2-08-466/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-466 Otsuse kuupäev 28.mai 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi M M (isikukood xxx, xxx) hagi A M (isikukood xxx, xxx) vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 29.aprill 2008 Istungil osalenud isikud hageja M M, hageja esindaja adv. T M Hiob, kostja A M ja kostja esindaja adv. A Ratnikov

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Välja mõista A Mlt tütre MM (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni), poja S A M (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) ja tütar A M (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) alates 08.jaanut 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni M M kasuks.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Osaotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates osaotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielust on sündinud kolm last: MM xxx, S A M xxx ja A M xxx. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega 26.03.2008. Lapsed elavad koos hagejaga. Kostja on seni lapsi toetanud pisteliselt ning andnud hagejale laste ülalpidamiseks raha summas 500 kuni 3 000 krooni kuus. Hageja arvates ei piisa sellest kolme lapse normaalse elukvaliteedi tagamiseks. Hageja leiab, et kostja on esitanud kohtule oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ebatõeseid andmeid.

2 Hageja palub kostjalt välja mõista elatisena 2 175 krooni iga lapse kohta kuus.

Kostja arvamus Kostja nõustub elatusraha väljamõistmisega, kuid ei nõustu elatise suurusega. Kostja sissetulek on 7 500 krooni (bruto). Kostja teeb aeg-ajalt ka ületunde, kuid ületundide tegemine ei ole igakuiselt kindel. Kostja tasub igakuiselt laenumakseid. Laen on võetud hageja ja laste elukohaks oleva ehitise renoveerimiseks. Kostja palub kohtul arvestada asjaoluga, et hetkel kasutab hageja kogu poolte ühisvara ning tal on hetkel parem varanduslik seis kui kostjal. Kostja üürib eluruumi, makstes üüri 6 500 krooni kuus. Kostja leiab, et hageja on näidanud laste kulutused suuremana tegelikkusest ning on jätnud kulutused tõendamata. Kostja vajalikud kulutused kuus on 12 400 krooni, mida arvestades on kostjal võimalik laste ülalpidamiseks maksta kokku 3 000 krooni kuus.

Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on esitanud lapse kulude arvestuse, mille kohaselt ühe lapse ülalpidamise kulu on umbes 5 050 krooni. Samas ei ole hageja esitanud oma nõuet lähtuvalt laste tegelikust vajadustest vaid on vähendanud nõutavat summat PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimum elatusraha suuruseni. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. Kuna elatusrahalt tuleb hagejal maksta tulumaksu, siis jääb hagejal kätte ühe lapse ülalpidamiseks 1 718,25 krooni.

Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja arutamisel ei ole tuvastatud kostja suhtes PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude esinemine. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on hetkel peretoetused kokku 2 700 krooni (t.lk 10). Kohtule esitatud kostja palgatõendist ning arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu (neto) on käesoleval aastal üle 16 000 krooni, mis võimaldab tal maksta elatist oma kolmele lapsele kokku 6 525 krooni. Kostjal on võimalik makstud elatusrahalt saada tagasi tulumaks. Kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid laste vajalike kulutuste kohta, on alusetu. Kohus ei pea vajalikuks laste kõigi vajalike minimaalsete kulude kohta tõendite esitamist, sest seadusega on kindlaks määratud elatusraha miinimumsuurus, millest vähemas ulatuses elatise väljamõistmine on võimalik ainult PKS § 61 lg 6 esinevate asjaolude korral. Kostja on esitanud eluruumi üürilepingu, milles on märgitud üüriks 6 500 krooni. Kostja arveldusarvel ei kajastu üüri maksmine. Seega kui kostja üüri maksab, siis toimub see muudest

3 vahenditest, mitte aga töötasu arvel. Kohus leiab, et kostja töötasu suurus võimaldab kostjal maksta laste ülalpidamiseks elatusraha ka siis, kui sellest on maha arvatud kostja igapäevased kulutused, sh laenude tagasimaksed.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar kohtunik