2-07-34879/24 · 2-07-34879/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-34879 Tsiviilasi TLhagi HL vastu ühisvara jagamiseks ja lapsele elatise saamiseks ning vastuhagi lapse suhtes vanema õiguste määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) TL(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Gennadi Kull Kostja (vastuhagis hageja) HL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mati Maksing Puudutatud isik EML(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku EMLmääratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu; asukoht XXX; esindaja Helve Keel) Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu; asukoht XXX) Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamine Eelistungi toimumise aeg 20. mai 2008. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HL esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. 2. Kohaldada asjas esialgset õiguskaitset ja määrata käesoleva kohtumenetluse ajaks EML(Loit; isikukood XXX) elukohaks TL elukoht. 3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada HLe namtasutud riigilõiv summas 800 (kaheksasada) krooni arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 12.09.2007 esitas TL hagi HL vastu ühisvara jagamiseks ja lapsele elatise saamiseks. 11.12.2007 esitas HL vastuhagi abielu lahutamiseks ja lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. 28.02.2008 otsusega kohus rahuldas vastuhagi abielu lahutamise osas. Menetlus

2 jätkus TL hagis HL vastu ühisvara jagamiseks ja lapsele elatise saamiseks ning vastuhagis lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. Eelistungil esitas kostja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt elab poolte ühine laps EML eelmise aasta juulist koos hagejaga kostjast eraldi. Seni kogutud tõendite põhjal on kostja hinnangul lapse elukoha määramisel olulised lapse elukeskkonna stabiilsus, suhted mõlema vanemaga ja reaalsed võimalused last vanema elukohas kasvatada. Käesoleval ajal elab laps koos hagejaga kostja lahusvaraks oleval kinnistul ning laps on sealse elukohaga harjunud ja peab seda oma koduks. Eeltoodud kaalutlustel peab kostja põhjendatuks taotleda lapse elukoha ajutist reguleerimist ja selles osas lõplikku lahendi tegemise edasilükkamist. Lähtudes eelkõige lapse huvidest on kostja arvates otstarbekas, et laps jääb esialgu elama ema juurde ja isal on võimalus lapsega senisest aktiivsemalt suhelda, ilma et hageja kasutaks sellel baasil toimuvaid kohtumisi vanematevahE vaidluse õhutamiseks. Hageja vaidles eelistungil esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele vastu ning leidis, et kohtumenetluse ajaks ei ole vajalik määrata lapse elukohta. EML määratud korras esindaja toetas esialgse õiguskaitse kohaldamist ning leidis, et kohtumenetluse ajaks lapse elukoha määramine on otstarbekas. Ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused toetasid esialgse õiguskaitse korras lapse elukoha määramist. 14.05.2008 on Haabersti Linnaosa Valitsus esitanud arvamuse, mille kohaselt kostja üürib Haabersti linnaosas heas korras 1-toalist korterit, kuid peab seda siiski ajutiseks lahenduseks. HL loodab, et kohtuvaidlus ühisvara jagamise osas laheneb tema jaoks positiivselt, pärast mida puudub vajadus teha igakuiselt suuri kulutusi üürikorteri eest tasumiseks. Kostja on tunnistanud, et on pärast lahkuminekut hagejast kohtunud tütrega suhtElt harva, keskmiselt kord kuus, sest ei soovi niigi vanematevahEs kohtuvaidluses emotsionaalselt kannatada saanud tütrele lisapingeid tekitada. Vestlustest mõlema poolega selgus, et kumbki pool pole suutnud hoida tütart eemal omavahelistest vastuoludest ja vastastikku halvustavaid repliike on tütar kuulnud nii isa kui ema kohta. Haabersti Linnaosa Valitsuse esitatud arvamuse kohaselt EML edaspidise elu korraldamisel ei saa veel toetuda lahendile ühisvara jagamise nõudes, ehkki kumbki vanem märgib, et maja XXXX on EM kodu ja tütrega koos elav vanem peaks jääma elama sinna. Haabersti Linnaosa Valitsus toetub muudele tähtsust omavatele asjaoludele. Käesoleva ajani on EM kasvatamisel ja koolitamisel olulisemaid kulutusi kandnud lapse isa, HL. Isa on tasunud ka EM XXX õppekulusid. Pole alust kahelda, et HL suudab ka tulevikus tasuda kõik lapsega seotud kulutused. HLil on kindlasti lihtsam aidata oma tütart õppetöös kui TL, sest eesti keel on tema emakeel. Samal ajal on ta firmajuhina väga hõivatud, pikkade tööpäevade taustal on keeruline korraldada EM pärast koolipäeva järelvalvet ja hoolitsust. Tõenäoliselt tekib HLil last üksi kasvatades vajadus kasutada kellegi abi. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamusest nähtub, et pea aasta jooksul, mil pooled on elanud eraldi, on toimunud paraku EM teatud võõrandumine isast. Hagejal on olnud pärast lahkuminekut kostjast rohkem võimalust olla EM koos. Linnaosavalitsuses korraldatud kohtumisel on tunda ema ja lapse vahelist lähedust. Samas on veidi küsitav TL materiaalne toimetulek üksi last kasvatades – naise sõnul töötab ta 3000 - 4000 kroonise kuupalgaga KÜ-s XXX koristajana. Ühe sissetulekuallikana pakub TLL elava venna rahalise toetuse. EM jaoks peab hageja siiski ainuvõimalikuks haridustee jätkamist eestikeelses koolis ja on enda sõnul valmis juba sügisest võtma tütrele eesti keeles järeleaitaja. EM on soojad, lähedased suhted ka oma vanaemaga, TL emaga. XXX õpetaja KM sõnul on vanaemal suur roll EM õpingutes. Vaatamata sellele, et ka vanaema ei oska eriti hästi eesti keelt, saab just vanaema toel EM koduste ülesannete tegemisega õpetaja arvates kõige edukamalt hakkama. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku psühholoogi K R –L arvates, kelle juures EM koos emaga on vastuvõtul käinud, peaks EM jääma ema kasvatusele. EM elab tundliku närvikava tõttu valuliselt üle igasuguseid muudatusi elukorralduses, milleks oleks muuhulgas ka isa kasvatusele jäämine. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab Haabersti Linnaosa Valitsus, et EML

3 elukohaks peaks jääma tema ema elukoht. Kindlasti peaks aga EM tulevikus palju tihedamalt suhtlema oma isaga. Arvestades HL potentsiaali abistada EM õppetöös, võiksid tema kohtumised tütrega toimuda mitte ainult nädalavahetustel, vaid ka nädala sees. Ühisvara jagamise järgselt on tõenäoliselt lootust poolte omavaheliste suhete paranemisele. Vaid mõlema poole teineteist respekteeriv ja vastastikku lugupidav suhtumine ning valmisolek kompromissideks toob positiivse muutuse, vabastab EM vajadusest jälgida vanematevahelist suhtemängu ning võimaldab luua ajapikku lapse huvidest lähtuva elukorralduse. Eelistungil esitas Harku Vallavalitsus arvamuse, mille kohaselt Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist on täiendavalt vestelnud poolte ja EM L. Lisaks on toimunud telefoni vestlus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku psühholoogi KR-L, XXX psühholoogi K-JM ning XXX kasvatajatega. XXX iseloomustuse alusel oli E kohe õppeaasta alguses õppimine raske ja talle määrati tugiõpe. Tal oli raskusi tööülesannetest arusaamisel, järje hoidmisel, matemaatikast arusaamisel. Hoolimata tugiõppele on E raskusi esimese klassi materjali omandamisega. Kodused tööd on E tehtud, kuid kohati vigadega ning on esinenud ka ette õppimist. Samuti tundub, et emal on raskusi eesti keele mõistmisega, mistõttu ei saa ta alati aru, mis lapse päevikus kirjas. Esimesel poolaastal olid sageli lapsel asjad kodus. Kooli jõudmisel esines hilinemisi. E õppimise ja võimete tase on äärmiselt ebaühtlane. Psühholoogi hinnangul olid El õppimises head tulemused siis, kui laps oli vanaema juures, kes tema õppimisega järjepidevalt tegeles. Psühholoogi sõnul on vajalik eestikeelne abi kooliülesannete tegemisel ja eestikeelne suhtluskeskkond, kui laps jätkab õpinguid eesti koolis. XXX kasvatajate sõnul, võtsid mõlemad vanemad osa lapse kasvatamisest lasteaia perioodil. El oli tugev emotsionaalne kontakt nii ema kui isaga. Sellel perioodil oli TL paar kuud välismaal ja HL oma töö kõrvalt sai suurepäraselt hakkama lapse kasvatamisega. Lasteaia perioodil tuli Ele sageli tööülesandeid ümber sõnastada, et ta ülesande sisust aru saaks. TLe ei olnud võimalik tagasisidet anda lapse kohta, kuna ta ei saanud aru keelest või mõistis valesti. Psühhiaatriahaigla psühholoogi K-RL hinnangul on El emaga emotsionaalne kontakt ega ole hea muuta lapse elukorraldust teda isa juurde elama määrates. HL enda sõnul on ta Ega kohtumisi vähendanud sooviga säästa last vanemate riidudest. Ta soovib, et tütar jätkaks õpinguid eesti koolis ja võimalusel XXX. Ta on mõelnud selle peale, kuidas lapsele järelevalve korraldada, kui lapsega koos elab. Tema töökoormus firma juhina on suur ja lapse koolijärgne aeg oleks seotud teiste inimestega. Samas on tal tuttavaid, kes saavad Et igapäevaselt õppetöös aidata. Ta leiab, et on võimalik oma tööd ümber korraldada ja tütre kasvatamiseks vajalikku aega leida. Vastavalt Harku Vallavalitsuse arvamusele töötab TL alates käesoleva aasta veebruarist koristajana KÜ-s XXX, tööaeg päevas on lühiajaline ja palk 3000-4000 krooni kuus. Lisaks palgale toetab teda rahaliselt Londonis elav vend (kinnitamata info). Samas küsimusele, miks ta ei otsi endale tasuvamat tööd (läbitud väga palju erinevaid koolitusi), jääb ta vastuse võlgu. TL soovib E panna sügisest XXX, et vähendada rahalisi kulutusi (õppemaks, tugiõpe, transpordi kulu). T on tütrega lähedane ja hooliv. Ta lubab igapäevaselt kontrollida tütre heaolu, kui laps peaks asuma elama isa juurde. Alates 2007 aasta suvest on E elanud koos emaga. Tal on emaga lähedane emotsionaalne kontakt (oli koos emaga vestlusel). Harku Vallavalitsuse esindajate vestlusest Ega selgus, et viimane soovis, et vanemad elaksid koos ja talle olid mõlemad vanemad väga tähtsad. Kindlasti on isast lahus elatud aasta muutnud isa ja tütre lähedust ja omavahelist suhtlemist. Vanemate omavah Ed riiud ja lapsega manipuleerimine on tekitanud lapses segaduse, ärevuse ja hirmu. E enda sõnul viib ema ta peale kooli vanaema juurde (seni kuni ema linnas on) ja hiljem sõidavad nad koos XXX. Koduseid õppetükke teeb ta ise. Sellel aastal ta huvitegevusest osa ei võta (käis lasteaia perioodil Tallinnas tantsutundides). Laps kirjeldab elavalt kodus olnud erinevaid loomi, kes kõik on surnud ja järgi on jäänud ainult kass. Harku Vallavalitsus on seisukohal, et HL ja TL peavad esikohale seadma lapse huvid. Emaga koos elatud aasta on ilmekalt välja toonud kitsaskohad ühe vanema toimetuleku võimalustes (puudub oskus lapse õppetöös aitamiseks,

4 lapsel puuduvad koolis vajalikud vahendid, esineb kooli hilinemisi, ema viibimised välismaal jne). Vanemate omavah E vaenulikud suhted on mõjutanud lapse psüühilist tasakaalu, koolis esinesid keskendumisraskused, tähelepanuhäired, õpivõime langus ja omandamata on I klassi õppeprogramm. E vajab igapäevast ja järjekindlat abi õppetöös, rahulikku keskkonda ja stabiilsust. Tema kasvatamisega peavad tegelema mõlemad vanemad. Kui vanemad ei saa rahumeelselt lapsega kohtumisi kokku leppida tuleb määrata suhtlemiskord. Harku Vallavalitsus toetab Kadri Raid-Lauri ettepanekut, jätta E elama ema juurde (emotsionaalne kontakt, ema vähene töökoormus). Samas kui leiavad kinnitust HL kahtlused, et TL töötab prostituudina, on ettepanek määrata lapse elukohaks isa elukoht. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 551 lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 3 p 1 kohaselt abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes. Kohus leiab, et avaldaja on põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks tuleb rahuldada. Ka EML määratud korras esindaja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku toetavad esialgse õiguskaitse korras lapse elukoha määramist. Kohus on ära kuulanud EM L , kes on avaldanud soovi elada TL juures. Nähtuvalt taotlusest ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute arvamustest avaldab lapsele negatiivset mõju vanemate riidlemise nägemine ning vaidluse pikaks venimise korral kannatavad lapse elukoha määramata jätmise korral lapse huvid. Ka ei ole nähtuvalt teadaolevatest asjaoludest otstarbekas koheselt lõplikult lapse elukohta määrata. Vaidluse kiirema lahendamise huvides on otstarbekas lahendada kõigepealt ühisvara jagamise vaidlus ja seejärel lapse elukoht, kuivõrd lapse elukoht sõltub vanema konkreetsest elukohast. Nähtuvalt avalikku huvi kaitsma õigustatud isikute arvamusest on EML elanud alates 2007. aasta suvest ema juures. Lapsel on emaga tugev emotsionaalne side ning ta on harjunud elama ema juures. Seetõttu tuleks lapse huvides esialgu määrata lapse elukohaks ema elukoht. Kohus nõustub kostja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamusega ning tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada asjas esialgset õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nähtuvalt teadaolevatest asjaoludest otstarbekas ja mõistlik määrata kohtumenetluse ajaks EML elukohaks hageja elukoht. 17.01.2008 esitatud vastuhagi täpsustuses on HL esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu 800 krooni tagastamiseks. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-le 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama sätestab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1. Kohtule on esitatud vastuhagi abielu lahutamiseks ning lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. Abielulahutamise nõudelt on HL10.12.2007 tasunud 1 000 krooni. Lapse suhtes vanema õiguste määramise nõudelt on HL 10.01.2008 tasunud samuti riigilõivu 1 000 krooni. TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) 56 lg 2 kohaselt kuulub hagita asjas avalduse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 200 krooni. Seega on HL lapse suhtes vanema õiguste määramise nõudelt tasunud riigilõivu 800 (1 000 – 200) krooni rohkem ning see tuleb talle tagastada. HL on 10.01.2008 tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „täiendav riigilõiv HL vastuhagilt ts. asjas 2-07-

5 34879“, viitenumbriga 2900072123. Enamtasutud riigilõiv summas 800 krooni tuleb tagastada HL arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas.

Viivi Villemson