2-07-20064/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-20064 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mail 2008. a, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi O O’i, A F ja A F’i vastu 58 536,55 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX; asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa) Hageja esindaja: Paul Paas (volikirja alusel) Kostja: O Oh (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja: A F (IK XXX; elukoht: XXX) Menetlusosalised Kostja: A F (IK XXX; elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. AS Kohtla-Järve Soojus hagi O O’i, A F ja A F’i vastu 58 536,55 krooni nõudes jätta rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. 3. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 26.05.2008 kell 16.00.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue

1. Hageja esitas 24. mail 2007 Viru Maakohtusse hagi kostjate vastu alusetult säästetud 58 536,55 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad I F’i pärandavara vastu võtnud ning koos pärandiga vastu võtnud kõik pärandaja kohustused. Kostjad on jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest neile kuuluvas korteris asukohaga XXX. Hageja on saatnud kostjatele

2(4) igakuiselt arved, milles on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.03.2007 on kostjad hageja arvelt alusetult säästnud 58 536,55 krooni. Tulenevalt korteriomandi seaduse § 13, asjaõigusseaduse § 26, võlaõigusseaduse § 1027 ja tsiviilkoodeksi § 477 kohaselt palub hageja kohtul alusetult säästetud 58 536,55 krooni kostjatelt välja mõista (tl 1- 18).

II Kostjate vastused

2. Kostjad on esitanud kohtule analoogse sisuga vastused (tl 36, 39, 42). Kostjad hagi ei tunnista, kuna kostjad ei kasuta hageja teenust alates 1999 ning 12.06.2003 on kogu keskkütesüsteemi elemendid korterist demonteeritud. Kostjad pole hagejalt saanud ühtegi arvet ega pretensiooni. Kostjad on lisanud oma vastusele OÜ Buroff’i akti keskküte radiaatorite väljalülitamise kohta 12.06.2003 (tl 37,38, 40,41 ja 43,44). Kostja leiab, et hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegunud ning palub jätta hagi rahuldamata (tl 36, 39, 42).

III Hageja seisukoht

3. 25.02.2008 Viru Maakohtule esitatud hageja seisukohas hageja ei nõustu kostjate vastuväitega. Keskkütteradiaatorite eemaldamise tõendamine on kostja kohustus ja kostja seda tõendanud ei ole. Hageja leiab, et hagi pole aegunud, kuna TsÜS § 166 lg 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Viru Maakohtu kinnistusosakonna tõendi kohaselt on kostjad pärandi vastu võtnud augustis 2004. Kostjate väide, et nad pole arveid saanud pole asjakohane, kuna arved saadeti tarbimiskoha aadressile. Hageja palus hagi rahuldada, mõistes kostja O O’ilt välja 29 268,27 krooni; kostja A F’lt välja 14 634,13 krooni ja A F’ilt välja 14 634,13 krooni ning jättes kostjate kanda kõik hageja menetluses kantud ja kohtuvälised kulud (tl 52-62).

IV Kirjaliku menetluse määramine

4. Kohus määras 14.04.2008, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning teatas sellest menetlusosalistele, andes neile tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks.

V Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et antud asjas tuleb kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

6. Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13 ja asjaõigusseaduse §-le 26.

7. Kostjad palusid hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

8. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Korteriomanikust kostjad kohustusid tasuma korteri kütte eest tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja

3(4) omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

9. Kohus tuvastas, et 20.06.2001 on koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt I F’i pärandi on vastu võtnud võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed A F ja A F (tl 15). 20. juunil 2001 on koostatud ja tõestatud omandiõiguse tunnistus, mis on välja antud O F’le tema omandiõiguse tõestamiseks ½ mõttelisele osale ühisomandist olevast varast, mis oli omandatud abikaasade abielu kestel (tl 14). PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hageja märgib õigesti hagiavalduses, et pärandvara vastuvõtmisega on kostjatele üle läinud pärandaja kohustused. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2, mille kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Enne 01.juulit 2002 kehtinud TsÜS § 113 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Alates 01.07.2002 TsÜS 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

10. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud, et kostjad oleks arvete tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostjate selgituse kohaselt ei ole nemad arveid saanudki, seega ei saa väita, et kostja oleks tahtlikust kohustust rikkunud.

11. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 9. peatükis 2. jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on aegunud. Hagis esitatud nõude 58 536,55 krooni puhul on tegemist hageja nõuete summaga, mis tuleneb ajavahemikul 30.10.2002-06.04.2004 esitatud arvetest. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostjad on pärandi vastu võtnud juba 2001.a. Hageja esitas hagi kohtule 24.05.2007, see tähendab, et hagi esitati 6 aastat hiljem kohustuse tekkimist kostjate poolt. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

12. Riigikohus on oma 22.02.2007 määruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 leidnud, et vaidluses, kus üks pooltest on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Seejuures ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid.

13. Eeltoodu alusel kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata.

VI Menetluskulud

14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud, sealhulgas kostjate vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja.

4(4)

15. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik