2-08-10824/17 · 2-08-10824/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Legislator headnote

AI generated

2-08-10824/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse tegemise aeg ja

koht

30.mai 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-08-10824

Tsiviilasi

S A hagi M V vastu elatise suurendamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S A, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

esindaja volikirja alusel A K, isikukood xxxx.

Kostja: M V, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

esindaja volikirja alusel Jaan Nurk, isikukood xxxx, OÜ

Õigusbüroo Jaan Nurk Tõde, asukoht Essu, Haljala vald

45316, Lääne-Virumaa.

Kohtui

Kohtuistungi

toimumise

stungi

toimumise

stungi

toimumise

stungi

toimumise

aeg

27.05.2008.a.

Kohtuistungil osalesid

Resolutsioon:

hageja ja kostja ning nende esindajad

Hagi rahuldada

Hagi rahuldada osaliselt

osaliselt

osaliselt.

Välja mõista M

Välja mõista M V

V

V (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) S

) S

) S A

A

A (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks alates

) kasuks alates

24.0

24.03.200

3.200

3.2008.a. elatis nende lapse K

8.a. elatis nende lapse K

8.a. elatis nende lapse K V

V

V, sündinud

, sündinud

, sündinud xxxx

xxxx

xxxx, ülalpidamiseks kuni lapse

, ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, ku

igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid

id

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus.

Välja mõista M

Välja mõista M V (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) riigilõivu katteks riigituludesse

) riigilõivu katteks riigituludesse

) riigilõivu katteks riigituludesse 1 000

1 000

1 000 ( ( ( (üks

üks

tuhat)

tuhat) krooni.

krooni.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Ri

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

igilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

igilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s SEB

s SEB

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606,

s Hansapank konto nr. 221023778606,

viitenumber mõlemal juhul 2900072136.

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

sellekohase

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude

täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

30.05.2008.a.

.05.2008.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

I. Asjaolud,

I. Asjaolud, hageja nõue.

hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxxx sündinud poeg K V, kelle suhtes

kostja tunnistas vabatahtlikult isadust. Laps elab koos hagejaga ning on tema

kasvatada. Samuti on hagejal veel üks ülalpeetav laps, poeg A L. 29.07.2003.a.

jõustunud Lääne-Viru Maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks ja lapse

ülalpidamiseks välja elatis 540 krooni kuus. Elukallidusest tulenevalt ei ole seni

väljamõistetud elatusraha piisav, lapse vajadused aga kasvavad pidevalt. Tegelikud

kulud lapsele on 6 800 krooni kuus. Hageja tegi kostjale kohtuväliselt ettepaneku

elatusraha suurendamiseks ja palus elatusraha 2 500 krooni kuus. Kostja ei ole

sellega nõustunud ning on esitanud mitmeid erinevaid argumente elatusraha

mittemaksmiseks. Kuna laps vajab oma arenguks stabiilsust ka majanduslikus

mõttes, seni kannab suure osa lapse ülalpidamisest hageja, siis hageja palub kohtul

kostjalt välja mõista elatis poja K V ülalpidamiseks igakuuliselt 3 025 krooni. Hageja

on arvamusel, et selline hageja nõue on kostjale soodne, kuna kostja saab makstud

elatise oma tulust maha arvata. Hageja peab maksma sellelt summalt ka tulumaksu

635 krooni ja 25 senti, mistõttu jääb hagejale kasutada vaid 2 389 krooni ja 75 senti.

II

IIII

II. Kostja kirjalik vastus.

. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnista. Kostjal kindel

sissetulek puudub, sest oma haiguse tõttu ei saa kostja pidevalt ja mis tahes tööd

teha. Kostja on Tööturuameti Lääne-Virumaa osakonna 23.04.2008.a. otsusega

töötuna arvele võetud. Kostja on seni poja ülalpidamiseks hagejale elatist maksnud ja

alates 27.03.2007.a. makstavat elatusraha ka suurendanud. Kostjal on uuest

kooselust ülalpidada ka teine poeg S V, mistõttu kostja varaline seisund ei võimalda

hageja nõutavat elatusraha kuus maksta. Kostja on nõus elatusraha suurendamisega

1 300 kroonile kuus.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ja elatist suurendada, sest lapse

vajadused aasta-aastalt suurenevad. Kostja tervis ei takista tal töötada. Hageja tegi

ettepaneku, et kostja hakkaks bussijuhiks ja saaks palka 13 000 krooni kuus, aga

kostja teatas, et alla 20 000 krooni kuus ta tööle ei hakka.

Kostja elatise suurendamisega nõus ei ole, sest kindel sissetulek puudub,

elatuda tuleb juhutöödest. Tervis ei luba mis tahes tööd teha, ühe kuu töötad ja siis

peab end jälle ravima. Varana on kaasomandis olev tavaline ahiküttega korter.

Kostja ütleb, et on töötuna arvele võetud, kuid teeb juhutöid, millest saadav sissetulek

on keskmiselt 5 000 krooni kuus, aga ülal pidada on veel teinegi laps. Kostja on nõus

maksma elatusraha 1 300 krooni kuus.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal

ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus

sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud

540 krooni kuus.

Vastavalt PKS § 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse

vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Hageja palub väljamõistetud elatist

suurendada, sest lapse vajadused pidevalt suurenevad.

PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla

veerandi Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps,

elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või

selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3)

ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid ei

tuvastatud.

PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema

varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Pooltel kummalgi on lisaks ühisele lapsele

ülal pidada ka teine laps.

Vastavalt TsMS §-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja lapse kulutusi vaidlustanud ei ole.

Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu või et ta oleks

sedavõrd haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel töötada. Ei leidnud tõendamist,

et kostjal oleks mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus mõjuvaks lugeda elatise alla

seadusega sätestatud määra vähendamiseks. Vanema varalist seisu ei väljenda mitte

ainult see, kas tal on tööraamatus kanne töötamise kohta ja saadav töötasu, vaid

tema tegelik majanduslik olukord, ka eluviis. Asjaolu, et kostja ei soovi tõendada oma

tegelikke sissetulekuid, annab alust arvata, et kostjal on piisav sissetulek

äraelamiseks ja seega ka oma laste ülalpidamiseks. See asjaolu, et kostja teenib ühes

kuus rohkem ja teises vähem, oluline ei ole. Kostja lapsevanemana on kohustatud

oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma last ülal

pidada igas kuus. Oluliseks ei pea kohus esitatud töötuna arvele võtmise otsust,

kuna töötuna arvele võtmine on toimunud kuu pärast hagi kohtule esitamist, mis

selgelt väljendab seda, et tõend on toodud seoses hagi kohtusse esitamisega. Sama

järeldust kinnitab ka 2003.a samal põhjusel kohtule esitatud samasugune tõend.

Hinnates hageja varanduslikku olukorda ja lapse vajadusi, tuli kohus

järeldusele, et hageja on võimeline lapse ülalpidamisse soovi korral panustama

enamgi, kui seda sätestab seadus, ja see ei ole keelatud, kuid kohus on arvamusel, et

seda pole põhjendatud teha teise lapsevanema arvel. Elatis ei saa olla perele täiendav

sissetulek. Seadus ei seo elatusraha väljamõistmist tulumaksu lisamise kohustusega.

Järelikult pole hageja arvestused ja arvutused, mis seonduvad tulumaksu maksmise

kohustusega, asjakohased. Kui miinimumpalk kelle tahes äraelamiseks on seadusega

sätestatud, siis järelikult on võimalik last ülal pidada ka selle palga piires ning on

põhjendamatu lapse kulutusi suvaliselt suurendada vaid elatise nõudes hagi

esitamiseks. Kohtu arvates on lapse toidukulu 4 500 krooni kuus suuresti üle

paisutatud võrreldes kehtiva kuupalga alammääraga ega ole usutav. Asja arutamise

ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Järelikult tuleb

hageja nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise

elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, kuna PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele

ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et hageja saab lapsele ka riikliku toetust 300

krooni kuus.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 24.03.2008.a.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise

kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse

korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Suurendatud summa on 2

175- 540= 1 635 x 9 = 14 715 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on

tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1

p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni

mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, TsMS §-de 129, 162, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 20. juunil 2009. a.

20. juunil 2009. a.

20. juunil 2009. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega,

millisega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2008. a.

otsus muutmata.

Nooremreferent Lea Herne

2-08-10824/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text