2-08-1227/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

28. mail 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-08-1227 Tsiviilasi MM hagi MM vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MM(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: MM(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada MM ja MM abielu, mis on registreeritud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

3. Välja mõiste MM igakuine elatis alates 01.09.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates 01.01.2008.a summas 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poolte XXX.a sündinud poja MM ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni MM kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtukulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 30.04.2008.a Tallinnas

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel abielu XXX.a Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr XXX. Pooled elavad viimased kolm aastat lahus. Abielust on sündinud XXX.a poeg.

Kulutused lapsele ühes kuus 3400.00 krooni: eluasemekulud 500.00 krooni, kulutused toidule 1000.00 krooni, kulutused transpordile 100.00 krooni, sidekulud 400.00 krooni, kulutused tervishoiule 100.00 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300.00 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100.00 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 600.00 krooni, kulutused vabale ajale 300.00 krooni.

15.01.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu ning välja mõista kostjalt igakuine elatis lapsele alates 01.09.2007.a miinimumsummas.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata. Põhjendades seda asjaoluga, et poolte ühisvara on jagamata, kostja otsib hetkel tööd ja kostja on andnud lapsele üht-teist. Kostjal ei üle teisi ülalpeetavaid.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-te 1, 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning abielu jätkamine on võimatu.

Tallinna Perekonnaseisuosakonna XXX.a abielutunnistusest, kanne nr XXX nähtub, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud abielu. Hageja seletustest nähtub, et hageja ja kostja vaheline abielu jätkamine on võimatu, leppimise võimalus puudub, pooled on elanud kolm viimast aastat eraldi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, leides, et enne tuleks poolte ühisvara ära jagada. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et enne abielu lahutamist tuleb kindlasti jagada poolte ühisvara, kuna vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse ühisvara jaga abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Seega ei anna ühisvara jagamata jätmine alust abielu lahutamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada.

2. PKS § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Toimikus olevate tõenditega on tõendatud, et poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures, õpib Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Hageja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Pensionite ja toetuste osakonna 11.02.2008.a tõendi alusel 300.00 krooni kuus. Maksuja Tolliameti 12.02.2008.a tõendi alusel ei ole hageja aastatel 2005.a- 2008.a maksustatavat tulu saanud. Poeg vajab ülalpidamiseks igakuiselt 3400.00 krooni: eluasemekulud 500.00 krooni, kulutused toidule 1000.00 krooni, kulutused transpordile

100.00 krooni, sidekulud 400.00 krooni, kulutused tervishoiule 100.00 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300.00 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100.00 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 600.00 krooni, kulutused vabale ajale 300.00 krooni. Hageja on poja ülalpidamise kulutuste tõendamiseks esitanud Gümnaasiumi töövihikute tasu suurust tõendava dokumendi, kommunaalkulude arved, arved riiete kohta.

Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Sellest tulenevalt on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik PKS § 61 lg-tes 5, 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine, s.o vanem, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetule või ilmnevad muud kohtupoolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tagama oma lapsele võimaluse toimetulekuks ja arenguks ning pidama last ülal. Kostja ei ole tõendanud oma sissetulekute puudumist. Seega on ta võimeline oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Asjaolu, et kostja ei ole endale tööd leidnud, ei vabasta teda elatise maksmisest miinimumsummas. Seega peab kostja töövõimelise isikuna tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Laps käib koolis, iseseisev sissetulek puudub. Samuti on kohus seisukohal, et puudub PKS § 61 lg

6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse alandamiseks alla miinimummäära.

Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 14-aastast poega, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lapse koolitamisega seotud kulutused, samuti lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kohus leiab, et arvesse võttes eelnenut ja mh kummagi vanema varalist seisundit, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele miinimummääras elatis pojale alates 01.09.2007.a, s.o 01.09.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 krooni kuus ning alates 01.01.2008.a summas 2175.00 krooni kuus.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkiri/ Kohtunik: