3-07-1761/30 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1761 Haldusasi

Olar Kivirähki kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 20 000 krooni nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Olar Kivirähk Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsus nr 3-07-1761 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla direktori 08.08.2007 käskkirjaga nr 1-4/889 karistati O. Kivirähki distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks 02.08.2007 toime pandud süüteo - vanglaametnike suhtes ebatsensuursete sõnade kasutamine ning vastu kambri ust tagumine - eest. Käskkiri pöörati täitmisele ning kinnipeetav viibis kartseris 09.08.- 14.08.2007. Justiitsministeerium rahuldas 05.09.2007 vaideotsusega nr 4-1-08/7516 O. Kivirähki vaide ja tühistas käskkirja nr 1-4/889. Vaideotsuses märgiti, et kuigi O. Kivirähki väitel kirjeldatakse käskkirjas olematut sündmust, ei ole ta välja toonud ühtegi põhjendust, mis annaks alust kahelda tuvastatud sündmuse tõele vastavuses; käskkiri on aga õigusvastane põhjusel, et rikuti kinnipeetava õigust teada saada tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ning sellega seoses tema õigust anda selgitusi, mis on piisavalt olulised rikkumised, sest võisid mõjutada asja otsustamist.

3-07-1761

2(4)

O. Kivirähk esitas halduskohtule kaebuse, mida menetluse käigus täpsustas. Kaebaja taotles kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 000 kr väljamõistmist. Kaebuse põhjendused: Õigusvastase haldusakti alusel kartserisse paigutamisega piirati kaebaja õigusi ebaseaduslikult ja riivati tema väärikust. Kaebaja pidi kandma kartseri vormiriietust, mis on solvav ja alandav. Enne kartserisse paigutamist ei võimaldatud kaebajal läbida tervisekontrolli. Kartseris oli külm, kaebajalt aga võeti ära sokid ning ta pidi külmetama. Protestiks kartserisse paigutamise vastu loobus kaebaja toidust, kuid ükski ametnik ei huvitunud, miks ta seda tegi, kuigi kaebaja kurtis vanglatöötajatele tervise halvenemist. Kartseris võeti kaebajalt ära tekk, padi ja madrats ning voodi lukustati seina külge. Seetõttu ei saanud kaebaja lamada ja pidi päev otsa kas püsti seisma või toolil istuma. Kartseris oleku ajal ei võimaldatud kaebajal helistada õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumi ametnikele.

Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei olnud 08.08.2007 käskkirja nr 1-4/889 kehtivust/täitmist peatatud, mistõttu oli karistuse täitmisele pööramine ja kaebaja kartserisse paigutamine õiguspärane. Tartu Vangla toimingud olid õigusaktidega kooskõlas ning vangla tegevuse/tegevusetuse läbi ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitatud. Kartseri riietus on ettenähtud vangla sisekorraeeskirjaga. Augustis 2007 oli väga soe ilm, mistõttu kaebaja väide kartseris külmetamise kohta on ebausutav, ka ei avaldanud kaebaja seda probleemi vangla administratsioonile. Jalanõud olid kaebajal olemas ning keegi ei keelanud tal ka sokke kartserisse kaasa võtta. Vanglal ei ole kohustust teha kinnipeetavale enne kartserisse paigutamist tervisekontrolli, seda tehakse kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel. Toidust loobumises ei saa vanglat süüdistada, see oli kaebaja vaba tahe ning ta pidi endale ka teo tagajärgedest aru andma. Vangla kodukorra järgi võimaldatakse kartseris viibivatel kinnipeetavatel helistada neljapäeviti korraga 10 minutit ning vastavad avaldused tuleb esitada hommikusel loendusel. Kaebaja paigutati kartserisse neljapäeval pärast lõunat, mil helistamiseks sooviavalduste esitamise aeg oli läbi. Üldteada aga on, et ametiasutused ei lahenda kinnipeetavate probleeme telefonitsi; kaebajal oli võimalus suhelda ametiasutustega/ametnikega kirja teel. Päevasel ajal lavatsi ülestõstmine on ettenähtud vangla sisekorraeeskirjaga ja kuna kartseris pole kappe, siis oli mõistlik vooditarvete äravõtmine päevaseks ajaks.

Tallinna Halduskohus leidis, et kaebus on põhjendatud osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 300 kr mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb Riigikohtu 22.03.2006 lahendi nr 3-3-1-2-06 seisukohtadest, et kinnipeetava õigusliku aluseta kartserisse paigutamine saab rikkuda tema õigusi ja kahjustada inimväärikust. Isiku kohustus kanda distsiplinaarkaristuse kohaldamisest tulenevaid piiranguid kehtib üksnes siis, kui karistus on määratud ja seda kantakse seaduses sätestatud alustel ning korras. Eeltoodu alusel pole õige vastustaja väide, et kaebaja kartserisse paigutamiseks välja antud haldusakti tühistamine ei anna talle õigust nõuda mittevaralist kahju. Käskkiri, millega kaebaja kartserisse paigutati, on Justiitsministeeriumi vaideotsusega tühistatud menetluslike minetuste tõttu. Kaebajale saabunud tagajärg – väärikuse kahjustamine – on tingitud vastustaja tegevusest. Kuigi käesolevas menetluses selgus, et kaebaja esitas vaides valeväiteid (tegelikult ta teadis 02.08.2008 vanglaametnikega tekkinud konflikti põhjust ega soovinud selle kohta seletust anda), oli vangla hooletu, sest ei taganud tulemuslikku distsiplinaarmenetlust. See tõi kaasa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise ja sellega seoses kaebaja kartserisse paigutamise õigusvastasuse. Vastustaja tegevuse tagajärjena on riivatud kaebaja õigusi,

3-07-1761

3(4) sest ka vangla tingimustes ei saa piirata isiku vabadust õigusvastase haldusakti alusel. Seega on kaebaja puhul täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise tingimused. Hüvitise suuruse määramisel lähtub kohus üldisest õiglustundest ja käesoleva vaidluse asjaoludest. Kaebaja nõuab hüvituseks 20 000 kr, kuid pole hüvitise suurust põhjendanud. Kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et kartseritingimused olid halvad ning et selle tõttu kannatas ta füüsilist ja moraalset piina. Kartseris viibimise ajal oli kaebajale garanteeritud kinnipidamine inimväärikust austavates tingimustes ning tuvastatud pole asjaolusid, mis annaks alust väita, et kartseris lühiajaline viibimine (09.08.-14.08.2007) tõi kaasa ebainimliku või alandava kohtlemise. Kaebaja väärikust alandavaks ei saa pidada vanglariietuse kandmist, talle kõrgendatud tähelepanu mittepööramist (seoses toidust loobumisega), arstliku läbivaatuse mittekorraldamist enne kartserisse paigutamist ega kambritingimusi, mis tulenesid seadusest ja kaebaja seisundist. Kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel viibis kaebaja kartseris 09.08.2007 kella 17.30 kuni

14.08.07 kella 8.00 ning talle tekitatud kahju pole võimalik heastada muu õiguskaitsevahendiga kui rahaline hüvitis. Arvestades kohtupraktikas sarnastes asjades määratavate hüvitiste suurust ning rikkumise kestvust ja olulisust ning asjaolu, et kartseris lühiajalise kinnipidamisega ei kaasnenud kaebajale raskeid tagajärgi, on kohtu hinnangul kaebaja inimväärikuse riive kompenseerimiseks 300 kr piisav summa. Lisaks kõnealusele käskkirjale on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega (41 päevaks) ka 17.08.2007 käskkirjaga nr 1-4/939. Vangla seisukohta, et kartserisse ebaseadusliku paigutamisega tekitatud kahju heastamine on võimalik 17.08.2007 käskkirjaga määratud karistuse (mida pole täitmisele pööratud) vähendamisega

6 päeva võrra, kohus ei jaga, sest seadus märgitud viisil käitumist ei võimalda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse mõlemad menetlusosalised. O. Kivirähki apellatsioonkaebuse ringkonnakohus tagastas kaebetähtaja ületamise ning ületamist vabandavate põhjuste puudumise tõttu. Tartu Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kahjuhüvitise väljamõistmist puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta O. Kivirähki kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei arvestanud RVastS § 7 lg 1 ja § 11 lg-s 3 sätestatud põhimõtteid ja kahju hüvitamise eesmärki. Tartu Vangla ei vaidlusta, et õigusvastase haldusakti alusel isiku kartserisse paigutamisega on tema õigusi põhjendamatult piiratud ning see võib riivata tema väärikust, kuid ei nõustu kohtu seisukohaga, et kahju ei saa hüvitada kartserisse paigutamise ajalise tasaarvestusega. Vastustaja vähendas kartseris viibitud päevade võrra järgmist kaebajale määratud distsiplinaarkaristust. Halduskohus ei võtnud arvesse, et sellega kõrvaldas vangla kaebaja õiguste rikkumise ning see seadis kaebaja ka soodsamasse olukorda, sest Tartu Vangla luges kaebaja 08.08.2007 käskkirja alusel kartseris viibitud aja - 4 ööpäeva, 13 tundi ja 30 minutit - asemel kantuks 6 ööpäeva. Sellega peaks olema O. Kivirähkile hüvitatud ka muud võimalikud ebamugavused, mistõttu rahalise hüvitise väljamõistmiseks puudus õiguslik alus.

O. Kivirähki vastuses palutakse jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata; leitakse, et kahju heastamine kartseris viibitud päevade tasaarvestamise kaudu pole võimalik ning kaebajale tekitatud mittevaralist kahju saab hüvitada vaid rahaliselt. Kohtu poolt välja mõistetud summa on niigi väike ning kohus ei peaks vangla apellatsioonkaebust üldse menetlema.

3-07-1761

4(4) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 näeb ette distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Vangistuses viibiva isiku vabaduse täiendav piiramine õigusvastase kartserisse paigutamisega on hõlmatud RVastS § 9 lõikes 1 märgitud mittevaralise kahju hüvitamise aluse – vabaduse võtmisega. Halduskohus leidis õigesti, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ning selle meetme piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust alandav. Tartu Vangla sellele seisukohale sisuliselt vastu ei vaidle. Isiku õigusvastast kartserisse paigutamist on hinnatud kohtupraktikas rikkumiseks, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist rahas. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesoleval juhul on kohus viidatud asjaolusid arvestanud. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid ning lg 3 sätestab, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Seega on õige apellandi seisukoht, et moraalset kahju ei pea hüvitama ilmtingimata rahas. Viidatud sätetest on apellant aga teinud eksliku järelduse, et õigusvastast kartserisse paigutamist on võimalik heastada õiguspärase kartserisse paigutamise ajalise tasaarvestusega, so arvestada õigusvastase haldusakti alusel kartseris viibitud aeg maha teise distsiplinaarsüüteo eest määratud kartserisse paigutamise ajast. RVastS § 11 lg 2 rõhutab tagajärgede kõrvaldamise abinõu õiguspärasust. Õige on halduskohtu järeldus, et õigusaktid apellandi märgitud tagajärgede kõrvaldamise võimalust ette ei näe. Apellandi märgitud abinõu rakendamine on vastuolus distsiplinaarmenetlust käsitlevate põhimõtetega, mille kohaselt määratakse karistus konkreetse süüteo eest ning karistuse valik peab olema kaalutletud ja proportsionaalne. Eeltoodu alusel jääb Tartu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ning apelleeritud kohtuotsus muutmata.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman