2-08-6191/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.mai 2008.a

Tsiviilasja number 2-08-6191

Tsiviilasi

MV’u hagi AH’i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MV, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx

Kostja: AH, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 21.mail 2008.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AH’ilt MV’u kasuks elatis 5000.00 (viis tuhat) krooni kuus alaealise poja S V (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 19.veebruarist 2008.a kuni poeg S täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

3. Välja mõista AH’ilt MV’u kasuks elatis 3600.00 (kolm tuhat kuussada) krooni kuus alaealise tütre S Vu (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 19.veebruarist 2008.a kuni tütar S täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD AH ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. AH võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. MV võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetami-sest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus ja teade hagi menetlusse võtmise kohta on kostjale isiklikult kätteantud 20.03.2008.a (tl 18-20). TsMS §

407 lg 4,5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-08-6191

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma

2 (2) alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud S V ja xx.xx.xxxx.a sündinud S V vanemad; et poolte alaealised lapsed elavad hageja juures ning et kostja ei ole alates 2007.a novembrist osa võtnud laste ülalpidamisest. TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja ei ole vabatahtlikult oma alaealistele lastele ülalpidamist (elatist) andnud, on ta rikkunud PKS §-st 60 tulenevat alaealiste laste ülalpidamiskohustust. See asjaolu annab lastega koos elavale vanemale (hagejale) õigustuse nõuda kostjalt laste ülalpidamiseks elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt alaealiste laste S V ja S V ülalpidamiseks elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja nõuab kostjalt elatist poeg S ülalpidamiseks 5000 krooni kuus ja tütar S ülalpidamiseks 3600 krooni kuus. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud ja teadlik hageja nõutava elatusraha suurusest, ei ole hageja nõutud elatise suurusi vaidlustanud. See asjaolu annab tunnistust, et kostja hindab hageja nõutud elatusrahade suurusi, laste vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades mõistlikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu, rahuldab kohus hageja elatishagi hagiavalduses nõutud ulatuses.

4. Hageja palus kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamise ajast. Hageja selline nõue on kooskõlas PKS § 70 lg-ga 1, seega seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse 19.02.2008.a, mõistab kohus kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 19.02.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas.

Sirje Lahesoo Kohtunik