2-08-13546/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-13546 Tsiviilasi

V. K kandeavaldus kinnistamisasjas nr 320200803 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23.02.2008. a määrus nr 289952008 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. K. (esindaja Tartu notar Karin Jõks) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 23.02.2008. a määrus nr 289952008 muutmata.

Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu kinnitusosakonna kohtunikuabi jättis 23.02.2008 määrusega rahuldamata Tartu notar Karin Jõksi poolt kinnistusosakonnale esitatud kandeavalduse, milles omanik

V. K. palub parandada korteriomandi kinnistusregistriosa nr XXXXXX esimeses jaos reaalosa üldpinda ja kanda reaalosa üldpinnana kinnistusraamatusse 40,9 m2 (praeguse 48,6 m2 asemel).

2

Määruse kohaselt ei saa korteriomandi reaalosa üldpinda muuta, muutmata praeguse kaasomandiosa suurust. Kaasomandiosa suuruse muutmiseks on vajalik kõigi korteriomandite omanike notariaalselt tõestatud kokkulepe.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

V. K. (esindaja Tartu notar K. Jõks) taotleb määruskaebuses maakohtu kinnitusosakonna 23.02.2008 määruse tühistamist ning kandeavalduse rahuldamist, kandes registriosa nr 3896403 esimesse jakku korteriomandi reaalosa üldpinna 40,9 m2.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta kohtunikuabi seisukoht seadusele. Korteriomandi reaalosa üldpind on faktiline suurus ning registriosa nr 3896403 esimeses jaos on praegu viga. Korteriomandite seadmisel esitati kinnistusosakonnale plaan, millel on tähistatud korteriomandi reaalosa koosseis. V. K. on esitanud kinnistusosakonnale korteriomandi reaalosa plaani sellisena, nagu see on praegu. Plaanide võrdlemisel on selgelt näha, et korteriomandi koosseis ei ole muutunud. V. K. on esitanud kinnistusosakonnale ehitisregistri väljavõtte korteriomandi reaalosa pindala kohta. Sellega on tõendatud, et kinnistusraamatus on viga, korteriomandi nr 3896403 reaalosa pindala ei ole kunagi olnud ja ei saa olla 48,6 m2, nagu on kantud kinnistusraamatusse. Reaalosa õige pindala on 40,9 m2. V.

K. taotleb vea parandamist ja kohtunikuabi ei ole välja toonud ühtki põhjust, miks ei ole viga võimalik parandada.

V. K. ei soovi kaasomandiosa suuruse muutmist. Korteriomandiseadusest ega muudest seadustest ei tulene, et korteriomandite kaasomandiosade suurus peab olema täpselt proportsionaalne korteriomandite reaalosade suurustega. KOS § 1 lg 1 sätestab, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 3 sätestab, et korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. KOS § 3 lg 4 sätestab, et kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Ühtegi neist reeglitest soovitud kandega ei rikuta. Kaasomandiosade suuruse määramine ja muutmine on korteriomandite omanike pädevuses ja kohtunikuabi ei saa kohustada omanikke kaasomandiosade suurust muutma. Kui kohtunikuabi leiab, et korteriomandi reaalosa pindala parandamine ilma kaasomandiosi muutmata kahjustab kellegi õigusi, saab ta läbi viia KRS § 631 ette nähtud toimingud, st kanda kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks, teatada parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on õigus esitada vastuväiteid, ja tähtaja möödumisel otsustada kande parandamise. Seda ei ole tehtud.

Määrus on põhjendamata. KRS § 48 p 3 sätestab, et kui kinnistamisavaldust ei rahuldata, peab määruses sisalduma määruse põhistus ja õiguslik alus. Määruse põhjendus on üldsõnaline, viited õiguslikule alusele puuduvad täiesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

3 Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning leiab, et taotletava kande tegemiseks on vajalik esitada muuhulgas puudutatud isikute, so kõigi korteriomanike nõusolekud. Määruskaebuse esitaja viide KRS § 631 ei ole õige, kuna nimetatud säte reguleerib ametiülesande korras tehtavaid toiminguid, kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kandemääruse ebaõigsuse tõttu. KRS § 46 sätestab kandemääruse tegemise. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleval juhul kinnistusregistri kanne ebaõige mitte kandemääruse ebaõigsuse, vaid kinnistamisel esitatud dokumentide võimaliku ebaõigsuse tõttu. Korteriomanikud on kinnistut moodustava maatüki kaasomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

Ringkonnakohus leiab, et kannet ei ole võimalik teha üksnes ühele kaasomanikule kuuluva reaalosa suuruse muutmisega, kuna see võib suure tõenäosusega kaasa tuua ka teistele korteriomanikele kuuluvate osade suuruse muutmise. Määruskaebuse väited osas, milles heidetakse ette määruses põhjenduste puudumist, ei ole käesolevas asjas sellise kaaluga, et annaksid aluse menetlusnormide rikkumise tõttu määruse tühistamiseks.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi