3-07-1027/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1027 Haldusasi OÜ Kase Invest kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22.02.2007 korralduse nr 13- 2.1/5063 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Kase Invest, esindaja adv. Merle Järvala Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Jaanus Jõgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Kase Invest apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

15. mai 2008

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 07.09.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-1027 muutmata ja OÜ Kase Invest apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 03.06.2004 maksuotsusega nr 12- 5/96 kohustati OÜ-d Kase Invest tasuma käibemaksu 328 636 krooni ja kuni otsuse tegemise päevani arvestatud intressi 44 654 krooni. Jõustunud kohtuotsusega on jäetud OÜ Kase Invest kaebus selle maksuotsuse peale rahuldamata. OÜ Kase Invest juhatuse liige ja ainuosanik

A. Käsper suri 04.02.2004, so enne maksuotsuse tegemist.

2. PMTK 22.02.2007 korraldusega nr 13-2.1/5063 kohustati OÜ-d Kase Invest tasuma Maksuja Tolliameti pangakontole 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates

3-07-1027 2(6) maksuvõlga summas 338 565 krooni (käibemaksu võlg 128 636 krooni, ja intress sellelt 209 776 krooni, ettevõtte tulumaksu intress 84 krooni ja maamaksu intress 69 krooni).

Korralduses märgiti, et seisuga 21.02.2007 on OÜ-l Kase Invest maksuvõlg 383 219 krooni, milles sisaldub 03.06.2004 maksuotsusega nr 12-5/96 määratud intress 44 654 krooni.

3. OÜ Kase Invest palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustatud maksuotsuse tühistada osas, millega kohustati teda tasuma 209 929 krooni intressivõlga ja määrati korralduse täitmise tähtajaks 10 päeva korralduse saamisest. Kaebuse põhjendused:

1) Korralduses pole üheselt arusaadav, kas maksuvõlg kokku on 383 219 krooni või 338 565 krooni.

2) Kaebuse esitaja nõustub tasuma jõustunud 03.06.2004 maksuotsusega määratud käibemaksu, millest on tasumata

128 636 krooni. Kaebaja soovib kuni 30.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 23 lg 7 ja alates 01.05.2007 kehtiva KMS § 32 lg 41 alusel teha käibemaksuvõla osas tagasiarvestust. Samuti on kaebaja esitanud taotluse maksuvõla ajatamiseks, mille osas ei ole maksuhaldur seisukohta võtnud. Seetõttu rikub korralduses antud 10-päevane tähtaeg kaebuse esitaja õigusi.

3) Kaebuse esitaja ei nõustu intressivõlaga (209 929 krooni), mis on arvestatud pärast A. Käsperi surma 04.02.2004 ja ületab 03.06.2004 maksuotsusega määratud intressi (44 654 krooni). OÜ Kase Invest puhul on tegemist äriühinguga, mille ainuosanikuks oli A. Käsper, kellele kuulunud OÜ Kase Invest osa läheb pärimisele temale kuulunud muu vara hulgas. Seega on OÜ Kase Invest vara ja kohustused otseselt seotud ainuosaniku pärandvaraga. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 119 lg 1 p 4 kohaselt peatub intressi arvestamine pärandvaraga seotud tähtpäevaks täitmata maksukohustustelt pärandi avanemisest kuni pärandvara vastuvõtmiseni pärijate poolt. Antud hetkeks ei ole pärand vastu võetud ja intressi arvestamine võib hõlmata üksnes perioodi 01.07.2002 (kui hakkas kehtima uus MKS) kuni A. Käsperi surmani 04.02.2004. Seadusandja mõte on kõigi pärandvaraga seotud kohustuste osas intressi arvestamise peatamine. MKS § 119 lg 1 p 4 räägib pärandvaraga seotud intressidest, mitte füüsilise isiku maksukohustusest. Nimetatud säte ei erista juriidilisi ja füüsilisi isikuid.

4. Tallinna Halduskohtu 07.09.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) Põhjendatud pole kaebaja väide, et korraldusest ei selgu äriühingu maksuvõla suurus. Vaidlustatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlga 338 565 krooni, loetleti maksud ja maksude intressid, millest see summa koosneb, ning märgiti, et selles sisaldub ka 03.06.2004 maksuotsusega määratud intress 44 654 krooni.

2) Kaebaja lähtub ekslikust eeldusest, et tema vara ja kohustused on seotud ainuosaniku pärandvaraga, jättes tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt jõusse jäetud maksuotsusega osaühingule määratud maksukohustusega kaasnev kõrvalkohustus (intressinõue) pole pärandvaraga kuidagi seotud. Äriseadustiku § 135 lg 2 ja 3 kohaselt ei vastuta osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikule kuulub üksnes osaühingu osa, mis läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele (äriseadustiku § 153 lg 1). Intressi tasumise kohustus ei lasu A. Käsperil ning intressinõuet ei täideta tema pärandvara arvelt. Maksuhaldur on tuvastanud juriidilise isiku, mitte selle ainuosanikust pärandaja maksuja intressikohustuse. Juriidilise isiku osanik ei vastuta juriidilise isiku kohustuste eest. Intressi maksmise kohustus lasub kaebajal, kelle õigused ja kohustused pole otseselt

3-07-1027 3(6) seotud ainuosaniku A. Käsperi pärandvaraga. A. Käsperi kohustuste maht ei suurene seetõttu, et kaebajal lasub intressikohustus.

3) Tähtaja andmine maksuvõla tasumiseks ei saa iseenesest rikkuda kaebaja õigusi, kuna MKS § 129 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Makseraskuste korral on kaebajal MKS § 111 lg 1 alusel õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.

4) Kaebaja väidab, et on soovinud enammakstud käibemaksu tasaarvestamist maksuvõlaga, mistõttu on ebaloogiline sellelt summalt, mis maksuhalduril tuleb kaebajale tagastada, veelkordselt intressi määrata. Maksukohustuslane võib taotleda tagastusnõude (MKS § 33) tasaarvestamist tema poolt tasumisele kuuluvate sama maksuhalduri poolt hallatavate maksusummade, intressi, sunniraha, asendustäitmise kulude või trahvidega (MKS § 108 lg 1). Tasaarvestamise taotluse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise kohta teeb maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates (MKS § 108 lg 2). Kui kaebaja on vastustajale esitanud tasaarvestamise taotluse ja vastustaja on selle kirjaliku otsusega kaebaja arvates õigusvastaselt rahuldamata jätnud, pidanuks kaebaja selle otsuse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustama.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES

5. OÜ Kase Invest apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada vaidlusalune korraldus. Põhjendused:

1) Põhimõtteliselt on õige kohtu järeldus, et juriidilise isiku osanik ei vastuta juriidilise isiku kohustuste eest, kuid kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et OÜ-l Kase Invest puudub hetkel osanik ning osaniku ja juhatuse liikme kohustusi täidab ajutiselt pärandi hooldaja. Seega ei saa väita, et tegemist ei ole pärandvaraga seotud maksukohustusega. Kaebaja nõustub sellega, et juriidilise isiku vara ei saa käsitleda pärandvarana, seda ei päri A. Käsperi pärijad, kuid intressikohustus on seotud pärandvaraga. MKS § 119 lg 1 p 4 ei räägi füüsilise isiku maksukohustusest, vaid pärandvaraga seotud intressidest. Antud juhul puudub vaidlus selles, et OÜ Kase Invest osa, mis kuulus surnud A. Käsperile, on tema pärandvarasse kuuluv ning osaühingule määratud intress seotud pärandvaraga.

2) Kaevatav haldusakt ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Korraldusest ei selgu, kas maksuvõlg kokku on 383 219 krooni või 338 565 krooni. Vastuolus MKS § 115 lg-ga 3 puudub korralduses vähimgi viide, millise perioodi eest ja millisest päevade arvust on tekkinud viivitus, millest tulenevalt intressi arvestatakse. MKS § 95 kohaselt peab ka intressinõude otsusest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv summa määratud. Intressisumma määramisel tuleb arvestada samamoodi kui põhivõla puhul summa kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade järgi. Korraldusest ei nähtu, kas ja millised olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad ja milliste andmete alusel on selline intressisumma määratud. Kuna korraldus ei ole üheselt mõistetav ega selge maksuperioodi ega summade osas, siis on tegemist õigusvastase intressi määramise otsusega. Halduskohus on jätnud vaidlustatud korralduse sisu analüüsimata, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmine on viinud ebaõige kohtuotsuseni.

6. Maksuja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused:

3-07-1027 4(6) 1) Kaebaja leiab ebaõigesti, et tema vara ja kohustused on otseselt seotud ainuosaniku pärandvaraga. Kaebaja on jätnud tähelepanuta juriidilise isiku personaalse ehk iseseisva vastutuse alused. Osaniku surmaga ei lõpe juriidilisest isikust võlgnik. Juriidilise isiku iseseisva varalise vastutuse põhimõte tugineb juriidilise isiku ja tema liikmete varalise eraldatuse põhimõttele. Osanikud ei vastuta osaühingu kohustuste eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-96 leidnud, et juriidilise isiku üheks aluseks on eraldatud vara olemasolu. Juriidiliste isikute üldiseks eesmärgiks on tagada ettevõtluseesmärkidel kasutatava vara iseseisvus ja sõltumatus isiklikust varast ning et liikmete vahetumine ei mõjutaks ühingu õiguslikku staatust ja organisatsiooni püsivust ega kahjustaks õiguskindlust. Kaebaja osanik A. Käsper ja kaebaja on erinevad isikud. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist pärandvaraga seotud maksukohustusega. Pärandvaraga seotud maksukohustusega oleks tegemist siis, kui maksumaksjaks oleks olnud A. Käsper. Oluline on see, et pärimisseaduse § 1 lg 2 kohaselt on pärandaja isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Kuna juriidiline isik ei sure, saab pärandamisõigus kuuluda üksnes inimesele.

2) Juriidilise tõlgendamise meetodiõpetuse kohaselt tõlgendatakse erandeid kitsendavalt. Kuivõrd MKS § 119 lg 1 p 4 sätestatud intressi mittearvestamise reegli puhul on tegemist ühetaolisest intressiarvestamise reeglist (MKS § 115 lg 1) erandi kehtestamisega, siis erandite kitsendava tõlgendamise reegel kinnitab täiendavalt, et käesoleval juhul puudub igasugune alus intressi mittearvestamiseks juriidilise isiku täitmata maksukohustuselt. Ka Euroopa Kohus on 16.09.2004 lahendis nr C-382-02 leidnud, et maksuvabastusi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Apellandi käsitlus hägustaks maksuõigusnormide toimimise tagajärgi, kuna võimaldaks ilma õigusliku aluseta käsitada juriidilise isiku kõrvalkohustust füüsilise isiku kõrvalkohustusena. Haldust õigustavaid norme ei tõlgendata laiendavalt.

3) Kaebaja põhjendused, et kaevatav korraldus ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele ning on ka sisuliselt ebaõige, on esitatud esmakordselt alles apellatsioonimenetluses. Nii vaides, kaebuses kui ka määruskaebuses on kaebaja põhjendanud korralduse õigusvastasust üksnes MKS § 119 lg 1 p-ga 4 ning väitega, et kaebaja vara ja kohustused on otseselt seotud ainuosaniku pärandvaraga. Intressisumma õigsust ta varem ei vaidlustanud.

4) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. MKS § 150 lg 1 järgi maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud ei vaideega halduskohtumenetluses ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et intressisumma on valesti määratud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-49-01 märkinud, et uurimispõhimõte ei võta protsessiosaliselt kohustust tuua välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Lahendis nr 3-3-1-32-03 on Riigikohus märkinud, et ka uurimisprintsiibist tulenevalt ei pea üksnes kohus koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Iga protsessiosaline peab esitama tõendid tema sfääri kuuluvate asjaolude kohta. Uurimisprintsiibi peamine eesmärk on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et protsessiosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Lahendis nr 3-3-1-54-05 on Riigikohus leidnud, et uurimispõhimõtet ei tule tõlgendada viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õiguslik hinnang toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. Lahendis nr 3-3-1-48-05 on Riigikohus leidnud, et teise või kolmanda astme kohtus ei saa lahendada küsimust teistest asjaoludest lähtudes, kui seda tehti esimese astme kohtus. Seega ei ole ringkonnakohus kohustatud kontrollima esimeses kohtuastmes esitamata jäetud väidet ega tõendit. Samas on ringkonnakohus määruskaebust lahendades juba leidnud, et põhjendatud ei ole väide, nagu ei selguks korraldusest äriühingu maksuvõla suurus.

