Legislator Case Law & Legislation
2-08-3756/3 AI generated

2-08-3756/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-3756/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3756 Tsiviilasi GL avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Legislator headnote

AI generated

2-08-3756/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning vallavõi linnavalitsus.( TsMS § 583, 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-3756

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3756 Tsiviilasi GL avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Avaldaja GL(ik XXX, XXX) Avaldaja esindaja: adv Tiina Mare Hiob (27.12.07 Harju Maakohtu määruse alusel) Asjast puudutatud isik: GL(ik XXX XXX)

06.05.2008

Resolutsioon.

Avaldus rahuldada.

1. Tuvastada juriidiline fakt, et GLik XXX põlvneb XXX surnud RL.

Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning vallavõi linnavalitsus.( TsMS § 583, 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega ( TsMS § 582 lg 3).

Avalduse asjaolud. GL sündis XXX R ja Al tütrena. Avaldaja esitab maakohtule oma sünnitunnistuse XXX koopia. Avaldaja vanemad olid abielus. Avaldaja ema R (varasema nimega S) L oli rahvuselt eestlane. Venemaal väljastatud sünnitunnistusele on avaldaja ema R L asemel kirjutatud R L. Alates 1947.a. asus perekond elama Eesti NSV-s Tallinnas. XXXsündis avaldaja vend GL. GLi sünriitunrtistusele on ema nime all kirjas R L. G ja GLid põlvnevad samadest vanematest ja kasvasid koos kui ühe pere lapsed. R L suri Tallinnas XXX. R L surma kohta on väljastatud surmatunnistus XXX, mille koopia esitab avaldaja kohtule. Ema surma järel läks avaldaja koos venna GL iga Tallinna notari Ülle Anmanni büroosse vormistama ema järgi pärandit. Notaribüroos selgus, et GL ei saa pärandit vormistada, kuna avaldaja sünnitunnistusel on ema nimi R L, mis erineb ema surmatunnistusel märgitud nimekujust oluliselt. Notar keeldus G Lle pärimistunnistust väljastamast ja soovitas avaldajal teha päring Venemaale Omski oblastisse Uljanovski rajooni. Avaldaja on posti teel teinud Venemaale 3 päringut, millest ühelegi ei ole vastust tulnud. Avaldaja ei välista, et sõjajärgsetel aegadel võib GL sünniakt olla kaduma läinud ja seepärast ei ole tema päringutele ka vastatud. Avaldajal ei ole võimalik ilma kohtu kaasabita esitada koopiat oma sünniaktist. Kui maakohus peab vajalikuks asja juurde võtta avaldaja sünniakti koopia, palub GL kohtu kaasabi tõendi väljanõudmisel ja HMK teha pöördumine läbi Eesti Vabariigi Justiitsrninisteeriumi Vene Föderatsiooni pädevate justiitsorganite kaudu Omski oblastist Uljanovski rajoonist GL sünniakti koopia väljanõudmiseks. Ema surma järgi pärandi vastuvõtmiseks on avaldajal oluline huvi tuvastada, et GL põlvneb R L , kes suri XXX. GL vend GL kinnitab, et tema õde GL põlvneb R ja AL ja et avaldaja näol on tegemist GLi vanema õega. TsMS § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja GL soovib tuvastada oma põlvnemine R Lst, et viia lõpule pärimine Tallinna notar Ülle Anmanni büroos. Avaldaja taotleb tuvastada juriidiline fakt, et GLik XXX põlvneb XXX surnud R Lst.

Kohtumääruse põhjendused

01.02.2008.a. esitas avaldaja GL avalduse enda põlvnemise tuvastamiseks R Lst peale R L surma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

550 lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma. TsMS § 581 kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma surnud isikut matmiskohast väljakaevamata, kuivõrd surnud isiku teine laps so avaldaja vend GL on elus. Kohus on menetluse käigus TsMS § 580 lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku poja GLi, kelle selgituste ja kirjalike kinnituste kohaselt on avaldaja GL tema õde ja nende ühine ema on R L, kes oli rahvuselt eestlane, kuid Venemaal väljastatud sünnitunnistusele on avaldaja ema R L asemel kirjutatud R (K tütar eestlane), L. Ema surma järgi pärandi vastuvõtmiseks on avaldajal oluline huvi tuvastada, et GL põlvneb R Lst, kes suri XXX. GL vend GL kinnitab, et tema õde GL põlvneb R ja AL ja et avaldaja näol on tegemist GLi vanema õega. Kuna GLi sünnitunnistusele on emana kantud R (K tütar eestlane), saab kohus järeldada, et avaldaja ja puudutatud isik põlvnevad emast R (R) K tütar Lst. TsMS § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. TsMS § 582 lg 1 kohaselt põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi.

Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et GL põlvnemise osas R Lst ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtukulu jätta avaldaja enda kanda (TsMS § 172 lg 1). Menetlusosalised on taotlenud, et määruskaebust ei esita käesolevale määrusele. Eelnimetatud taotluse kohus jätab rahuldamata käesolevas tsiviilasjas selleks, et oleks tagatud avaldaja ja muud asjast puudutatud isikute kaebeõigus.

Lukiina Vismann Kohtunik