli, diivanilaud, kapiga õmblusmasin Podolsk, värviteler Temp, köögilaud, 4 taburetti, kristallpokaalid, 4 kristallvaasi, kööginõud, külmik Saratov, pesumasin Zoluška (kuigi viimatimainitud pesumasina ostis tegelikult hageja isa) ja tolmuimeja. Hageja on nõus ühisvara nimekirjast välistama magamistoa garnituuri, suure toa sektsiooni (kuigi viimatimainitud mööbli ostmiseks andis raha hageja, kostja on sellest ka teadlik, kirjalikud dokumendid on küll koostatud kostja isa nimele tütrele kingiks, sest sel ajal teisiti ei olnud võimalik vormistada); nõud (serviisid, kööginõud, teenõud, kohvinõud); mahlapressi; õmblusmasina; köögikombaini; kristallist pitsid, pokaalid, salatikausid. Alusetu ja põhjendamata on kostja väide, et televiisor Beko ei kuulu poolte vahel jagamisele. Tõele ei vasta ühtlasi kostja väide, et teleri vastu vahetati tema televiisor Temp. Hageja on seisukohal, et televiisor Beko väärtusega 800 krooni kuulub ühisvara hulka. Tolmuimeja, mida kostja tahab ühisvara nimekirjast välistada, omandati detsembrikuus 2004.a. Käesolevaks ajaks hindab hageja tolmuimeja väärtuseks umbes 2000 krooni (mitte 200 krooni, nagu hageja on ekslikult hagiavalduses toodud ühisvara nimekirjas märkinud). Hageja on seisukohal, et tolmuimeja Elektrolux väärtusega 2000 krooni kuulub ühisvara hulka.

6. Hageja on nõus lisama ühisvara hulka kostja vastuse punktis 2.3. positsioonides 1-14 toodud vara, kuid mitte kostja poolt nimetatud hindadega. Tegemist ei ole enam uute asjadega, vaid juba aastaid vana varaga. Kostja poolt nimetatud hinnad on suures osas ebareaalsed ega vasta vara väärtusele käesoleval ajal. Kostja on nimekirjas toodud vara hinnanud selle järgi, mis oli vara väärtus selle omandamisel. Hageja hindab vara väärtuseks käesoleval ajal alljärgnevalt: arvuti (ostetud 2003.a.) – 3500 krooni; seadeldised arvuti juurde: laud on hageja poolt ise tehtud, mängukonsool 50 krooni (mängukonsool osteti septembris 2005.a. hinnaga 199 krooni, seega ilmselgelt põhjendamatu on kostja vastuses toodud hind 300 krooni), pingestabilisaator 300 krooni (pingestabilisaator osteti märtsis 2006.a. hinnaga 555 krooni, seega ilmselgelt põhjendamatu on kostja vastuses toodud hind 1800 krooni), DVD-d, CD-disketid 100 krooni, mikrofon (ei tööta) ja videokaamera 100 krooni, kokku 550 krooni; televiisor Sony (ostetud 2004.a.) – 3000 krooni; telerikapp – nõus kostjaga 300 krooni; kaks diivanit (ostetud u. 3 aastat tagasi) – 3000 krooni;

5(26) külmutuskapp ostetud novembrikuus 2003.a. hinnaga 4990 krooni. Kostja vastuses toodud hind 7900 krooni on ilmselgelt põhjendamatu ning ülepingutatud. Käesolevaks ajaks hindab hageja külmutuskapi väärtuseks 2000 krooni; pesumasin (ostetud 2003.a.) – 2000 krooni; mikrolaineahi (ostetud 2004.a.) – 500 krooni; köögiseinakapid 3 tk (ostetud 2004.a.) – 3 x 300 krooni, kokku 900 krooni; köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk – 3000 krooni; gaasipliit (ostetud 2003.a.) – 3000 krooni; esikumööbel – 1000 krooni; köögilaud – 500 krooni; õhupuhasti (ostetud u. 6 aastat tagasi) – 500 krooni.

7. Hageja leiab, et ühisvara nimekirjast on välja jäänud alljärgnev abielu kestel omandatud vara, mis tuleb lisada ühisvara nimekirja: kardinapuud 3 tk – 3 x 200 krooni, kokku 600 krooni; lühtrid 3 tk – 3 x 200 krooni, kokku 600 krooni.

8. Hageja on nõus lisama ühisvara nimekirja alljärgneva vara: sõiduauto Ford-Scorpio, 1986.aasta väljalase. Kuigi ka kostja teab, et tegelikult ostis mainitud sõiduauto hageja isa, kes seda ka pidevalt kasutas ja sellega sõitis. Sõiduauto on aga registreeritud tõesti hageja nimele, kuigi hageja ei ole sõiduautot vist kordagi kasutanud. Sõiduauto on üle 20 aasta vana ning sõidukõlbmatu. Käesoleval ajal on sõiduauto väärtuseks hinnatud 3000 krooni.

9. Hageja on nõus kostja nõudmisega, et korter asukohaga xxx, jääks kostja omandisse. Kuna kostja on kategooriliselt nõudnud, et korter peab jääma temale, siis on hageja mainitud korterist ka praktiliselt välja kolinud ning üritanud elama asuda mujale. Käesolevaks ajaks hindab hageja korteri väärtuseks 250 000 krooni, mis on Kohtla-Järve linnas asuvale korterile käesoleval ajal reaalne hind. Hageja ei ole nõus kostja vastuses toodud meelevaldse seisukohaga, et korterist kuulub ühisvarana jagamisele vaid 21,6 m². Kuna eelnimetatud korter on kinnistatud abielu jooksul, siis on mainitud vara abikaasade ühisvara. Hageja leiab, et kostja vastuse punktis 2.1. toodud arvestus, kus korteri ruutmeetritest on maha lahutatud kostjale kuulunud ühetoalise korteri ruutmeetrid, on täiesti omavoliline, meelevaldne ega tugine ühelegi õigusaktile. Hageja möönab, et talle jääb kostja arvestus suures osas täiesti arusaamatuks, kuid peab vajalikuks mainida asjaolu, et kuigi kostjal oli enne abiellumist olemas Kohtla-Järve linnas ühetoaline korter, ei tähenda see seda, et osa xxx korteriomandist on kostja lahusvara. Kui kellelegi abikaasadest peaks ühisvarast kuuluma suurem osa, siis peaks see olema hageja, kuna just tema on pidevalt osalenud oma sissetuleku ja tööga ühisvara omandamisel, omades teatud aastatel ka kahte töökohta (töökoht Ahtme koolis ja töökoht Vahtra põhikoolis). Hageja on oma sissetulekutest tõesti väga palju aidanud rahaliselt kostjat seoses tema haigete vanematega. Samas on kostja olnud pikka aega töötu ega ole osalenud oma sissetulekuga ühisvara omandamisel. Tõele ei vasta kostja väide, et ta on pidevalt töötanud Kohtla-Järve linna Elamuvalitsuses raamatupidajana. Kostja on ka ise oma vastuse punktis 1 tunnistanud, et hageja faktiliselt pidas kostjat üleval.

10. SEB Eesti Ühispangas oli hagejal tõesti tähtajaline hoiuarve, millele oli hageja paigutanud kogumiseks tema isa J. A.´i poolt pojale antud rahasummad. Et hageja isa andis pojale raha, sellest on kostja teadlik. Rahasummad andis isa pojale kingiks, kuna ka isa teadis, et kostja ja hageja vahelised suhted ei olnud enam sugugi head. Tähtajalise hoiuarve tähtaeg on käesolevaks ajaks lõppenud ning rahasummad on pangaarvelt välja võetud ning kulutatud pere huvides. Osaliselt kasutas hageja väljavõetud rahasummasid võla tagasi maksmiseks V. V.ile, kellelt hageja oli 02.06.2005.a. võtnud võlgu 30 000 krooni. Hageja oli tol ajal sunnitud võlgu võtma, kuna kostja väitis hagejale, et ta soovib osta oma vanematelt xxx asuvat korterit. Mispeale vormistati 20.06.2005.a. Jõhvi notari T. J. büroos avaldus, mille kohaselt andis hageja kostjale mainitud korteri ostmiseks nõusoleku. Et ostu-müügilepingu asemel sõlmiti hoopis korteri võõrandamisleping eluaegse ülalpidamise tingimusega, sai hageja teada alles siis, kui tutvus kostja

6(26) vastusega ning sellele lisatud dokumentidega. Sõlmides viimatinimetatud ülalpidamislepingu, võttis kostja ülalpidamiskohustuse perele, mistõttu korter asukohaga xxx on abikaasade ühisvara. Seega tuleb mainitud korter lisada abikaasade ühisvara nimekirja ning kuulub samuti abikaasade vahel jagamisele. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb kindlaks määrata ülalnimetatud korteri väärtus. Hagejal endal on raske hetkel korteri maksumust hinnata, mistõttu leiab, et kostjal tuleb esitada andmed korteri väärtuse kohta.

11. Hageja teatab oma seisukohas, et Sampo pangas ei ole hagejal arveldusarvet avatud, seega ei vasta tõele kostja väited selle kohta, et hagejal on või oli Sampo pangas arvelduskontol 4000 USD. Hansapanga kontole laekub hageja töötasu ja pension.

12. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole alust nõuda rahaliste summade jagamist. Kostja küll nõuab oma vastuses, et hageja esitaks kohtule kõik pangadokumendid, kuid pole ise analoogseid dokumente kostjale kuuluvatel pangakontodel asuvate rahasummade kohta esitanud. Hageja leiab, et kindlasti on ka kostjal pangas avatud arvelduskontosid, millel lasuvatele rahasummadele kostja oma vastuses ei viita. Arvestades nii kostja vastuses toodud muudatusi ühisvara nimekirja osas kui ka hageja käesolevas dokumendis märgitud seisukohti, esitab hageja uue korrigeeritud ühisvara nimekirja: 1) korteriomand asukohaga xxx – väärtusega 250 000 krooni; 2) korter asukohaga xxx; 3) sõiduauto Ford-Scorpio, 1986.aasta väljalase – 3000 krooni; 4) diivanilaud – 100 krooni; 5) televiisor Beko – 800 krooni; 6) videomagnetofon – 1000 krooni; 7) videokassetid – 300 krooni; 8) vaibad – 200 krooni; 9) köögi nurgadiivan – 500 krooni; 10) tolmuimeja – 2000 krooni; 11) köögi kapid (3 tk) – 600 krooni; 12) kohvijahvataja – 50 krooni; 13) elektrimikser – 100 krooni; 14) vaasid (klaasist, keraamilised) – 100 krooni; 15) arvuti – 3500 krooni; 16) seadeldised arvuti juurde – kokku 550 krooni; 17) televiisor Sony – 3000 krooni; 18) telerikapp – 300 krooni; 19) kaks diivanit – 3000 krooni; 20) külmutuskapp – 2000 krooni; 21) pesumasin – 2000 krooni; 22) mikrolaineahi – 500 krooni; 23) köögiseinakapid 3 tk – kokku 900 krooni; 24) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk – 3000 krooni; 25) gaasipliit – 3000 krooni; 26) esikumööbel – 1000 krooni; 27) köögilaud – 500 krooni; 28) õhupuhasti – 500 krooni; 29) kardinapuud 3 tk – kokku 600 krooni; 30) lühtrid 3 tk – kokku 600 krooni.

13. Hageja soovib jagada abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt: hagejale jääks ülaltoodud ühisvara nimekirjast positsioonid 8.3-8.4, 8.15-8.23 ning kostjale jääks ühisvara nimekirjast positsioonid 8.1-8.2., 8.5-8.14, 8.24–8.30. Seega jääks hagejale vara oluliselt väiksemas osas kui kostjale. Et mõlemale poolele jääks vara võrdsetes osades, tuleb vastavalt Perekonnaseaduse § 19 lg 4 kostjalt välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitus (tl 74-85).

7(26)

IV Kohtuistung 19. veebruaril 2007 kell 14.00

14. Hageja esindaja esitas kohtule hageja seisukoha kostja vastusele ning palus kohtul välja nõuda korteri omandamise lepingu ja tõendi korteri asukohaga xxx (tl 96).

15. Kostja esindaja selgitas, et lepingus on hind olemas (tl 96).

16. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule dokumendid korteri omandamise kohta koos tõlkega ning lükkas asja arutamise edasi (tl 97).

V Kohtuistung 21. märtsil 2007 kell 13.00

17. Hageja esindaja taotles kostja arveldusarvete kohta päringute tegemist pankadesse alates 1991.a. Hageja esindaja leidis, et piiri ületamine ei tõenda abielusuhete olemasolu (tl 119).

18. Kostja esindaja taotles päringute tegemist pankadesse, tehnilise passi esitamist tehnilise ülevaatuse kohta ning meditsiinilise kaardi väljanõudmist. Kostja esitas oma väljavõtted tööraamatust ning leidis, et hageja passis on näha, et pooled ületasid koos riigipiiri ning käisid koos puhkusel(tl 119,120).

19. Kohus rahuldas taotluse päringute tegemiseks pankadesse ja auto tehnilise passi esitamise osas, kuid ei rahuldanud taotlust meditsiinilise kaardi väljanõudmiseks ning lükkas asja arutamise edasi (tl 120).

VI Menetluse edasine käik

20. 02. maiks 2007 määratud kohtuistung lükati edasi seoses esitatud konto väljavõtetega tutvumise vajadusega (tl 171,172).

21. A.A. esitas kohtule vastuse kohtuistungil saadud materjalidele, milles palus välja nõuda korduva väljavõte Krediidipangast ja Sampo Pangast, välja nõuda täielik aruanne sõiduauto kohta, sealhulgas peidetud rataste ja aku kohta, samuti välja nõuda rahvastikuregistrist andmed A.A.’i sissekirjutuste kohta aastatel 1991 kuni 1993, et tõestada, et korter asukohaga Ed.Vilde on saadud terve perekonna jaoks, sealhulgas kostja poja A. M. jaoks (tl 173-174).

22. A.A. esitas 25. mail 2007 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks(tl 176-180).

23. 28. maiks 2007 määratud kohtuistung lükati edasi, kuna kohtuistungi ajaks ei olnud lahendatud taotlus riigi õigusabi saamiseks (tl 181).

24. 01.08.2007 Viru Maakohtu määrusega rahuldati A.A. taotlus riigi õigusabi saamiseks hilisema kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl 195, 196). 05.09.2007 teatas vandeadvokaadi vanemabi I. G., et teda on Ida-Viru Advokaadibüroo poolt määratud A.A.’le esindajaks ning palus suure töökoormuse tõttu mitte määrata asja läbivaatamist enne 2007 novembrikuud(tl 202).

25. Kostja oma lõplikus seisukohas on nõus abielulahutamise nõudega ning on arvamusel, et abielusuhted lõppenud 04.11.2006.a. Ühisvara koosseis seisuga 04.11.2006 ja ühisvara maksumus hagi läbivaatamise hetkeks on järgmine: korteriomand aadressil xxx, hind 210 000 krooni; sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. – hind 7 500 krooni, diivanilaud – 100 krooni; televiisor Beko, 1990-1991.a. – 300 krooni (800 krooni);

8(26) videomakk 1995.a. – 1 000 krooni; vaibad - 200 krooni; köögi nurgadiivan 1999.a. – 500 krooni; tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni; heledad köögikapid 3 tk. – 600 krooni; elektrimikser – 100 krooni; vaasid klaasist ja keraamilised – 100 krooni; arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CD- plaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni; televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni; televiisorikapp – 300 krooni; 2 diivanit – 4 500 krooni; külmik 2003.a. – 2 000 krooni; pesumasin – 2 000 krooni; mikrolaineahi 2005 – 500 krooni; tumedad köögi seinakapid 3 tk. 2003-2004.a. – 900 krooni; köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga 3 tk. 1996.a. – 1000 krooni; esik – 1 000 krooni; köögilaud – 500 krooni; väljatõmbekapp 1999.a. – 300 krooni; 3 karniisi – 600 krooni; 3 lühtrit – 600 krooni; rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a.

26. Kostja leiab, et ühisvara hulka ei kuulu ning jagamisele ei kuulu alljärgnev vara: korter aadressil xxx. Omandiõigus nimetatud korterile on üle antud kostjale tema vanemate poolt eluaegse ülalpidamise lepingu alusel. Kostja leiab, et see on isiku kohustus ning seetõttu on korter kostja lahusvara perekonnaseaduse § 15 lg 1 alusel. Eluaegse ülalpidamise leping kujutab endast kinkelepingut teatud koormiste ja kohustustega – kostja vanemate eluaegsete ülalpidamisega ja nende eest hoolitsemisega. Hageja ei täitnud mingeid kohustusi nimetatud lepingu järgi. Kui aga kohus otsustab, et nimetatud korter on abikaasade ühisvara, siis kostja taotleb abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumist vastavalt perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 2 ning palub lugeda hageja osaks nimetatud varas 0 %, kostja osaks 100 %; videokassetid on kostja poja A. vara; kuigi kohviveski on ühisvara, mis on ostetud 1991.a., teda ei ole olemas ning käesoleval ajal ei oma väärtust; pesumasin ja gaasipliit ei ole ühisvara, see on kostjale kingitud sünnipäevaks poja A. poolt (on tõendatud poja konto väljavõttega).

27. Kostja soovib jagada ühisvara järgmiselt. Hageja omandisse jätta: 1. sõiduauto Ford Scorpio – 7 500 krooni; 2. televiisor Beko - 800 krooni; 3. tolmuimeja Electrolux - 2 000 krooni; 4. 3 heledat köögikappi - 600 krooni; 5. elektrimikser -100 krooni; 6. arvuti koos tarvikutega – 15 000 krooni; 7. Sony televiisor - 5 000 krooni; 8. televiisorikapp - 300 krooni; 9. 2 diivanit - 4 500 krooni; 10. külmik - 2 000 krooni; 11. mikrolaineahi - 500 krooni;

9(26) 12. esik - 1000 krooni; 13. köögilaud - 500 krooni; 14. 3 karniisi - 600 krooni; 15. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a; 16. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a. Kostja omandisse jätta: 17. xxx maksumusega 210 000 krooni; 18. diivanilaud – 100 krooni; 19. videomagnetofon – 1 000 krooni; 20. vaibad – 200 krooni; 21. köögi nurgadiivan – 500 krooni; 22. 2 vaasi – 100 krooni; 23. 5 tumedat köögi seinakappi – 900 krooni; 24. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga – 1 000 krooni; 25. väljatõmbekapp – 500 krooni; 26. 3 lühtrit - 600 krooni;

28. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et ta ei osalenud ühisvara soetamisel oma töö ja sissetulekuga. Esiteks kõik kodutööd tegi kostja, samuti hooldas kostja hageja vanurist isa. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda (tl 215-219).

VII Kohtuistung 14.november 2007 kell 11.00

29. Hageja esindaja ei olnud nõus tõendi lisamisele, kuna interneti järgi ei saa määrata auto hinda, kuna hind sõltub konkreetsest autost. Auto seisab ja garaaži võtmed on kostja käes. Hageja leidis, et kostja pidi esitama tõendid Moskva korteri kohta, kuid ei ole seda teinud. Hageja oli nõus Moskva korteri hinnaga summas 350 000 krooni. Hageja esindaja vaidles taotlusele tunnistajate ülekuulamiseks vastu, kuna tunnistajad ei saa tunnistada, et hageja on kogu aeg selle autoga sõitnud. Hageja esindaja polnud vastu eksperthinnangu lisamisele (tl 220-222).

30. Kostja esindaja esitas kohtule Haabersti Maja eksperthinnangu, mille kohaselt on korteri xxx maksumuseks 210 000 krooni. Kostja esindaja palus lisada asja materjalidele sama aasta autode hinna määramiseks interneti väljatrükid. Kostja esindaja taotles tunnistajate ülekuulamist, kes on näinud, et hageja on sõitnud selle autoga. Kostja esindaja palus lisada asja materjalidele foto diivanite kohta ja kviitungi(tl 220-222).

31. Kohus rahuldas taotluse eksperthinnangu, pildi ja kviitungi lisamiseks asja materjalidele (tl 220-222).

VIII Kostja seisukoha täiendamise avaldus

32. Oma 21. jaanuaril 2008 esitatud seisukohas kostja täiendab ühisvara nimekirja järgmiste asjadega: kuld (abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) maksumusega 5000 krooni; luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvid, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas maksumusega 5000 krooni; metallhari torude puhastamiseks maksumusega 350 krooni; taskulamp 20 krooni; Ftorokort salv 50 krooni; 7 pistikpesa 25 krooni tükk 175 krooni; televiisorijuhe 20 m 200 krooni; arvutijuhe 50 krooni; paber printeri jaoks 2 pk 80 krooni; videokassett Novõi God 2006 30 krooni; roostevaba leivakapp 150 krooni; õhuvärskendaja alus 50 krooni; kolmeliitrised purgid 7 tükki 210 krooni; elektrijuukserullid 400 krooni; föön 50 krooni; seinapeegel 20 krooni; 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust 400 krooni; kohver 300 krooni, triikraud 100 krooni; tekk padjaga 2 komplekti 100 krooni. Kokku

10(26) täiendab kostja ühisvara nimekirja summale 12 735 krooni. Nimetatud esemed on kõik hageja valduses. Veel on hageja valduses sõiduauto Ford Scorpio hinnaga 7500 krooni, tolmuimeja Electrolux 2004-2005 hinnaga 2000 krooni, elektrimikser hinnaga 100 krooni; arvuti ja tervikud sellele 15 000 krooni; televiisor Sony 2004 hinnaga 5000 krooni; televiisorikapp 300 krooni; külmik 2000 krooni; pesumasin 6000 krooni; mikrolaineahi 500 krooni, esikupeegel, 1 karniis 200 krooni. Kostja ettepanek on jagada ühisvara jättes kõik hageja käes olev vara hagejale ning samuti jätta hagejale televiisor Beko 800 krooni; 3 heledat köögikappi; 2 diivanit 4500 krooni; esik 1000 krooni; köögilaud 500 krooni; 2 karniisi 400 krooni; rahalised vahendid summas 27 000 krooni ja rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni. Kostja omandisse jätta korteriomand asukohaga xxx 210 000 krooni; diivanilaud 100 krooni; videomagnetofon 1000 krooni; vaibad 200 krooni; köögi nurgadiivan 500 krooni; 2 vaasi 100 krooni; 5 tumedat köögi seinakappi 900 krooni; köögi põrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 1000 krooni; väljatõmbekapp 500 krooni ja 3 lühtrit 600 krooni. Samuti taotles kostja tunnistajate A. M.’u, T. V.i, T. M. ja G. T. ülekuulamist tunnistajatena, kuna tunnistajad saavad anda ütlusi ühisvara koosseisu kohta (tl 230-233).

IX Kohtuistung 28. jaanuaril 2008 kell 11.00

33. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja on täiendanud ühisvara nimekirja summas 12 735 krooni. Hageja leiab, et sellelt summalt on tasumata riigilõiv, seega ei ole täna see nimekiri läbivaatamise esemeks. Hageja vaidles vastu tunnistajate ülekuulamisele, hageja esindaja leidis, et taotlus on esitatud kohtuistungi venitamiseks. Hageja esindaja selgitas, et ühisvara on see, mis on mõlema poole valduses (tl 237-238).

34. Kostja esindaja selgitas, et loobub hindamisakti esitamisest auto hinna kohta. Kostja esindaja selgitas, et tunnistajad võivad anda ütlusi kogu ühisvara suhtes, ka auto seisundi kohta ja vara kohta, mis vara oli enne ja mis vara viis hageja korterist ära (tl 237-238).

X Vastuhagiavaldus

35. 11. veebruaril 2008 Viru Maakohtule esitatud vastuhagis hageja on arvamusel, et ühisvara nimekiri ei ole täielik. Hageja esitab vastuhagi ühisvara jagamise nõudes läbivaatamiseks koos põhihagiga. Hageja leiab, et vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine kaasab õigeima ja kiireima asja lahendamise. Hageja arvamusel ei ole ühisvara nimekiri täielik. Hageja esitas oma lõpliku seisukoha ühisvara jagamise osas. Kahjuks on käesoleva aja seisuga asjaolud muutunud seoses kostja tegudega ning hageja soovib täiendada ühisvara nimekirja ning muuta oma seisukohta ühisvara jagamise viisi suhtes (tl 244-246).

36. Hageja viibis Moskvas alates 25.09.2007 kuni 09.01.2008.a. Peale 14.11.2007 toimunud kohtuistungit kostja lõhkus ukseluku ja sisenes korterisse, kus elab hageja. Naabrinaise sõnade järgi kostja käis korduvalt korteris ja viis sealt asju välja. Moskvast tagasi jõudes hageja avastas, et kostja viis korterist välja asju, mis on poolte ühisvara, kuid ei ole lisatud ühisvara nimekirja ei kostja ega hageja poolt. Hageja arvas, et kostja jätab talle need asjad ilma ühisvara jagamiseta. Samuti viis korterist välja asjad, mis on märgitud poolte poolt ühisvarana. Seoses sellega hageja soovib täiendada ühisvara nimekirja asjadega, millised kostja viis välja hageja Moskvas viibimise ajal, samuti asjadega, millised kostja viis välja korterist varem, kuid mis ei ole kostja poolt ühisvara nimekirja lisatud.

37. Hageja täiendab ühisvara nimekirja järgmiste asjadega: kuld (hageja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni; luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni; metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni; taskulamp – 20 krooni;

11(26) Ftorokort salv – 50 krooni; 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni; arvutijuhe – 50 krooni; paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni; videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni; roostevaba leivakapp – 150 krooni, õhuvärskendaja alus – 50 krooni; kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 kr. tk, kokku 210 krooni; elektrijuukserullid – 400 krooni; föön – 50 krooni; seinapeegel – 20 krooni; 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni; kohver – 300 krooni; triikraud – 100 krooni; tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni;

38. Kokku hageja täiendab ühisvara nimekirja summale – 12 735 krooni. Kuna kõik märgitud ühisvara on kostja A. A. valduses, siis palub hageja jätta vara, summas 12 735 krooni kostja omandisse ning välja mõista PkS § 19 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitus. Samuti taotles hageja tunnistajatena üle kuulata A. M.,’u; T. V., T. M. ja G. T.. Tunnistajad võivad anda ütlusi ühisvara koosseisu kohta ning nende asjaolude kohta, millised on esitatud A.A. poolt oma varasema seisukoha ning vastuhagi põhjendamiseks(tl 244-246).

39. A.A. taotles menetlusabi ühisvara jagamise nõude esitamisel (tl 247-259). 25.02.2008 määrusega on A.A. menetlusabi taotlus rahuldatud ning vabastatud ta riigilõivu tasumisest vastuhagi esitamisel(tl 262-263). Viru Maakohtu 10.03.2008 määrusega võeti vastuhagi menetlusse (tl 268).

XI Vastus vastuhagiavaldusele

40. 24. märtsil 2008 esitatud vastuse kohaselt kostja vastuhagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole vastuhagis tuginenud asjaolule ja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastuhagis nimetatud esemed olid omandatud poolte ühisvarana enne abielusuhete lõppemist. Vastuhagis hageja on ainult esitanud asjaolu, et ühisvara nimekiri on muutunud seoses kostja tegudega, mis seisnes asjade väljaviimises korterist. Perekonnaseadus ei näe sellist alust ühisvara nimekirja täiendamiseks. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga 04.11.2006. Kostja leiab, et tunnistajate ütlustega ei saa tõendada ühisvara esemete olemasolu. Kuna hageja ei ole vastuhagis tõendanud esemete maksumust, siis pole kostjal võimalik ka hinna suhtes esitada mingeid vastuväiteid. Kostja palub vastuhagi jätta rahuldamata (tl 274-276).

XII Kohtuistung 26. märtsil 2008 kell 10.00

41. Vastuhagis hageja esindaja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta see lahendamata. Hageja esindaja seletuse kohaselt vastuhagis puudub põhjendus ja tõendid selle kohta, et need esemed olid ühisvara koosseisus, seega leiab hageja, et selles osas ei ole tähtsust kas kostja viis need asjad välja või mitte, kuigi nimetatud väide on paljasõnaline. Hageja selgitas ühisvara esemete kohta, et ei mäleta neid, kuldasju tema kostjale ostnud ei ole. Hageja selgitas, et kohver on nimekirjast tema isiklik ja see on ostetud siis kui elas oma esimese naisega(tl 279-280).

42. Põhihagis kostja jäi kohtuistungil esitatud vastuhagi juurde. Kostja selgitas, et hageja viis ära asju, mis kuulusid ühisvara hulka, sellepärast täiendas kostja ühisvara nimekirja. Hageja selgitas, et kui tema kolis korterist välja, siis vahetas kostja uksel luku. Hageja ei maksa korteri eest alates 2007 aastast. Kui hageja sõitis ära Venemaale, siis jättis ta võtme naabrile T. V., kostjal ei oleks

12(26) olnud vaja lukku lõhkuda. Kostja soovis enda vande all ülekuulamist. Perekonnaseaduse § 18 lg 3 kohaselt jagavad pooled ühisvara. Hageja viis algul väga palju asju korterist välja ning kostja eeldas, et ülejäänud asjad jäävad talle, kuid peale seda kui kostja sõitis Moskvasse, viis hageja veel palju asju korterist välja. Siis kostja leidis, et need asjad kuuluvad jagamisele. Kostja selgitas, et ta ei pannud ühisvara nimekirja neid asju kohe, kuna lootis hageja korralikkusele. Kostja selgitas, et 3- liitrised purgid omandati 2004 aastal, kui oli suur õunasaak ja ei jätkunud purke ja ostsime 20 purki juurde. Salv oli hageja oma, ta määris nägu sellega, seega on ühisvara. Elektrirullid osteti kooselu ajal. Kõik esemed kuuluvad ühisvara koosseisu, tunnistaja ütlustega saab tõendada, et nimetatud vara oli pooltel soetatud abielu kestel ja abielu lõppemisel olemas (tl 279-280).

43. Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt olid tal nii hageja kui kostjaga sõbralikud suhted, oli nende naaber. Tunnistaja ütluste kohaselt oli A.l abielu ajal kuldasju, kui A. käis külas siis ikka näitas, et selle sõrmuse kinkis Saša, tal oli kulda palju. Sõrmuseid oli palju, nii kividega kui ilma, kett oli ristiga. Ühel korral A. ütles, et kulda kodus pole. A. sõitis Venemaale novembris 2007 ja Aleksandr käis korteris sel ajal. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, et ukselukul oli südamik välja puuritud ja kui A. tuli tagasi, siis nägi, et korteris ei olnud telerit, külmkappi ja pesumasinat. Tunnistaja ütluste kohaselt Saša käis mitu päeva hiljem ja ütles, et võti oli vana ja ta ei saanud ust lahti, sellepärast puuris südamiku välja, järelikult tema vahetas ka luku ära. Tunnistaja ütluste kohaselt oli arvuti neil 3-4 aastat ja arvutilaua pani Saša ise kokku. Printer oli, kõlarid olid, normaalne arvuti oli, oli töökorras. Auto oli neil Ford, Saša sõnade järgi hoiab garaažis autot. Tunnista ei ole näinud Aleksandrit sõitmas selle autoga pärast abielu lõppemist. Tunnistaja ütluste kohaselt mingi osa kuldasjadest oli A.le kingitud. Kett oli 40-50 cm suure ristiga, see oli vist kingitud. Kui A. Venemaalt tagasi tuli, kutsus ta tunnistajat korterisse ja näitas, et telekas, külmik ja pesumasin on kadunud, enne ärasõitu olid need alles. Ütluste kohaselt ei saanud tunnistaja korterisse sisse, kuna Aleksandr vahetas luku välja, 4 lukku oli vist. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta enne A. ärasõitu korteris, koridoris olid seal tumba peal raamatud, torud, karbid, kardinapuud 2 tk, kui A. tagasi tuli neid asju seal enam ei olnud (tl 281-282).

44. Tunnistaja G. T. ütluste kohaselt olid tal sõprussuhted nii hageja kui kostjaga ja A.t tunneb ta juba 26 aastat, on lihtsalt sõbrad. Vihavaenu kummagi vastu pole. A. äraolekul vara äraviimisest teab tunnistaja ainult juttude põhjal. Ise korteris pärast seda ei käinud. Tunnistaja ütluste kohaselt A. armastab ehteid, tal oli veel esimese abielu ajast palju kuldasju, sõrmuseid. Tunnistaja ütluste kohaselt teab ta, et 50 juubeliks kinkis Aleksandr talle sõrmuse briljantidega. A. armastab ehteid ja kA.b neid alati. Tunnistaja ütluste kohaselt teab ta, et Aleksandr viis kõik kuldasjad ära, seda teab ta A. sõnadest. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta Aleksandrit näinud autoroolis, tunnistada teab, et autot hoiti talvel garaažis ja sellega ei sõidetud, auto oli hästi hoolitsetud. Tunnistaja ütluste kohaselt läksid nad 2006 A.t sõidule saatma ja tal oli uus suur kohver ratastega, arutati veel koos, et millised rattad kohvril paremad on. Lahutus oli ootamatu kõikide jaoks, kuid A.le ei meeldinud, et A. ei teeninud viimasel ajal enam raha. 2006.a suvel olid nad Vasknarvas ja A. tundis huvi suvila ostmise võimaluse kohta, tal olid selleks vahendid olemas. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis ta korteris viimati, kuid A. Venemaalt tagasi tuli(tl 282).

45. Tunnistaja T. M. ütluste kohaselt on ta pooltega ammune tuttav, käidi külas üksteisel ning suhtleb mõlemaga tänapäevani. Tema ütluste kohaselt oli A.l kulda terve kapp, kallid sõrmused, ketid, konkreetselt ei osanud tunnistaja öelda. Peale A. tagasitulekut Venemaalt pole tunnistaja nende korteris käinud. 2007 aasta sügisel oli ta viimati korteris, korter oli praktiliselt tühi. Sõiduauto oli pooltel sinine Ford ja pidevalt sõideti selle autoga, kuid 2007 ei näinud tunnistaja A.enam selle autoga. Rahaliste suhete kohta teadis tunnistaja anda ütlusi, et tahtis neilt raha laenata korteri ostuks, kuid A. ütles, et raha on kõik Saša käes, see oli 3 aastat tagasi, kuskil 2004 või 2005 ja kui tunnistaja Saša käest küsis, siis ta vastas, et raha on arvel protsente kogumas, et ta saaks ainult valuutat anda 2000 dollarit, raha neil oli, kuid välja laenata ei tahetud (tl 283).

46. Kostja A. A. vande alla antud seletuste kohaselt oli auto abielusuhete lõppemise ajal suurepärases korras, regulaarselt talveks võeti rattad ja aku ära. Kostja arvab, et arvuti maksab

13(26) 15 000 krooni, sest hind sisaldab ka asju, mis olid arvutilaual ja kui 20.11.2007.a. A. esimesed asjad ära viis, siis sellele arvutilauale ei jäänud midagi. Magnetofon, printer, videokaamera, mikrofon, ekraan klaviatuur, kõlarid. Seinal oli pleier, A.i poolt ostetud. Kõrval oli tool ja lamp. Kõik asjad kokku on 15 000 krooni. Arvuti oli uuendatud ja kõik asjad vahetatud. Videokaamera ja mikrofoni hindasin 100 kroonile aga A. kirjutas, et 50 krooni, kuna mikrofon ei tööta. Gaasipliidi kohta selgitas kostja, et neile oli pliiti vaja, kuid vaba raha ei olnud ja tema poeg A. võttis raha arvelt 5000 krooni ja see pliit on kingitus A.ilt mulle sünnipäevaks. Videokassetid – 3 kassetti on vanematelt mulle kingitud, ühe A. kinkis, ühe A. ostis. Ühele kassetile salvestasime uue aasta vastuvõtmise. Kostja selgitas, et alates ülalpidamislepingu sõlmimisest A. tema vanemate eest hoolitsemisega ei tegelenud, ostis talle viisa ja piletid ja andis 6000 rubla kui ära sõitis. 1999 aastal koondamisel sai kostja hüvitist ja oli tööbörsil arvel, rahalised vahendid andis kõik A.’i kätte. Kullast ühisvara on abielusõrmused 2 tükki (2002 aastal ostetud), kett ristiga, sõrmus briljantidega, pitsatsõrmus, kõrvarõngad. Need kuldasjad on ostetud abielu ajal ja suhete lõppedes olid need olemas. A. näitas novembris neid asju veel ja viis ära. Kõik asjad, mis on vastuhagiavalduses nimetatud, on soetatud abielu jooksul. Ja auto väärtus on 7500 krooni, sest tehniline ülevaatus oli tehtud, tagavararatas, apteek ja ohukolmnurk, tulekustuti olid olemas. Kostja selgitas, et kui M. tahtis korterit osta, siis A. rääkis kohe, et remont ja et vaja alternatiivküte pA.. T. ütles, et tal ei ole raha, siis A. ütles, et A.b raha, see oli 2003 aastal. 2006 ja 2007 ei ostnud korterisse midagi. Kui sõitsin oma vanemate juurde Moskvasse andis Aleksandr ainult 6000 rubla elamisraha ja rohkem midagi, sest ta teadis väga hästi selle lepingu sõlmimisest. Detsembris 2006 oli A. Moskvas ja teadis, et selline leping on sõlmitud. Kõik mis on loetletud vastustes ja vastuhagis vastab tõele. Kostja selgitas, et hindade määramisel tegi ta samamoodi nagu A. tegi (tl 284-285).

47. Hageja A.A. selgitas, et auto on 22 aastat vana ja ülevaatuselt tulles autoga juhtus midagi ning ta ei käivitunud enam, seisab garaažis siiani, kuid hageja sinna sisse ei pääse, kuna tal pole võtmeid. Auto ei ole töökorras. Moskva korteri kohta andis hageja volituse, et perekonna omandis oleks korter. Hageja seletas, et ostis kostjale viisa, piletid, kostja oli seal 2 nädalat ainult ja sel hetkel tõesti raha ei olnud, muidu pole ta kunagi keeldunud raha andmast. Hageja selgitas, et enne lepingu sõlmimist ülalpidamise kohta, et kostja plaanib sellist lepingut sõlmida ta ei teadnud, oli ainult jutt korteri ostmisest. Kostja hindas 15000 krooni arvuti, kuid arvuti on 2003 aasta oma, seega õige hind on 3000 krooni. Hageja tunnistas, et viis korterist minema televiisori, külmkappi, pesumasina, televiisori aluse. Hageja selgitas, et kuldasju oli kostjal kui nad tutvusid, sõrmused ja ketid olid ning ta ei tundnud huvi palju kostjal neid oli, sest need olid tema asjad. Kostja sai kingitusteks 1-2 sõrmust, kuid briljantidega sõrmust ei ole hageja kostjale kinkinud. Hageja selgitas, et asjad, mis loetletud vastuhagis, midagi oli nendest asjadest olemas, kuid kõike ei tea. Hageja seletas, et autoga juhtus õnnetus 2 aastat tagasi. Hageja seletas, et ei tea, missugune on briljantidega sõrmus, tema kinkis tavalise kuldsõrmuse, ei mäleta palju see maksis, kuid ei olnud kallis. Abielusõrmuseid pooled ei ostnud, kuna oli olemas sõrmus esimesest abielust. Kett ristiga oli kostjal juba kui pooled tutvusid. Kostja küsimustele vastas hageja, et tal pole garaaži võtmeid, et tema võttis tolmuimeja Raketa, kinkis kostjale tavalise kuldsõrmuse (tl 286).

48. Kohus kuulutas välja vaheaja kuni 07.05.2008.a. kella 11.00-ni (tl 287).

XIII Kohtuistungi jätkumine 07. mail 2008 kell 11.00

49. Hageja esindaja esitas kohtukõne teesid kirjalikult. Hageja toetab oma (tl 74) väljendatud seisukohti ühisvara koosseisu ja vara poolte isiklikku omandusse jätmise osas, s.o. hagejale jääb ühisvarakoosseisust positsioonid 8.3-8.4, 8.15-8.23. Kostjale jääks 8.1-8.2, 8.5-8-14, 8.24-8-30. Kuna hagejale jääb vara väiksemas osas kui kostjale, tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista vastavalt Perekonnaseaduse §19 lg 4 vastav rahaline hüvitus.

50. Hageja vaidleb vastu kostja lõplikus seisukohas (p.5.27) esitatud rahaliste vahendite arvamisse ühisvara koosseisu põhjendusel, et raha on välja võetud enne abielusuhete lõppemist ja kasutatud

14(26) perekonna vajadusteks. Kostja ei ole kohtuistungil vaielnud vastu hageja tl. 74 esitatud vastuse p.7 seisukohale, et raha oli kasutatud perekonna huvides. Asja materjalides sellekohased kostja vastuväited puuduvad (et raha ei kasutatud perekonna huvides), seega kostja nõustus hageja sellekohase väitega ja hagejal puudus vajadus ja põhjendatus esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Hageja märgib, et nimetatud asjaolu ei olnud asja kohtulikus menetluses poolte vaidluse esemeks ning kohus ei teinud pooltele ka ettepanekut esitada selle kohta täiendavaid tõendeid.

51. Hageja leiab, et kostja poolt vastuväidete mitteesitamist saab käsitleda omaksvõtuna TsMS §231 lg 4 mõttes, mille kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktiliste asjaolude kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja rõhutab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga, s.o. antud juhul 04.11.2006, seega ei kuulu väljavõetud raha ühisvara hulka.

52. Kostja seisukoht sõiduauto Ford Scorpio hinna kohta 7500 krooni on paljasõnaline ja ei põhine tsiviilasja tõenditel. Tsiviilasjas on olemas AS Agdeck poolt teostatud auto hindamisakt, mille kohaselt oli vaidlusaluse sõiduauto hind 3000 krooni. Muud tõendid sõiduauto hinna kohta puuduvad. Kohus saab TsMS sätete kohaselt (TsMS § 436 lg 2) tugineda ainult asjas kogutud tõenditele. Igasugused muud tõendid teistsuguse sõiduauto hinna suhtes asja materjalides puuduvad (vt. ka Riigikohtu seisukohta 21.03.2007 otsuses nr 3-2-1-13-07 p.21). Kostjal oli võimalus esitada kohtule omapoolne hindamisakt, kuid kostja seda ei teinud. Kuidas sõiduauto hinnati (kas sellele ülevaatust tehes või mitte), ei oma seetõttu antud tsiviilasjas tähtsust.

53. Hageja ei nõustu kostja lõplikes seisukohtades (p.6.1.) väljendatud seisukohaga, et korter xxx, hinnaga 153 274 rubla ei ole poolte ühisvara. Hageja andis nõusoleku korteri ostuks kostja äranägemisel, hinna ja tingimustega, seega sõlmisid pooled kokkuleppe ühisvara omandamise kohta. Ei saa asuda seisukohale, et see on kostja vara (t.l.104). Nimetatud vara on omandatud abielu ajal hageja volikirja alusel. Hageja on heaks kiitnud kostja poolt korteriomandi omandamise. Nimetatud korter kuulub abikaasade ühisvara hulka ka seetõttu, et üldjuhul abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega arvetakse vara positiivne juurdekasv ühisvara hulka ning ühisvara jagamisel on mõlemal abikaasal eelduslikult õigus võrdsele osale ühisvarast. Isegi, kui asuda seisukohale, et kostjal lasuvad varalised kohustused (eluaegse ülalpidamise kohustus), ei muutu need kohustused automaatselt ühisvaral lasuvateks kohustusteks. Ühisvaral lasuvad ainult need kohustused, mis on võetud perekonna huvides (Riigikohtu 04.04.2006 otsus nr 3-2-1-18-06). Seega ei välista kostjal võimaliku ülalpidamiskohustuse olemasolu korteri xxx, hinnaga 153 274 rubla, arvamist ühisvara koosseisu.

54. Nimetatud seisukohta toetab ka TsK kommenteeritud väljaanne (TsK § 432 kommentaar 6), mille kohaselt eluaegse ülalpidamise lepingu järgi omandatav elamu moodustab abikaasade ühisomandi. Hageja palub siiski kohtul arvestada ka kostja esitatud tõendit, et ta külastas kostja vanemaid igal aastal ja tegi kingitusi, seega võttis ta osa ka ülapidamiskohustuse täitmisest (tl 51).

55. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga arvuti maksumusega 15 000 krooni (p.5.12). Üldteadaolevalt maksab tänapäeval uus arvuti umbes 15 000 krooni, 2003 aasta oma on juba moraalselt vananenud ja ei maksa kuidagi rohkem kui 3000 krooni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tuleb arvestada vara jagamise aega (vt ka Riigikohtu 03.10.2007 otsus nr.3-2-1-77-07), samuti tänast turusituatsiooni. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit arvuti maksumuse kohta, seega on võimalus lähtuda Konjunktuuriinstituudi hinnangust 2003 aasta arvutitele. Hageja on seisukohal, et omandi väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise seisuga (Riigikohtu 21.03.2007 otsus nr.3-2-1-13-07).

56. Kostja vastuhagis ja täiendavas seisukohas väljendatud (p.1.1.) ühisvara koosseis - kuld (kostja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust), ei ole millegagi tõendatud. Kostja esitatud tunnistajad ei suutnud anda tõepäraseid ütlusi ei p.1.1. esitatud kulla kooseisu, ega maksumuse kohta. Hageja ei vaidlusta kostjal kuldesemete olemasolu, kuid leiab, et see on kostja

15(26) lahusvara ja ei kuulu ühisvarana jagamisele. Väide, et nimetatud esemed on hageja valduses, kusjuures ei kostja ega tunnistajad ei suutnud kohtuistungil üheselt määratleda, missuguses (mis suuruses kuldketid, mitu sõrmust, missuguse kiviga, kellele ja millal omandatud), on paljasõnaline ja meelevaldne. Hageja väitel on sellele paljasõnalisele väitele raske ka esitada põhjendatud vastuväiteid, kuna kostja ei ole suutnud isegi määratleda üheselt nimetatud esemeid.

57. Kostja vastuhagis (p.1.2.-1.20), täiendavas seisukohas (p.1.2-1.20, 1.23, 1.29, 1.30, 1.31) nimetatud esemete olemasolu ühisvara kooseisus on tõendamata. Hageja rõhutab, et poolte kooselu lõppes 04.11.2006, nimetatud esemed lisas kostja ühisvara nimekirja alles 2008.

58. Vastuhagi esitaja (kostja) ei ole oma vastuhagiavalduses tuginenud asjaolule ja esitanud tõendeid selle kohta, et vastuhagis nimetatud esemed olid omandatud poolte ühisvarana enne abielusuhte lõppemist, s.o. enne 04.11.2006. Kostja ei ole ka esitanud kohtule ühtegi tõendit (ka kostja tunnistajad ei andnud selle kohta ütlusi), et nimetatud esemed oleksid kunagi olnud poolte ühisvara, või et nimetatud esemed oleksid käesoleval ajal hageja valduses.

59. Hageja leiab, et tunnistajate T.V., T. M. ja G. T. ütlustest ei nähtu ei poolte ühisvara koosseis ega maksumus, samuti ei andnud tunnistajad ütlusi selle kohta, kelle valduses on käesoleval ajal kostja poolt väidetud esemed. Seega ei ole tunnistajate ütlustega kostja väited tõendatud.

60. Arvestades eelpooltoodut palus hageja hagi rahuldada ja jagada poolte ühisvara hageja lõplikes seisukohtades esitatu järgi. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda ning kohtukulude jaotuses palun arvestada ka kostja poolt istungitele mitteilmumist, esindaja vahetamist, istungite edasilükkamist ja mittetähtaegselt esitatud taotluste ja tõendite esitamist (tl 293-295).

61. Kostja esindaja esitas kohtukõne teesid kirjalikult. Teeside kohaselt kostja on nõus abielu lahutamisega. Ühisvara koosseis seisuga 04.11.2006 ja ühisvara maksumus hagi läbivaatamise hetkeks on järgmine: 27. korteriomand aadressil xxx hind 210 000 krooni; 28. sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. väljalaskega – hind 7 500 krooni; 29. diivanilaud – 100 krooni; 30. televiisor Beko, 1990-1991.a. – 300 krooni (800 kr.) 31. videomakk 1995.a. – 1 000 krooni; 32. vaibad - 200 krooni; 33. köögi nurgadiivan 1999.a. – 500 krooni; 34. tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni; 35. heledad köögikapid 3 tk. – 600 krooni; 36. elektrimikser – 100 krooni; 37. vaasid klaasist ja keraamilised – 100 krooni; 38. arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CD- plaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni. 39. televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni; 40. televiisorikapp – 300 krooni; 41. 2 diivanit – 4 500 krooni; 42. külmik 2003.a. – 2 000 krooni; 43. pesumasin – 2 000 krooni; 44. mikrolaineahi 2005 – 500 krooni; 45. tumedad köögi seinakapid 3 tk. 2003-2004.a. – 900 krooni, 46. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga 3 tk. 1996.a. – 1000 krooni, 47. esik – 1 000 krooni; 48. köögilaud – 500 krooni; 49. väljatõmbekapp 1999.a. – 300 krooni; 50. 3 karniisi – 600 krooni;

16(26) 51. 3 lühtrit – 600 krooni; 52. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006; 53. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006; 54. kuld (hageja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni; 55. luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni; 56. metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni, 57. taskulamp – 20 krooni; 58. Ftorokort salv – 50 krooni; 59. 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni; 60. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni; 61. arvutijuhe – 50 krooni; 62. paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni, 63. videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni; 64. roostevaba leivakapp – 150 krooni; 65. Õhuvärskendaja alus – 50 krooni; 66. kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 kr. tk, kokku 210 krooni; 67. elektrijuukserullid – 400 krooni; 68. föön – 50 krooni; 69. seinapeegel – 20 krooni; 70. 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni; 71. kohver – 300 krooni; 72. triikraud – 100 krooni, 73. tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni.

Ühisvarast on hageja A. A. valduses käesoleval ajal: 74. kuld (kostja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni; 75. luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni; 76. metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni; 77. taskulamp – 20 krooni; 78. Ftorokort salv – 50 krooni; 79. 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni; 80. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni; 81. arvutijuhe – 50 krooni; 82. paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni; 83. videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni; 84. roostevaba leivakapp – 150 krooni; 85. õhuvärskendaja alus – 50 krooni; 86. kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 kr. tk, kokku 210 krooni. 87. elektrijuukserullid – 400 krooni; 88. föön – 50 krooni; 89. seinapeegel – 20 krooni; 90. 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni; 91. kohver – 300 krooni; 92. triikraud – 100 krooni; 93. tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni;

17(26) 94. sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. väljalaskeaastaga – hind 7 500 krooni;. 95. tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni; 96. elektrimikser – 100 krooni; 97. arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CD- plaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni. 98. televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni; 99. televiisorikapp – 300 krooni; 100. külmik 2003.a. – 2 000 krooni; 101. pesumasin – 6 000 krooni; 102. mikrolaineahi 2005 – 500 krooni; 103. esikupeegel 104. 1 karniis 200 krooni. Kõik ülejäänud vara on kostja valduses.

62. Kostja soovib jagada ühisvara järgmiselt. Hageja omandisse jätta: 105. vara, märgitud punktis 2, ning samuti 106. televiisor Beko - 800 krooni; 107. 3 heledat köögikappi - 600 krooni; 108. 2 diivanit - 4 500 krooni; 109. esik - 1000 krooni; 110. köögilaud - 500 krooni; 111. 2 karniisi - 400 krooni; 112. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a. 113. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a. Kostja omandisse jätta: 114. korteriomand aadressil xxx maksumusega 210 000 krooni; 115. diivanilaud – 100 krooni; 116. videomagnetofon – 1 000 krooni; 117. vaibad – 200 krooni; 118. köögi nurgadiivan – 500 krooni; 119. 2 vaasi – 100 krooni; 120. 5 tumedat köögi seinakappi – 900 krooni; 121. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga – 1 000 krooni; 122. väljatõmbekapp – 500 krooni; 123. 3 lühtrit - 600 krooni.

63. Kostja leiab, et ühisvara hulka ei kuulu ning jagamisele ei kuulu jagamisele alljärgnev vara: korter aadressil xxx. Omandiõigus nimetatud korterile on üle antud A.A.le tema vanemate poolt eluaegse ülalpidamise lepingu alusel. A.A. leiab, et see on isiksuse kohustus ning seetõttu on korter kostja lahusvara perekonnaseaduse § 15 lg 1 alusel. Eluaegse ülalpidamise leping kujutab endast kinkelepingut teatud koormiste ja kohustustega – kostja vanemate eluaegse ülalpidamisega ja nende eest hoolitsemisega. A.A. ei täitnud mingeid kohustusi nimetatud lepingu järgi. Seda kinnitas ka A.A., seletades, et andis kostjale raha 6 000 rubla, ostis viisa ja piletit. Kui aga kohus otsustab, et nimetatud korter on abikaasade ühisvara, siis A.A. palub jätta korteriomand tema omandisse. Kostja taotleb abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumist vastavalt perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 2 ning palub lugeda A.A.i osaks nimetatud varas 0 %, A.A. osaks 100 %. Videokassetid on kostja poja A.i vara. Kuigi kohviveski on ühisvara, mis on ostetud 1991.a., teda ei ole olemas ning käesoleval ajal ei oma väärtust. Pesumasin ja gaasipliit ei ole ühisvara, see on kostjale kingitud sünnipäevaks poja A.i poolt (on tõendatud poja konto väljavõttega).

18(26) 64. Hageja poolt esitatud sõiduauto Ford Scorpio hinnang ei ole kostja arvates poolte auto maksumuse tõendiks, kuna selline hinnang ei kajasta poolte auto tegelikku maksumust. Antud hinnangu alusel võib väita, et 1986.a. väljalaste sõiduauto Ford Skorpion, ilma rataste ja akuta maksab 3 000 krooni. Hageja väidab, et 2007.a. jaanuaris oli sõiduauto üsna viletsas olukorras. Kuid tõendeid selle kohta ei ole. Tunnistaja V. kohtuistungil 26.03.2008.a andis ütlused, et „Saša sõnade järgi tean, et talveks võtab alati rattad ära, hoiab garaažis autot”. Tunnistaja T. ütles, et „ hoidis auto garaažis, rattad võeti alt ära talveks, kevadel pandi rattad alla. Auto oli heas korras, hästi hoolitsetud”. Kostja poolt on esitatud tõend, et auto hindamisel ei ole hindaja poolt auto üle vaadatud ja hinnang oli tehtud ainult hageja sõnade järgi, kellel oli kasulik alandada sõiduauto maksumust. Kostja väidab, et hageja pidevalt võttis talveks autolt rattad ja aku maha, sellest, et autot, tema sõnade järgi, keegi ära ei varastaks. Kevadel ta tegi auto korda ja sõitis sellega kuni järgmise talveni. Antud kostja väide on kinnitatud tunnistajate ütlustega. Seega kostja arvamusel on sõiduauto maksumuseks 7 500 krooni.

65. Abikaasade ühine varaline vastutus (PKS § 20 lg 2) on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Perekonna huvides võetud kohustuse kindlakstegemisel on oluline kohustuse võtmise tegelik eesmärk. Võlakiri, mille alusel hageja võttis võlga Volõnskilt 30 000 krooni, ning millised ta justkui tagastas Volõnskile. Riigikohus korduvalt oma otsustes viitas, et abikaasade ühisvaraks ei ole PKS § 14 lg 1 alusel siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Kostja arvamusel ei esitanud hageja mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta võttis 30 000 krooni võlgu perekonna huvides. Sel moel tuleb lugeda, et see on tema isiklik kohustus ning vastutama selle eest peab ta ise. Kostja seab kahtluse alla allkirja ehtsuse. Ühes oma seisukohas hageja märkis, et selle raha võttis ta justkui Pavlovi Passadis korteri ostmiseks, kuid antud hageja väide ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei teadnud sellest allkirjast, ning raha, mis olid võetud justkui tema vanemate korteri ostmiseks, samuti ei saanud. Samuti paneb hämmastama hageja väide selle kohta, et ta ei teadnud sellest, et ostu-müügi lepingu asemel oli sõlmitud eluaegse ülalpidamise leping. Hageja nõusolek korteri ostmiseks ei saa olla antud juhul selle tõenduseks, et hageja võttis Volõnskilt laenu 30 000 krooni.

66. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Kõik vastuhagis nimetatud vara oli omandatud poolte poolt abielu kestel enne abielusuhete lõppemisest. On arusaamatu hageja seisukoht, et antud asjad ei kuulunud ühisvara koosseisu. Enamik vastuhagis märgitud asjadest – need on majapidamises vajaminevad pisiasjad, millised on olemas igas peres. Kostja arvas, et need pisiasjad, hageja kui mees, jättis talle, kuna ta ise ei märkinud neid oma ühisvara nimekirjas. PkS § 18 lg 3 alusel jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, lg 6 alusel ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara on abikaasade ühisvara. Kostja arvates tunnistajate ütlustega, samuti kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et vastuhagis märgitud asjad kuulusid ühisvara hulka, et need olid olemas enne Moskvasse sõitu.

67. Kostja leiab, et just nimelt hageja tegudega venib asja menetlus. Kostja korduvalt pakkus hagejale võtta korterist ära enda asjad. Hageja käis asjade järel ainult kostja äraoleku ajal, viies korterist välja kõik, mis on võimalik. Seoses sellega oli kostja sunnitud vahetama korteri ukseluku, millest teavitas nii hagejat, kui ka kohut. Peale seda pakkus hagejale tulla ja otsustada, millised enda asjad ja teised pisiasjad viib ta ära. Hageja ei teinud seda. Ta lõhkus ukseluku, teades, et kostja on Moskvas, et takistamatult välja viia korterist kõik mis tal vaja oli.

68. Kostja esindaja ei nõustu hageja esindaja väidetega rahaliste vahendite osas. Kostja pidevalt märkis, et need rahalised vahendid on ühisvara. Samuti ei ole nõus sellega, et kostja venitas menetlust. Esindaja vahetamise osas - kostja ei teadnud, et esindaja V. K.kohus ei luba menetlusse. Vastuhagi esitamine oli ka seotud hageja tegudega. Ei ole nõus hageja esindaja arvamusega ja palun kohtukulud jätta poolte endi kanda (tl 296-300).

19(26)

69. Hageja esindaja repliigi korras märkis, et poolte võrdsusest kõrvale kaldumise väide on uus väide, seda pole menetluses arutatud ning palus jätta väite tähelepanuta. Vastuhagis loetletud esemete kuulumine ühisvarasse ei ole tõendatud. Kostja on väitnud ainult oma esimeses vastuses, et rahasummad olid ühisvara. Vastuhagi esitamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla seotud hageja tegudega. Vastuhagi põhjendus on, et hageja viis nimetatud esemed korterist välja, et pidi jätma need kostjale. Kostjal oli piisavalt aega esitada vastuhagi õigeaegselt (tl 301).

70. Kostja esindaja repliigi korras märkis, et kostja poolt on esitaud 11.02.2008 täiendatud seisukoht ühisvara jagamise suhtes ja seal p 4 on väljatoodud kostja taotlus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumise kohta (tl 301).

XIV Kohtu põhjendused

Abielulahutuse nõue

71. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 21. juunil 1991.a Kohtla-Järve Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 333 (tl 16). Pooled ei soovi perekondlike suhteid säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks (tl 4,21). Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema kooseluks ühine soov. Kohus leiab, et kuna nii hageja ja kostja on väljendanud tahet abielu lahutada, võib järeldada, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Ühisvara jagamise nõue

72. PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Sama seisukoht on väljendatud ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses nr 3-2-1-13-07. PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende abielusuhted on lõppenud 04.11.2006 (tl 21, 275), seega loeb kohus abielusuhete lõppemiseks 04.11.2006 ning tuvastab ühisvara koosseisu abielusuhete lõppemise seisuga.