3-07-1027 5(6) 5) Korraldus selles sisalduvate andmete alusel on kontrollitav. Maksuhaldur peab maksukohustuslaste registris arvet maksukohustuslaste rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta. Kaebaja jättis kasutamata korralduses viidatud õiguse saada MKS § 14 alusel üksikasjalikumat informatsiooni maksuvõla kujunemise kohta. Selle võimaluse kasutamata jätmine näitab, et kaebajal ei olnud etteheiteid intressisumma suuruse ja kujunemise kohta. Samuti on kaebajal võimalik „e-maksuameti“ kaudu ise jälgida arvestust maksukohustuslase rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta, samuti intressi kujunemist ning viivitatud päevade arvu. „E-maksuameti“ kasutamise võimalus on üldteada asjaolu, millega peab iga mõistlik ning õigusaktide nõuete täitmise järgimisest huvitatud isik teadlik olema. Ka MKS eelnõu seletuskirjast nähtub, et maksukohustuslasele on pandud kohustus intresse ise arvestada ja tasuda. Tasumisele kuuluvate intresside kohta saab alati teha maksuhaldurile päringu. Käesoleval juhul tekkis intressisumma võlgnevus kaebaja poolt MKS § 105 lg 1 rikkumise tõttu ning intressisumma pärines 03.06.2004 maksuotsuses märgitud maksusummalt ja kaebaja poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadelt ning need asjaolud olid kaebajale teada ning intressiarvestus ja viivitatud päevade arv olid „e-maksuameti“ kaudu jälgitavad. Korralduses olid märgitud intressiarvestuse põhimotiivid ja faktilised asjaolud ning arvestades korraldusega reguleeritava küsimuse tähtsust ja vähest keerukust, ei esine korralduse tühistamise aluseid. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-66-02 leidnud, et lüngad haldusakti põhjenduses ei too veel kaasa haldusakti tühistamist, kui neid on kohtumenetluses täiendavate andmete esitamisega võimalik kõrvaldada ja haldusakt on seeläbi kontrollitav. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Lahendis nr 3-3-1-25-02 on Riigikohus leidnud, et õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. MKS § 119 lg 1 p 4 kohaselt peatub intresside arvestamine pärandvaraga seotud maksukohustustelt pärandi avanemisest kuni pärandvara vastuvõtmiseni pärijate poolt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et viidatud säte ei kuulunud OÜ Kase Invest maksukohustusega seoses kohaldamisele ega takistanud intresside arvestamist pärast selle äriühingu osaniku surma.

8. OÜ-le Kase Invest määratud intressikohustus ei ole seotud kaebaja ainuosaniku A. Käsperi pärandvaraga. See intressikohustus ei kuulu pärandvara hulka ega kuulu täitmisele pärandvara arvel.

PärS § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara. Seega kuulub pärandvara hulka pärandajale kuulunud vara – tema õigused ja kohustused. A. Käsperi pärandvara hulka kuulub OÜ Kase Invest 40 000-kroonise nimiväärtusega osa, mis ei ole samastatav osaühingu varaga. Apellatsioonkaebuses nõustutakse sellega, et osaühingu kohustused ei ole selle osaniku kohustused; osaühing on iseseisev juriidiline isik, kelle vara on eraldatud tema osanike varast. Äriõiguse kohaselt ei ole osaühingu ja tema osaniku vara ja kohustused samastatavad. Osaühing vastutab ise oma kohustuste eest kogu oma varaga (ÄS § 135 lg 3). ÄS § 135 lg 2 kohaselt ei vastuta osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest. Nende põhimõtete kehtivus ei sõltu sellest, mitu osanikku osaühingul on. See, et A. Käsper oli lisaks ka osaühingu juhatuse liige ning nüüd täidab juhatuse liikme kohustusi pärandi hooldaja, ei muuda asja. Pärandi hooldaja äriühingu juhatuse liikmena tegutseb kui äriühingu seaduslik esindaja, kes viib ellu äriühingu majanduslikke eesmärke ja täidab äriühingu kohustusi. Pärandi hooldaja ei täida osaühingu

