2-08-7011/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-7011 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

22. mai 2008. a Kohtuasi G.S. hagi A. S. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

Kostja nõustaja: G.S. (IKxxx; elukoht: xxx)

A.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

V. K.(IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 07. detsembri 2005. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 1029/05 A.S. (A.S.) G.S. kasuks tütre M.S. (sünd. xxx a) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A.S. G.S. kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 3 000 (kolm tuhat) krooni alates 22. veebruarist 2008. a, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni tütre M.S. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

4. Otsus elatise suurendamises kuulub täitmisele viivitamatult alates 2008. a maikuu eest makstava elatise osas. 2008. a maikuu elatis 3 000 krooni tuleb maksta hiljemalt 30. maiks 2008. a.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

1. G.S. ja A.S.olid abielus alates xxx a.

2. Abielust on sündinud üks laps, xxx a tütar M.S.

3. Kohtla-Järve Linnakohtu 14. veebruari 1997. a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-73/96) mõisteti A.S. (A.S.) välja alates kohtuotsuse jõustumisest (25. veebruar 1997. a) elatis tütre ülalpidamiseks 800 krooni kuus kuni tütre M. täisealiseks saamiseni (xxx).

4. G.S. esitas 15. aprillil 2005. a kohtusse hagi elatise suurendamiseks 2 790 kroonini (2/3 tütre ülalpidamiskuludest).

5. Ida-Viru Maakohtu 07. detsembri 2005. a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-029/05) rahuldati G.S. hagi osaliselt ning elatist suurendati summani 1 000 krooni. Kohus tuvastas, et kostja ülalpidamisvõime on 1 078 krooni ning kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele kaks last teisest abielust (poeg A.ja tütar J.).

II Hagiavalduse sisu

6. G. S. esitas 22. veebruaril 2008. a kohtusse hagi elatise suurendamiseks. Hagis taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates elatise suurendamise hagi esitamisest summas

3 500 krooni.

7. Hagi põhjenduste kohaselt on tütar saanud vanemaks, seoses sellega on tütre vajadused suurenenud (tütar on käesoleval ajal 16-aastane). Tõusnud on elukallidus ning 1 000 krooni ei ole piisav elatise summa. Hageja töötab lasteaias kasvatajana ning 2007. a oli hageja netopalk keskmisest 4 600 krooni kuus. Viimased kaks aastat on hageja õppinud Tartu Ülikool Narva Kolledžis, õppimisega on kaasnenud täiendavad kulud. Hageja on oma sissetulekust võimeline tütre vajadusteks kulutama umbes 1 000 krooni. Tütrel on ka terviseprobleemid, mis toovad kaasa täiendavaid lisakulusid (tütar põeb sageli hingamisteede viirushaigusi, tal on diagnoositud vasaku neeruvaagna laienemine ja allergiline nohu). M. tunneb huvi tantsimise ja iluuisutamise vastu, kuid materiaalne olukord ei võimalda tal vastavatest ringidest osa võtta. Kostja varaline seisund on hageja omast tunduvalt parem, materiaalne olukord on kostjal paranenud ka võrreldes 2005. aastaga – kostja perele kuulub kaks korterit (xxx), sõiduk Volkswagen Sharan. Ka kostja palk on võrreldes 2005. aastaga tunduvalt suurenenud. Tütre ühe kuu vajadused on keskmiselt 6 700 krooni ning kostjal on võimalus maksta ülalpidamiskulude kandmiseks 3 500 krooni kuus.

III Kostja seisukoht

8. Kostja oma 30. aprilli 2008. a kirjalikus vastuses (tl 38) hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et tema varaline seis ei võimalda maksta suuremat elatist, kui 2005. aastal välja mõistetud

1 000 krooni. Kostja varaline seis ei ole paranenud – kostjal on uus pere, kus kasvab kasutütar T.B., kaks kostja last (poeg A., sündinud xxx. a ja tütar J., sündinud xxxa). Kostja ainus sissetulek on AS Remeksi Keskus saadav palk. Hageja seisukoht, et hageja kannaks ülalpidamiskulude katteks 1 000 krooni ning et kostja peaks kandma 3 500 krooni, ei ole kooskõlas vanemate võrdsete kohustuste põhimõttega. Samuti ei ole hagiavalduse arvestuste järgi võimalik tuvastada, kui suured on tütre igakuulised ülalpidamiskulud.

IV Kohtuistung

9. Hageja taotles elatise väljamõistmist summas 3 500 krooni alates 22. veebruarist 2008. a. Hageja selgitas, et kostja materiaalne olukord ja tulenevalt sellest ka ülalpidamisvõime on paranenud ning lapse vajadused on suurenenud. Kostja ei ole last peale väljamõistetud elatise maksmise lisaks materiaalselt toetanud, 1 000 kroonist maksab hageja tulumaksu, nii et puhtalt jääb hagejale kätte 780 krooni. Lisaks sellele on praegu makstav elatis üle poole korra väiksem kui seadusega sätestatud elatise miinimummäär. Kostja lastel ei ole selliseid terviseprobleeme nagu poolte ühisel lapsel. Kostja abikaasa tütar (T.) on 19-aastane ning elatise väljamõistmisel ei peaks temaga arvestama (pole lihane laps). Kostja palk on üle

11 000 krooni, kui jagada see summa kostja ja laste vahel, on kostja ülalpidamisvõime 3 000 krooni. Hageja palub välja mõista 3 500 krooni, sest tulumaksu maksmisel jääks sellisel juhul kätte 3 000 krooni.

10. Kostja selgitas, et ta ei ole võimeline uues peres kolme last üleval pidama ning veel M. elatist maksma. Abikaasa tütar T. elab ka kostja peres ning on 18,5 aastane. Kostja leidis, et tema varaline seisund ei ole paranenud, vaid hoopis halvenenud. Varem oli kostjal kaks korterit, kuid Õpetajate tänava korterid on müüdud (15.05.2008. a) ning käesoleval ajal on kostjal üks 2-toaline korter. Kostja ostis kolm aastat tagasi auto laenu eest (1999. aasta VW Sharan), käesolevaks ajaks on auto välja ostetud. Kostja teiste laste ülalpidamiseks (A. ja J.) kulub kostjal kokku 6 000 krooni kuus (kummalegi lapsele 3 000 krooni). Kostja märkis, et tema abikaasa (A. ja J. ema) käib tööl ja võtab osa laste ülalpidamisest.

V Kohtu põhjendused

11. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, väljamõistetud elatist tuleb suurendada

3 000 kroonini kuus.

12. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Elatise väljamõistmisel arvestatakse vanemate ülalpidamisvõimet, mis tähendab seda, et vanem, kellel on parem varaline seis, peab võtma lapse ülalpidamiskulude katmisest osa suuremas ulatuses, kui väiksema ülalpidamisvõimega lapsevanem.

13. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

14. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

15. Kohus nõustub hagejaga, et 2005. a väljamõistetud elatis ei ole piisav, et katta 16. aastase tütarlapse ülalpidamiskulusid ja elulisi vajadusi, samuti sellega, et kostja ülalpidamisvõime on parem kui hagejal. Alates 15. aprillist 2005. a kostjalt välja mõistetud elatis 1 000 krooni. 2005. a arvestas kohus elatise väljamõistmisel mõlema vanema ülalpidamisvõimega (sissetulek / ülalpeetavate arvuga), samuti sellega, et kostjal oli uuest abielust lisaks poolte ühisele lapsele kaks ülalpeetavat (kes olid tol ajal 9. ja 2. aastased). 2005. aastal oli hageja netopalk 2 543 krooni ja kostjal 4 312 krooni.

Elatise miinimum on sätestatud PkS §-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal oli kuupalga alammäär 2 690 krooni, millest ½ oli 1 345 krooni, 2006. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni, 2007. aastal oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ oli 1 800 krooni, alates 01.01.2008. a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel.

16. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise suurendamist summale 3 500 krooni, põhjendusel, et 1 000 krooni lapse ülalpidamiskulude katmiseks on suuteline hageja ise kandma ning 3 500 krooni peaks kandma kostja. Hageja arvestuste kohaselt on tütre ühe kuu ülalpidamiskulud 7 500 krooni ringis (tl 50-87).

17. Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, kostja ei ole suuteline lapsele 3 500 krooni elatist maksma vähese sissetuleku ja perekonnas kasvavate teiste laste ülalpidamise tõttu, kohtuistungil kostja märkis, et maksimaalselt on ta võimeline elatist maksma 1 500 krooni kuus.

18. Järgnevalt kohus kontrollib, milline on vanemate ülalpidamisvõime käesoleval ajal ning kuidas vanemate varaline olukord võrreldes 2005. aastaga on muutunud.

Hagejal oli 2005. a ning on ka käesoleval ajal üks ülalpeetav. Hageja netopalk oli 2005. aastal

2 543 krooni ning ülalpidamisvõime 1 271 krooni. Hageja töötab lasteaias Tuhkatriinu, ning tema 2007. aasta brutopalk oli kokku 65 342 krooni (ühe kalendrikuu keskmine 5 445 krooni, keskmine netopalk 4 614 krooni, tl 9). Hageja 2008. aasta nelja kuu keskmine brutopalk on

5 436 krooni, keskmine netopalk 4 687,25 krooni (tl 88). Seega on hageja ülalpidamisvõime käesoleval ajal 2 721 krooni /5 443 / 2 = 2 721/. Võrreldes 2005. aastaga on hageja ülalpidamisvõime paranenud (ca 100%).

Kostjal oli 2005. a ning on ka käesoleval ajal kolm ülalpeetavat (16. aastane tütar M., 13. aastane poeg A. ja 4. aastane tütar J.). Kostja netopalk oli 2005. aastal 4 312 krooni ning ülalpidamisvõime 1 078 krooni. Kostja töötas 2007. aastal VKG Oil AS-s ning tema 2007. aasta brutopalk oli kokku 156 572 krooni (ühe kalendrikuu keskmine 13 048 krooni, keskmine netopalk 10 875 krooni, tl 26). Kostja 2008. aasta kolme kuu keskmine brutopalk on

11 573 krooni, keskmine netopalk 9 731 krooni (tl 41). Seega on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal 3 188 krooni / 12 753 / 4 = 3 188/. Võrreldes 2005. aastaga on kostja ülalpidamisvõime paranenud (ca 300%).

Kostja on 15.05.2008. a (kohtumenetluse ajal) võõrandanud korteriomandid xxx (oli ühisomandis T.S.) ning 04.02.2008. a asjaõiguskokkuleppe alusel on omandatud elamumaa xxx (kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja abikaasa (tl 42; elektroonilise kinnistusraamatu andmed).

ARK andmetel kuulub kostjale sõiduk Volkswagen Sharan (ehitusaasta 1999, reg nr xxx).

Hagejale kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand xxx ning ARK andmetel sõiduk Volvo S40 (ehitusaasta 1996, reg nr xxx).

Eeltoodust nähtub, et kostjal on paremad võimalused vanema tütre ülalpidamiseks kui hagejal, mistõttu kohus nõustub hagejaga, et kostja peaks maksma elatist suuremas osas kui hageja on võimeline andma tütrele ülalpidamist. Lähtudes nii hageja kui kostja ülalpidamisvõimest, leiab kohus, et elatist tuleb suurendada 3 000 kroonile. Nimetatud summa vastab kohtu arvates lapse vajadustele, samuti on kostja varaliselt võimeline sellist elatist tasuma. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et M. vajab tervisliku seisundi tõttu sageli ravimeid, tal on diagnoositud vasaku neeruvaagna laienemine, allergiline nohu ning ta põeb tihti hingamisteede viirusinfektsioone (tl 12, 51-53). Kostja selgituste kohaselt kannab ta poja A. ülalpidamiseks kulutusi 3 000 krooni kuus ja tütre J. ülalpidamiseks sama palju. Kuivõrd lapsi tuleb kohelda võrdselt, peab kostja vanema tütre (M.) ülalpidamiseks maksma samuti 3 000 krooni elatist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja kaks last jääksid elatise väljamõistmisel vanemale tütrele varaliselt vähem kindlustatuks.

19. Elatis kuulub suurendamisele alates 22. veebruarist 2008. a.

VI Kohtu selgitused

20. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

21. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).

22. Elatise väljamõistmise otsuse /---/ tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus tunnistab viivitamatult täidetavaks elatise suurendamise alates 2008. a maikuu eest makstava elatise osas, 2008. a maikuu elatis tuleb maksta hiljemalt 30. maiks 2008. a.

Kohtunik