Ühisvara kooseis

73. Poolte vahel on vaidlus ühisvarasse kuulvate esemete ja nende väärtuste osas.

Hageja arvamuse kohaselt (tl 74) on poolte ühisvara alljärgnev: 1) korteriomand asukohaga xxx – väärtusega 250 000 krooni; 2) korter asukohaga xxx; 3) sõiduauto Ford-Scorpio, väljalaske aasta 1986 – 3000 krooni; 4) diivanilaud – 100 krooni; 5) televiisor Beko – 800 krooni; 6) videomagnetofon – 1000 krooni; 7) videokassetid – 300 krooni; 8) vaibad – 200 krooni; 9) köögi nurgadiivan – 500 krooni;

20(26) 10) tolmuimeja – 2000 krooni; 11) köögi kapid (3 tk) – 600 krooni; 12) kohvijahvataja – 50 krooni; 13) elektrimikser – 100 krooni; 14) vaasid (klaasist, keraamilised) – 100 krooni; 15) arvuti – 3500 krooni; 16) seadeldised arvuti juurde – kokku 550 krooni; 17) televiisor Sony – 3000 krooni; 18) telerikapp – 300 krooni; 19) kaks diivanit – 3000 krooni; 20) külmutuskapp – 2000 krooni; 21) pesumasin – 2000 krooni; 22) mikrolaineahi – 500 krooni; 23) köögiseinakapid 3 tk – kokku 900 krooni; 24) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk – 3000 krooni; 25) gaasipliit – 3000 krooni; 26) esikumööbel – 1000 krooni; 27) köögilaud – 500 krooni; 28) õhupuhasti – 500 krooni; 29) kardinapuud 3 tk – kokku 600 krooni; 30) lühtrid 3 tk – kokku 600 krooni.

Kostja arvamuse kohaselt (tl 216) ei kuulu ühisvara hulka hageja poolt nimetatud alljärgnevad asjad: 1) korter xxx, kuna eluaegse ülalpidamise leping kujutab endast kinkelepingut teatud koormiste ja kohustustega ning kuna hageja ei ole mingeid kohustusi täitnud, siis on hageja osa korterist 0% ja kostja osa 100%. 2) videokassetid on poja A.’i vara; 3) kohviveskit ei ole olemas enam; 4) pesumasin on kingitus 5) gaasipliit on kingitus.

Vastuhagiavalduse kohaselt (tl 244-246) kuuluvad ühisvarasse alljärgnevad esemed: 1. korteriomand aadressil xxx, hind 210 000 krooni; 2. sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. väljalaskega – hind 7 500 krooni; 3. diivanilaud – 100 krooni; 4. televiisor Beko, 1990-1991.a. – 300 kr. (800 kr.); 5. videomakk 1995.a. – 1 000 krooni; 6. vaibad - 200 krooni; 7. köögi nurgadiivan 1999.a. – 500 krooni; 8. tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni; 9. heledad köögikapid 3 tk. – 600 krooni; 10. elektrimikser – 100 krooni; 11. vaasid klaasist ja keraamilised – 100 krooni; 12. arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CD- plaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni; 13. televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni; 14. televiisorikapp – 300 krooni; 15. 2 diivanit – 4 500 krooni; 16. külmik 2003.a. – 2 000 krooni; 17. pesumasin – 2 000 krooni; 18. mikrolaineahi 2005 – 500 krooni; 19. tumedad köögi seinakapid 3 tk. 2003-2004.a. – 900 krooni;

21(26) 20. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga 3 tk. 1996.a. – 1000 krooni; 21. esik – 1 000 krooni; 22. köögilaud – 500 krooni; 23. väljatõmbekapp 1999.a. – 300 krooni; 24. 3 karniisi – 600 krooni; 25. 3 lühtrit – 600 krooni; 26. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a; 27. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a; 28. kuld (hageja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni; 29. luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni; 30. metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni; 31. taskulamp – 20 krooni; 32. Ftorokort salv – 50 krooni; 33. 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni; 34. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni; 35. arvutijuhe – 50 krooni; 36. paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni; 37. videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni; 38. roostevaba leivakapp – 150 krooni; 39. õhuvärskendaja alus – 50 krooni; 40. kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 krooni tk, kokku 210 krooni; 41. elektrijuukserullid – 400 krooni; 42. föön – 50 krooni; 43. seinapeegel – 20 krooni; 44. 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni; 45. kohver – 300 krooni; 46. triikraud – 100 krooni; 47. tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni.

74. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja oma vastuses (tl 21-25) on võtnud omaks hageja poolt ühisvara nimekirjas nimetatud ühisvara välja arvatud korter Moskva oblastis, videokassetid, kohvijahvataja, pesumasin ja gaasipliit (tl 215-217). Hageja poolt vastuhagis nimetatud esemete kohta pole vastuhagis hageja esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit (tl 244- 266). Kostja oma vastuses vastuhagiavaldusele (tl 274-276) ei tunnista vastuhagi ja palub jätta vastuhagi rahuldamata, kuna vastuhagis hageja ei ole oma vastuhagiavalduses tuginenud ühelegi asjaolule ja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastuhagiavalduses nimetatud esemed olid omandatud poolte ühisvarana enne abielusuhete lõppemist. Vastuhagis hageja taotles tunnistajate A. M.’u, T.V., T. M., G. T. ülekuulamist tunnistajatena, kuna tunnistajad saavad anda ütlusi ühisvara koosseisu ning nende asjaolude kohta, millised on esitatud A.A. poolt vastuhagis(tl 246). Tunnistajate T.V., G. T. ja Ta. M. ütlustega (tl 280- 283) ei ole tõendatud, et vastuhagis nimetatud esemed on soetatud enne poolte abielusuhete lõppemist s.o. enne 04.11.2006. Seega pole vastuhagis hageja tõendanud ühegi nimetatud eseme soetamist poolte kooselu ajal. Seega tuleb vastuhagiavaldus tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.

75. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga (tl 216), et korter Moskva oblastis ei ole poolte ühisvara. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuna

22(26) korter on soetatud abielu kestel ja hageja on andnud oma nõusoleku korteri ostuks (tl 104-105 ja 106-107), siis korter on soetatud perekonna huvides ja on poolte ühisvara. Kostja seob ekslikult korteri omandamist tema isikliku ülalpidamiskohustusega, leides, et kuna ülalpidamiskohustus on tema isikuga seotud kohustus, siis ka ülalpidamise eest saadav korter saab kuuluda ainult temale (tl 216), mis on kohtu arvates väär. Kohus selgitab kostjale, kostja ülalpidamiskohustuse olemasolu oma vanemate ees või selle puudumine ei ole seotud korteri omandamise õigusega.

76. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega (tl 216), et gaasipliit ja pesumasin on kingitused ja väitega, et kohvijahvataja tuleks välistada ühisvarast, kuna kostja ei ole nimetatud asjaolusid kohtule TsMS § 230 lg 1 ettenähtud korras tõendanud.

77. Seega kohus, juhindudes eelpooltoodust ja tuginedes PKS § 14 lg 1, leiab, et poolte ühisvara kooseis on alljärgnev: 1) korteriomand asukohaga xxx 2) korter asukohaga xxx; 3) sõiduauto Ford-Scorpio, väljalaske aasta 1986; 4) diivanilaud; 5) televiisor Beko; 6) videomagnetofon; 7) videokassetid; 8) vaibad; 9) köögi nurgadiivan; 10) tolmuimeja; 11) köögi kapid (3 tk); 12) kohvijahvataja; 13) elektrimikser; 14) vaasid (klaasist, keraamilised); 15) arvuti; 16) seadeldised arvuti juurde; 17) televiisor Sony; 18) telerikapp; 19) kaks diivanit; 20) külmutuskapp; 21) pesumasin; 22) mikrolaineahi; 23) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk; 24) gaasipliit; 25) esikumööbel; 26) köögilaud; 27) õhupuhasti; 28) kardinapuud 3 tk; 29) lühtrid 3 tk.

Ühisvara kooseisu kuuluvate esemete maksumus

78. Poolte vahel on vaidlus ühisvara koosseisu kuuluvate esemete väärtuse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

79. Vaidlust pole poolte vahel alljärgnevate esemete maksumuse osas, kuna kostja on hageja poolt nimetatud väärtusega nõus olnud: 1) lühtrid 3 tk väärtusega 600 krooni,

23(26) 2) õhupuhasti väärtusega 500 krooni; 3) köögilaud väärtusega 500 krooni, 4) esikumööbel väärtusega 1000 krooni; 5) köögiseinakapid 3 tk väärtusega 900 krooni; 6) mikrolaineahi väärtusega 500 krooni; 7) külmutuskapp väärtusega 2000 krooni; 8) telerikapp väärtusega 300 krooni; 9) vaasid (klaasist ja keraamilised) väärtusega 100 krooni; 10) elektrimikser väärtusega 100 krooni; 11) köögi kapid 3 tk väärtusega 600 krooni; 12) tolmuimeja väärtusega 2000 krooni; 13) köögi nurgadiivan väärtusega 500 krooni; 14) vaibad väärtusega 200 krooni; 15) videomagnetofon väärtusega 1000 krooni; 16) diivanilaud väärtusega 100 krooni; 18) korteriomandi asukohaga xxx väärtusega (350 000 rubla - Eesti Panga Venemaa rubla kurss 02.06.2008 seisuga 0,4254860000)= 148 920,00 krooni.

80. Vaidlus on poolte vahel korteriomandi asukohaga xxx maksumuse osas. Hageja nimetab korteriomandi hinnaks 250 000 krooni (tl 76). Kostja nimetab korteriomandi hinnaks 210 000 krooni(tl 215). Kostja on esitanud kohtule korteriomandi eksperthinnangu AS-ilt Haabersti Maja, mille kohaselt on korteriomandi väärtuseks 210 000 krooni ning mille kohus on võtnud asja materjalide juurde (tl 220). Kuna rohkem tõendeid kohtule korteriomandi väärtuse kohta esitatud pole, lähtub kohus eksperthinnangus ning määrab korteriomandi väärtuseks 210 000 krooni.

81. Vaidlus on poolte vahel ka sõiduauto Ford Scorpio hinna üle. Kohus leiab, et auto maksumuse kohta on toimikusse esitatud dokumentaalne tõend (tl 81) AS Agdeck-Auto poolt, mille kohaselt on sõiduauto Ford Scorpio reg nr xxx väärtuseks 3000 krooni, seega kohus lähtub esitatud tõendist ning määrab sõiduauto väärtuseks 3000 krooni.

82. Poolte vahel on vaidlus ka televiisori Beko, videokassettide, arvuti ja seadeldised arvuti juurde, televiisor Sony; kaks diivanit, pesumasin, köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga, gaasipliit, kardinapuud maksumuste üle. Kuna pooled ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendid nimetatud esemete väärtuse kohta, leiab kohus, esemete turuväärtuse hindamisel puudub kohtul võimalus nende hinda määrata muul viisil, kui võttes poolte poolt nimetatud väärtuste matemaatiline keskmine ning hinnata esemed alljärgnevalt: 1) televiisor Beko 550 krooni, 2) videokassetid 300 krooni, 3) kohvijahvataja 50 krooni; 4) arvuti ja seadeldised arvuti juurde 9525 krooni, 5) televiisor Sony 4000 krooni; 6) kaks diivanit 3750 krooni, 7) pesumasin 4000 krooni, 8) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 2000 krooni, 9) gaasipliit 3000 krooni ja 10) kardinapuud 375 krooni. Videokassettide, kohvijahvataja, gaasipliidi hinna määramisel lähtus kohus hageja poolt nimetatud hinnast, kuna kostja ei esitanud kohtule vastuväidet hinna osas, vaid eseme kuuluvuse osas ühisvarasse, millele kohus andis juba eelpool hinnangu.

Ühisvara jagamine

83. Hageja soovib jagada ühisvara viisil, et kostjale jääks ühisvarast korteriomand asukohaga xxx; korter asukohaga xxx; televiisor Beko; videomagnetofon; videokassetid; vaibad; köögi nurgadiivan; tolmuimeja; köögi kapid (3 tk); kohvijahvataja; elektrimikser; vaasid (klaasist, keraamilised); köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk; gaasipliit; esikumööbel; köögilaud; õhupuhasti; kardinapuud 3 tk ja lühtrid 3 tk ja hagejale jääks ühisvarast sõiduauto Ford- Scorpio; diivanilaud; arvuti ja seadeldised arvuti juurde; televiisor Sony; telerikapp; kaks diivanit; külmutuskapp; pesumasin; mikrolaineahi ja köögiseinakapid 3 tk(tl 74).

24(26) 84. Kostja soovib jagada ühisvara viisil, et hagejale jääks ühisvarast: sõiduauto Ford-Scorpio; televiisor Beko; tolmuimeja; köögi kapid (3 tk); elektrimikser, arvuti koos tarvikutega; televiisor Sony; televiisorikapp; 2 diivanit; külmik; pesumasin, mikrolaineahi; esikumööbel; köögilaud ja kolm karniisi ja kostjale jääks korteriomand asukohaga xxx; diivani laud, videomagnetofon, vaibad, köögi nurgadiivan; vaasid; köögipõrandakapid; õhupuhasti ja 3 lühtrit.

85. Poolte vahel puudub vaidlus osas, et korteriomand asukohaga xxx, korter asukohaga xxx(kostja ei esitanud vastuväidet korteri jagamise viisi osas); videokassetid (kostja ei esitanud vastuväidet jagamise viisi osas); kohvijahvataja (kostja ei esitanud vastuväidet jagamise viisi osas); gaasipliit (kostja ei esitanud vastuväidet jagamise viisi osas); videomagnetofon, vaibad, köögi nurgadiivan; vaasid, köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga; õhupuhasti ja 3 lühtrit jäävad ühisvarast kostja A.A. omandisse. Samuti puudub poolte vahel vaidlus osas, et sõiduauto Ford Scorpio; arvuti koos seadeldistega, köögikapid 3 tk; televiisor Sony; televiisorikapp; 2 diivanit; külmutuskapp; pesumasin; mikrolaineahi jäävad ühisvarast hageja A.A.’i omandisse.

86. Vaidlus on poolte vahel ühisvarasse kuuluvate esemete televiisor Beko, tolmuimeja, köögikapid, elektrimikser, esikumööbel, köögilaud, kardinapuud, diivani laud jagamise osas. Kumbki pool kohtule tõendanud oma ühisvara jagamise viisi ega põhjendanud, miks üks või teine ese ühisvarast peaks kuuluma hagejale või kostjale. Kohus möönab, et antud vaidluses ei ole võimalik jagada ühisvara selliselt, et mõlemad pooled oleksid võrdselt rahul esemete jagamise viisiga. Seetõttu jagab kohus ühisvara esemed, mille üle on vaidlus oma äranägemisel, võttes aluseks esemete vajaduse ja nende eesmärgi ning arvestades ka poolte võrdsust esemete saamisel. Kohus leiab, et televiisor Beko tuleb jätta kostja A.A.le, kuna hageja saab ühisvarast televiisori Sony, seega on õiglane ja põhjendatud, kui kostja saab teise ühisvaras oleva televiisori. Tolmuimeja ja elektrimikseri jagamise viisi osas leiab kohus, et on põhjendatud jätta need kostjale, kuna tegemist on majapidamises vajalike esemetega ning hagiavalduse ühisvara jagamiseks on esitanud hageja, kes nimetatud esemeid endale ei soovi. Ühisvarasse kuuluvate esemete köögikapid, esikumööbel, köögilaud, kardinapuud ja diivanilaud jagamise viisi osas leiab kohus, et on põhjendatud hagejapoolne jagamise viis, kuna hagiavalduse ühisvara jagamiseks on esitanud hageja ning soovib nimetatud esemetest endale diivanilaudu, on hageja soov ka põhjendatud hagi esitamiseks. Kostja vajadust diivanilaua jagamiseks ühisvarast temale põhjendanud ei ole. Seega jätab kohus köögikapid, esikumööbli, köögilaua ja kardinapuud kostja A.A.le ja diivani laua hageja A.A.ile.

87. Poolte ühisvara koguväärtuseks on 399 770 krooni, seega kummagi abikaasa osa ühisvara jagamisel peaks olema 199 885 krooni. Kuna hageja osaks ühisvara jagamisel on 28 075 krooni ja kostja osaks 371695 krooni, siis on hagejal on õigus rahalisele hüvitisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Hagejal on vähem saadud ühisvara arvelt õigus saada rahalist hüvitist summas 171 810 krooni.

XV Menetluskulud

88. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kA.b hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

89. Viru Maakohus on 01.08.2007 määrusega rahuldanud A.A. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning temale määrati esindaja riigi arvel, RÕAS § 8 p 2 alusel hilisema kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. A.A. esindajale vandeadvokaadi vanemabi I. G.le on menetluse kestel tasu suuruseks määratud kokku 13 876,80 krooni, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele (t lk 224, 289, 303).

25(26) 90. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud ja õiglane, et kumbki pool k A.b muus osas oma menetluskulud ise.

Kohtunik

/allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE Anu Ammer Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2009.a. otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt vastavalt käesoleva kohtuotsuse p. 6 7 ja 8 ning teha selles osas muudatused maakohtu otsuse resolutsiooni. 2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 02.06.2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34036 muutmata. 3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.1. Rahuldada A.A.´i hagi osaliselt.

3.2. Jätta A.M. (A.) vastuhagi rahuldamata.

3.3. Lahutada A.A.i ja A.. M. (A.) abielu, mis on sõlmitud 21.06.1991 Kohtla-Järve Linna RSN Täitevkomitee perekonnaseisuosakonnas (abieluakt nr 333).

3.4. Jagada A.A.i ja A.. M. ühisvara abielusuhete lõppemise aja 04.11.2006 seisuga.

3.5. Jätta ühisvarast A.A.i omandisse vara väärtusega 30 075 (kolmkümmend tuhat seitsekümmend viis) krooni, mille koosseisus on: - sõiduauto Ford Scorpio maksumusega 3000 krooni; - arvuti koos selle juurde kuuluvate seadeldistega maksumusega 9525 krooni; - köögikapid (3 tk) maksumusega 900 krooni; - televiisori Sony maksumusega 4000 krooni; - televiisorikapi maksumusega 300 krooni; - 2 diivanit maksumusega 3750 krooni; - külmutuskapi maksumusega 2000 krooni; - pesumasina maksumusega 4000 krooni; - mikrolaineahju maksumusega 500 krooni; - diivanilaua maksumusega 100 krooni. - tolmuimeja maksumusega 2000 krooni;

3.6. Jätta ühisvarast A.M.u (A.) omandisse vara väärtusega 274 920 (kakssada seitsekümmend neli tuhat üheksasada kakskümmend) krooni, mille koosseisus on: - korteriomandi xxx maksumusega 115 000 krooni; - korteriomandi xxx maksumusega 148 920 krooni;

26(26) - televiisori Beko maksumusega 550 krooni; - videomagnetofoni maksumusega 1000 krooni; - videokassetid maksumusega 300 krooni; - vaibad maksumusega 200 krooni; - köögi nurgadiivani maksumusega 500 krooni; - kohvijahvataja maksumusega 50 krooni; - elektrimikseri maksumusega 100 krooni; - vaasid (keraamilised, klaasist) maksumusega 100 krooni; - köögi põrandakapid koos roostevaba kraanikausiga (3 tk) maksumusega 2000 krooni; - gaasipliidi maksumusega 3000 krooni; - esikumööbli maksumusega 1000 krooni; - köögilaua maksumusega 500 krooni; - õhupuhasti maksumusega 500 krooni; - kardinapuud maksumusega 600 krooni; - lühtrid (3 tk) maksumusega 600 krooni.

3.7. Mõista A.M.ult (A.lt) välja hüvitis vähem saadud ühisvara osa arvelt summas 122 422, 5 (ükssada kakskümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend kaks krooni 50 s) kr A. A. kasuks.

3.8. Mõista A.M.ult (A.lt) riigituludesse riigi õigusabi kulud maakohtus 13 876.80 krooni ja ringkonnakohtus 3964.80 krooni. A.M. (A.) võib vabatahtlikult 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda riigi tuludesse väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi kontole SEB Pangas nr 10220034800017 viitenumber 2800074771, märkides selgitusena „riigiõigusabi kulude hüvitus tsiviilasjas nr 2-06-34036.

Kohtuotsus jõustus 09. detsembril 2009.a Tartu Riigikohtu kohtuotsusega, kusjuures riigikohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2009. a ja Viru Maakohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34036 xxx asuva korteri ja A.A.i pangakontodel enne abielusuhete lõppemist olnud raha jagamise nõude osas. Saata asi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. 3. Tagastada A.M.ule kassatsioonkaebuselt 25. juunil 2009 tasutud kautsjon 1512 (üks tuhat viissada kaksteist) krooni 13 (kolmteist) senti.

Nooremreferent A.Kuzmina