3-07-1027 6(6) kohustusi pärandi hulka kuuluva vara arvelt, vaid osaühingu vara arvelt, samamoodi nagu juhatuse liige ei täida äriühingu kohustusi oma vara arvelt, vaid äriühingu vara arvelt.

9. Ka apellatsioonkaebuses nõustutakse seisukohaga osaühingu ja tema osaniku vara eraldatusest. Samas ei sisaldu apellatsioonkaebuses selgitusi, kuidas muudavad asjaolud, et osaühingu ainus osanik ja juhatuse liige on surnud ja tema kohustusi täidab pärandvara hooldaja, osaühingu maksukohustuse pärandvara osaks.

Seega on põhjendamata apellandi järeldus, nagu oleks osaühingule määratud intress seotud pärandvaraga. Apellatsioonkaebuses märgitakse ebaõigesti, nagu puuduks selles vaidlus.

10. Korraldusega esitatud nõue ei ole sisult arusaamatu. Halduskohus on otsuses tõepoolest eksinud vaidlusaluse korralduse sisu äratoomisel, märkides kogu maksuvõla suuruseks 338 565 krooni. 22.02.2007 korraldusest nr 13-2.1/5063 ilmneb, et kaebuse esitaja kogu maksuvõlg oli

383 219 krooni, millest 44 654 moodustas 03.06.2004 maksuotsusega nr 12-5/96 määratud intressivõlg. Vaidlustatud korralduse resolutiivosas nõuti kaebuse esitajalt võlasumma 338 565 krooni tasumist, mis moodustus 128 636 krooni suurusest käibemaksuvõlast ning 209 929 krooni suurusest intressivõlast. Nõue ülejäänud maksuvõla, mis seisnes 44 654 kroonises intressivõlas, tasumiseks esitati kaebuse esitajale juba 03.06.2004 maksuotsusega nr 12-5/96.

Halduskohtu eksimus võlasumma sedastamisel ei anna iseenesest alust kohtuotsuse tühistamiseks, sest selline eksimus ei mõjutanud asja lahendamist.

11. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist MKS § 129 lg 1 alusel antud maksuvõla sundtäitmise hoiatusega, milles kooskõlas MKS § 115 lg-ga 4 on esitatud intressinõue. Intressinõudes tuleb MKS § 115 lg 3 kohaselt näidata ära viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Sama lõike kohaselt kohaldatakse intressinõudele maksuotsuse (MKS § 95) kohta käivaid sätteid. Seega peab intressinõudest MKS § 115 lg-st 3, MKS § 46 lg 3 p-st 5 ning § 95 lg-st 2 tulenevalt selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. Õige on apellandi väide, et vaidlusaluses korralduses ei ole ära näidatud andmeid, millest lähtuvalt on korralduse kohaselt tasumisele kuuluv intressisumma

209 929 krooni välja arvestatud.

12. Vaideotsuses (tl 12-16) on maksuhaldur märkinud, et kaebuse esitaja on viivitanud maksude tasumisel 993 päeva. Tallinna Ringkonnakohtule esitas maksuhaldur 06.05.2008 täiendavad selgitused ja intressisumma arvestuse, kus tulenevalt maksuvõla järk-järgulisest tasumisest on näidatud eri ajavahemike kaupa vastava perioodi maksuvõla pealt arvestatud intresside suurus. Kuna maksuhaldur on esitanud intresside arvestamise aluseks olevad andmed, on kaebuse esitajale läinud üle MKS § 150 lg-st 1 tulenev tõendamiskoormis näidata, et intressisumma on määratud valesti. Kaebuse esitaja ei ole intresside arvestuse aluseks võetud maksuhalduri andmeid ümber lükanud.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.

14. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman