3-08-990/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2008, Jõhvi Kohtuasja number

3-08-990 Kohtuasi

G. A. B kaebus Rakvere Linnavaraameti 01.11.1994 käskkirja nr. 82 p. 3, 25.01.1995 käskkirja nr. 118 p. 9, 27.03.1995 käskkirja nr. 28 p. 8 ja 26.07.1995 käskkirja nr. 70 p. 3 osaliseks tühistamiseks

Resolutsioon

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2.Tagastada kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg. 3’ p. 5 alusel selle esitajale läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 20.05.2008 edastati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja G. A. B kaebus, milles ta palub, et halduskohus tühistaks Rakvere Linnavaraameti käskkirjad osas, millega erastati Lai 3 asuvad korterid nr. 1, 2, 3, 4, 5 ja 6. Kaebuses viitas kaebaja Riigikohtu 10.03.2008 kohtuotsusele nr. 3-3-2- 1-07 ja 15.05.2008 Lääne-Viru Maavalitsusele esitatud avaldusele ning palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset korterite suhtes kinnistusraamatusse täieliku käsutamise keelumärgete või omanike kannete suhtes vastuväidete kandmise teel.

KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse õigusliku alusena viidatud omandireformi aluste seaduse § 7, § 8 lg. 3 p. 1 ja § 12 lg. 1 kehtestavad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist nõudma õigustatud isikute ringi ja omandireformi objektiks oleva vara omavate isikute üldise kohustuse see õigustatud subjektile tagastada. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste läbivaatamise täpsem kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr. 161. Selles kehtestatust tuleneb, et enne kui üldse saab asuda vara tagastamise küsimust lahendama on vajalik, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalik komisjon on vastava avalduse läbi vaadanud ja teinud oma otsusega kindlaks, et taotletav vara ikka tõepoolest on omandireformi objektiks ja taotleja selle tagastamise õigustatud subjektiks.

Kaebuse väidetest ja lisatud dokumentidest nähtub üheselt, et kaebaja on oma avalduse Lääne-Viru Maavalitsusele saatnud vaid mõni päev enne kohtusse pöördumist ja kaebuse esitamise hetkel komisjoni otsus puudus. Seega on kaebus ennatlik, sest selle esitajal pole veel tekkinud õiguslikku alust väita, et Rakvere Linnavaraameti vaidlustatud käskkirjad rikuvad õigusvastaselt tema seadusest tulenevaid õigusi. Kaebuse esitamiseks vajalikku õiguslikku alust ei saa tuleneda ka selles viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-3-2-1-07, sest ka seal on öeldud ainult seda, et Saksamaale ümberasunud isikute põhiseaduse § 13 ja 14 tulenevate õiguste tagamiseks tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonides ning vallavõi linnavalitsustes hakata neile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldusi läbi vaadama.

Lisaks väärib tähelepanu Riigikohtu seisukoht, et kui avaldus esitatakse esmakordselt alles nüüd, tuleb igal üksikul juhtumil kaaluda, kas see üldse on esitatud mõistliku aja jooksul. Halduskohtumenetluse seaduse § 7 lg. 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumine võimalik vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitseks. Sama seadustiku § 11 lg. 3’ p. 5 kohaselt tuleb kaebus määrusega tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Halduskohus õigustatud G.

A. B kaebust menetlema ja peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg. 3’ p. 1 alusel tagastama. Samadel põhjustel pole kohtul alust ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

Raili Randlane Kohtunik