2-05-3290/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-05-3290 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. mail 2008, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi Anna Igumina hagi OÜ Aldera Invest ja AS Hansa Liising Eesti vastu solidaarselt 147 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anna Igumina apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Anna Igumina (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Oleg Nišajev Kostja OÜ Aldera Invest (registrikood 10728205, asukoht Uus-Sadama 23, 10120, Tallinn), esindaja Harland Paas Kostja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 12, 15039, Tallinn), esindaja Hedit Kalmiste RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Anna Igumina apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 16.04.2008 otsuse peale ning tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Toimetada käesoleva määruse ärakiri kätte menetlusosalistele ning Anna Iguminale ka tagastatav apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud ja ringkonnakohtu määruse põhjendus Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 20.05.2008 Anna Igumina apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.04.2008 otsuse peale. Kolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus selle esitajale tagastada. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Vastavalt TsMS § 632 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

TsMS § 314 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldiselt või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil. Dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 4). Hageja esindaja maakohtus vandeadvokaat Sven Sillar kinnitas 16.04.2008 kohtule saadetud elektronkirjas kohtuotsuse kättesaamist. Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, ning esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt (TsMS § 217 lg 5). Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult (TsMS § 321 lg 1). Apellatsioonitähtaeg lõppes seega 16.05.2008.

16.05.2008 kell 21.29 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev Tallinna Ringkonnakohtule elektronkirja, milles teatas, et edastab apellatsioonkaebuse maakohtu 16.04.2008 otsuse peale ning esitab dokumendi riigilõivu tasumise kohta esimesel võimalusel. Elektronkirjale ei olnud lisatud ühtki dokumenti. Ringkonnakohus saatis 19.05.2008

O. Nišajevile elektronkirja, milles palus saata ka apellatsioonkaebuse. O. Nišajev saatis 20.05.2008 ringkonnakohtule elektronkirja, millele oli lisatud apellatsioonkaebus. TsMS § 336 lg 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Kuna kaebus esitati ringkonnakohtule 20.05.2008, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ning kaebus selle esitajale tagastada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida apellandi esindaja Oleg Nišajevi tähelepanu temapoolsele menetlusõiguste korduvale pahatahtlikule kasutamisele. Kolleegiumile teadaolevalt on nimetatud esindaja saatnud kohtutele mitmel korral elektronkirju, mille sisu kohaselt peaks lisatud olema ka menetlusdokument (kaebus), kuid lisa tegelikkuses puudub. Nii saatis sama esindaja 07.05.2008 Harju Maakohtule elektronkirja (samuti kaebetähtaja viimasel päeval), mille lisaks väitis olevat S. Bicansi määruskaebuse, kuid mida tegelikult ei saatnud (tsiviilasi nr 2-07-13582). Antud kaebust asus maakohus menetlema tähtaegsena (nõudes riigilõivu tasumist), mistõttu ka ringkonnakohus hindas kaebust tähtaegseks (elektronkirjas sisaldus kaebuse nõue). See aga ei tähenda, et esindaja võiks jätkata samasisulist praktikat, võttes sel teel omale kaebuste koostamiseks täiendavat aega.

Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar