2-08-20286/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-08-20286 Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L V hagi D V`i vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetluse staatus Kirjalik menetlus Hageja: L V (IK xxx)

Menetlusosalised Kostja: D V (IK xxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda L V hagi D V`i vastu elatise nõudes menetlusse võtmast.

Määruse jõustumisel tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

ASJAOLUD

L V esitas 22. mail 2008.a Viru Maakohtule hagi D V`i vastu elatise nõudes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on L V ja D V´i abielu registreeritud 29. juunil 1985.a Sillamäe Perekonnaseisuosakonnas. Poolte abielust on xxx. a sündinud tütar T V. T V on psüühilise haiguse tagajärjel invaliidistunud ja tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks. Kostja tütre ülalpidamises osalenud ei ole. Hageja palub kosjalt välja mõista elatise täisealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3500 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

2(2)

PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 38 lg 4 kohaselt loetakse selle seaduse tähenduses lapseks alaealist isikut.

PKS § 63 lg 1 kohaselt elatise PKS §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel. See tähendab, et hagi elatise välja mõistmiseks võib kohtule esitada täisealine isik ise, kui ta tingituna töövõimetusest on abi vajav. Kui täisealine isik on piiratud teovõimega esitab isiku nimel hagi elatise välja mõistmiseks täisealise isiku eestkostja. Vanem võib lapse ülalpidamiseks elatist nõuda üksnes lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei ole hageja õigustatud isik täisealise lapse ülapidamiseks elatise hagi esitama.

Hagiavalduses märgib hageja, et täisealine isik ei õpi, on psüühiliselt haige ning 80 % ulatuses töövõimetu. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks määratud oma täisealise tütre eestkostjaks.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 372 lg 2 p 2, § 661 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast.

Helgi Vinni Kohtunik: