3-08-569/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-569 Otsuse kuupäev 30.mai 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingu (isiklike asjade äravõtmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.05.2008 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja: Aleksandr Dorožko Vastustaja esindaja: Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar

1. Tunnistada Tartu Vangla toiming- 15.01.2008 kaebuse esitajalt isiklike asjade ära võtmine ja lattu hoiule panek, õigusvastaseks.

2. Tartu Vanglal anda 15.01.2008 äravõetud asjadest vangla laos olemasolevad asjad kaebaja soovil tema juurde kambrisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud 15.01.2008 paigutati Aleksandr Dorožko Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Tartu Vanglasse vastuvõtmisel võeti peale läbiotsimist kaebajalt ära mitmed isiklikud asjad ning paigutati vangla lattu hoiule. 22.01.2008 esitas A.Dorožko vaide isiklike asjade äravõtmise kohta, taotledes Tartu Vangla direktori 01.03.2007.a. käskkirja nr 1-3/17 osaliselt kehtetuks tunnistamist ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist äravõetud asjade tagastamiseks. Justiitsministeeriumi 29.02.2008 vaideotsusega rahuldati vaie osaliselt ning tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks kellukeste ja vooditeki äravõtmise osas. Muus osas jäeti vaie rahuldamata.

Kaebuse põhjendused Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses palub A.Dorožko tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt 15.01.2008 läbiotsimise käigus järgmiste isiklike asjade äravõtmine: 0,5 liitrine kohvikann, lõhnakuused, plastikriidepuud 2tk, marlist bint 1 pakend, vatt (kõrvade puhastamiseks), isiklik vooditekk, viis kellukest (kaks plastik kellukest), kaks väikest pehmet mänguasja ja 1 pisike plastik mänguasi, pesulõksud 13 tk, valge markerkorrektor, näokreem „Oriflame“, ¼ kasutatud näopalsam, auguraud ja stepler. Kaebaja märgib, et asjad paigutati lattu võetuse akti väljastamata. Asjade kohta väljastati koopia kaardist, kus on kirjas kõik tema isiklikud asjad. Vangistusseaduse § 15 lg 3 sätestab, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister. Lõige 4 ütleb, et vangla võib keelata täiendavalt ained ja esemed, mis ei ole keelatud ainete loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõike 2 tingimustele. Lõige 2 ütleb, et keelatud on ained, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Kaebaja väitel ei ole ükski äravõetud esemetest selline, mida võiks liigitada ohtlikeks või millega saaks kahju tekitada.

Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 1 ütleb, et kinnipeetavaga kaasasolevad asjad antakse tema soovil temaga ühte tuppa. Seda ei tehta siis kui on tegu vanglasse otse vabadusest tuleva isikuga § 63 lg 1 alusel ning kui isiklike asjade kogukaal ületab 30 kg. Kaebaja tuli Murru Vanglast ning puuduvad ka teised alused, mis annaksid õiguse asjad ära võtta. Ükski äravõetud asi ei kuulu sisekorraeeskirja § 641 järgi keelatud asjade ja ainete loetellu.

Kohtuistungil täiendab A.Dorožko kaebust ning palub teha vastustajale ettekirjutus õigusvastaselt äravõetud asjade kambrisse lubamiseks. 15.01.2008 kambrisse mittelubatud asjadest ei saa ettekirjutust teha järgmiste asjade suhtes: vatt, marker, näopalsam – vangla poolt tagastatud; vooditekk – vanglast välja saadetud; pesulõksud – kaebaja poolt hävitatud.

Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

01.02.2007.a kehtima hakanud uue vangistusseaduse regulatsiooniga muudeti üldist lähenemist kinnipeetava asjadele sätestades, et kõik asjad, mis ei ole keelatud on lubatud, mis tähendab seda, et kinnipeetavatel hakkab vanglas olema palju uut liiki asju. Kuna kõike ei ole võimalik ette näha, siis ongi vangistusseaduses antud volitus vanglale endale keelata täiendavalt aineid ja esemeid tulenevalt konkreetse vangla eripärast, võimalustest ja töökorraldusest ning keeld kehtib ainult selles konkreetses vanglas.

Selle regulatsiooni üheks eesmärgiks on ka kinnipeetaval vanglas olevate asjade üldine vähendamine, mida kinnitab ka kinnipeetavate asjade kogukaalu vähendamine vanglas 50 kilogrammilt 30 kilogrammile. Vastasel juhul oleks vanglate igapäevatöö seoses kinnipeetavate asjade ebamõistlike kogustega häiritud, vangla jaoks on raskendatud asjade läbiotsimine ning vanglas keelatud esemete leidmine. Teiseks oli asjade kogust vaja vähendada selleks, et vanglal oleks võimalik tõhusamalt jälgida kinnipeetavate asjade liikumist ning ära hoida nende vahetamist, kinkimist ja müümist. Reaalselt vajab kinnipeetav vähem asju kui vabaduses viibiv isik. Talle on tagatud elamiseks vajalik mööbel, voodivarustus ja vangla poolt antav riietus, mida ei arvestata kinnipeetavate asjade kaalu hulka.

Vangla peab täiendavate asjade keelamisel arvestama kolme kriteeriumiga: asjad/ esemed võivad ohustada inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Põhimõtteliselt on enamus asjadega võimalik ohustada inimese julgeolekut või kahjustada vara, mis omakorda seab ohtu vangla üldise julgeoleku. Vangla on kinnine asutus, kus viiakse ellu vangistuse täideviimise eesmärke, milleks omakorda on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetavad on vanglas allutatud rangemale distsipliinile kui vabaduses, mis toob omakorda kaasa ka rangemad ohutusnõuded ja ettevaatusabinõud kui vabaduses. Vangla direktor ei saa alati otsuste tegemisel lähtuda ainult ühest kinnipeetavast vaid peab arvestama terve vangla julgeolekuga, mille eest ta ka vastutab, nagu seda märgib ka kaebaja. Vangla peab arvestama ka võrdse kohtlemise printsiibiga, seega on täiendavalt keelatud asjad ja esemed keelatud kõigile Tartu Vanglas kinnipeetavatele isikutele Vanglal on piiratud ressurss oma ülesannete täitmiseks, mistõttu ei ole võimalik üheaegselt tagada nii vangla julgeolekut kui ka kinnipeetavate olukorda, mis vastaks elamistingimustele vabaduses. Paratamatult kaasnevad vangistusega lisaks vabaduse piiramisele ka teiste õiguste sh omandiõiguse riived.

VangS § 15 lg 4, mis lubab vanglatel täiendavalt keelata asju ja esemeid konkreetses vanglas, kehtib alates 01.02.2007.a. Lähtudes vangistusseaduse ülimuslikkusest vangla sisekorraeeskirjade suhtes ning vangla sisekorraeeskirjade regulatsiooni vastuolu seadusega, tuleb kohaldada vangistusseaduse sätteid, mis annavad õiguse keelata ka neid asju, millega kinnipeetav tuleb teisest vanglast.

Võttes arvesse, et vanglate vahel võib täiendavalt keelatud asjade ja esemete suhtes olla teatud erinevusi, siis on igati mõistlik, kui vangla koostab kinnipeetava kõigist asjadest ühtse nimekirja, kajastades selles ka asjad, mis on konkreetses vanglas keelatud ja paigutab nimetatud asjad kinnipeetavate isiklike asjade juurde lattu hoiule, mitte ei hävita neid keelatud asjade regulatsiooni kohaselt, kuna kinnipeetava paigutamisel mõnda teise vanglasse võib tal avaneda jälle võimalus neid kasutada.

Kohtu põhjendused ja otsus A.Dorožko vaidlustab Tartu Vangla toimingu, millega võeti temalt 15.01.2008 ära rida isiklikke asju, ehk neid asju ei lubatud tal võtta kaasa kambrisse vaid paigutati vangla lattu hoiule.

VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud ained ja esemed, mis 1) ohustavad inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 sätestab, et kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega on vanglal õigus täiendada vanglas kinnipeetavale keelatud ainete ja esemete loetelu.

Kinnipeetavatele lubatud asjade ja keelatud asjade omamist ja hoidmist reguleerib justiitsministri määrusega kinnitatud Vangla sisekorraeeskiri (VSkE), täpsemalt selle 12. ja 13.peatükk. Vanglas lubatud asjade mõiste annab VSkE § 57 lg 1, selle kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Milliseid asju kinnipeetav võib omada, alates 01.02.2007 täpsemalt loetletud ei ole. Lubatud on asjad, mis ei ole keelatud, lisaks seab VangS § 57 lg 3 lubatud asjade omamisel ühe piirangu – kinnipeetaval võib enda juures ja laos kokku olla asju kuni 30 kilogrammi. Vanglas keelatud asjade loetelu annab VSkE § 64 . Nagu märgitud, lubab VangS § 15 lg

4 vanglal keelata täiendavalt aineid ja esemeid, lisaks justiitsministri poolt kehtestatule. Nii on Tartu Vangla direktor andnud 01.03.2007 välja käskkirja nr 1-3/17, milles on loetletud Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud esemete ja ainete loetelu. Kuigi käskkirjas on märgitud, et käskkirja aluseks on VangS § 15 lg 4, ehk täiendav asjade ja ainete loetelu, on tegelikult käskkirjas ära toodud ka kogu keelatud asjade loetelu, mis on kehtestatud juba Vangla sisekorraeeskirjadega. Lisaks on käskkirjas toodud ka selliseid aineid ja esemeid, mida Vangla sisekorraeeskirjades ei ole, kuigi käskkirjas ei ole märgitud, millised keelatud esemed ja asjad on vangla poolt täiendavalt loetellu pandud.

Vangistusseadusest ja vangla sisekorraeeskirjast tuleneb, et kinnipeetaval isikul saavad olla ainult kahesugused asjad – kas lubatud asjad või keelatud asjad, ei saa olla natuke lubatud ja natuke mitte lubatud asjad. Kui ese või aine ei kuulu VSkE § 641 loetelusse või vangla poolt täiendavalt keelatud asjade loetelusse, siis on ta lubatud asi. Lubatud asja võib aga kinnipeetav omal valikul kas hoida enda juures, ehk hoida kambris või hoida isiklike asjade laos. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Antud juhul koostati 15.01.2008 kaebajale nii kambrisse mittelubatud asjadest kui ka kambrisse lubatud asjadest ühtne nimekiri vastavalt VSkE § 61 nõuetele, see tähendab, et sellega loeti kõik asjad vanglas lubatud asjadeks. Samas aga keelati sisuliselt lubatud asjadeks loetud asjadest teatud asju enda juurde võtmine, mida tuleb lugeda õigusvastaseks. Kui vangla kandis kõik asjad lubatud asjade nimekirja, siis puudus vanglal ka seaduslik alus keelata nende asjade kambrisse võtmine. Üheski õigusaktis, ei Vangistusseaduses, ei Vangla sisekorraeeskirjas ega ka Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirjas ei ole vanglale antud õigust keelata vanglas lubatud asju enda juures hoida. Vangla esindaja seletuse kohaselt mingit märget seejuures asjade kaardile selle kohta, et teatud esemeid ei lubata enda juurde kambrisse, ei tehta. Seega jääb selgusetuks, kui kauaks selline piirang iga eseme kohta kehtib ning kuidas seda keeldu on võimalik kas kinnipeetaval endal või vangla ametnikel järgmistel läbiotsimistel järgida, näiteks kinnipeetava liikumisel ühest vanglast teise.

Vanglas lubamatute ehk keelatud asjadega edasist toimimist reguleerib VSkE § 63. Kuna Tartu Vangla direktori 01.03.2007 käskkirjas on antud Tartu Vanglas keelatud asjade ja ainete loetelu, siis tuleb selliste keelatud asjade ja ainete leidmisel toimida ka vastavalt ettenähtud eeskirjadele. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Tartu Vangla, mitte lubades kaebajal kaebuses toodud esemeid võtta enda juurde kambrisse, vaid pannes need nn. sundhoiule vangla lattu, äravõtmise kohta mingit akti koostamata, toimis õigusvastaselt. Vanglale ei ole antud õigust otsustada, milliseid lubatud asju võib kinnipeetav võtta enda juurde kambrisse, milliseid mitte, ega selle kaudu vähendada veelkord lubatud asjade kogust.

Kaebuse esitaja on taotlenud, et kohus kohustaks vastustajat lubama kambrisse 15.01.2008 lattu pandud ja kaebuse läbiarutamise ajaks seal olemasolevaid asju. Kohus on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kui vangla ei ole lugenud 15.01.2008 kaebajalt ära võetud asju keelatud esemeteks ega koostanud nende äravõtmise kohta akti, vaid kandnud kõik asjad vanglas lubatud asjade ühtsesse nimekirja, siis tuleb vanglal täita ka VSkE § 61 lg 1 nõuet, ehk anda need asjad kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse.

Eda Muts Kohtunik