2-08-5947/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-08-5947

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-5947

Tsiviilasi G P hagi A P vastu abielulahutuse ja elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA G P, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Maarika Kutser- Rakvere Koidula 1.

KOSTJA A P, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Sirje Veimanasukoht Rakvere, Turuplats 3-15.

RESOLUTSIOON

Lahutada G P ja A P abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses kanne nr. xxxx all.

Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda, sellest tulenevalt asus hageja koos lapsega 2007.a.veebruaris eraldi elama. Sellest tulenevalt on hageja ja kostja vahelised abielulised suhted lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik.

Kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud alates poolte lahuselust, s o. 01.02.2007. Arvestades kostja varanduslikku seisundit ja lapse vajadusi, on põhjendatud, et kostjalt mõistetakse elatise katteks välja 2500 krooni kuus. Hageja soovib elatise välja mõista ka tema enda ülalpidamise katteks PerekS § 21 alusel summas 2000 krooni kuni lapse 3.aastaseks saamiseni 24.04.2009. Hagejal ei ole võimalik väikse lapse kõrvalt tööle asuda.

Menetluse käigus on hageja teatanud, et elatise nõudes on võimalik menetlus lõpetada kompromissi kinnitamisega.

Kostja vastuväited

Kostja on abielulahutamisega nõus, ehkki leiab ka, et suhet on võimalik taastada ja on seisukohal, et koos lahutusega tuleb jagada ka ühisvara. Kostja keskmine sissetulek kuus on 5853.40 krooni ja ta on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimumsuuruses elatist. Kostja on toetanud oma last rahaliselt ja oleks seda teinud ka vabatahtlikult, aga hageja pole seni selleks soovi avaldanud. Elatise nõuet abikaasale kostja ei tunnista, kuna kostja andmetel hageja omab sissetulekut. Samuti ei kasvata hageja ise oma last, vaid seda teeb tema ema, seega saab hageja käia tööl. Hageja ei ole tõendanud, et ta on majanduslikult kostjaga võrreldes tunduvalt halvemas olukorras. Kostja tuleks vabastada abikaasa ülalpidamisekohustusest ka seetõttu, et poolte abielu on kestnud lühikest aega.

Menetluse käigus teatas, et nõus elatise nõudes asja lõpetama kompromissi kinnitamisega.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.

PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks.

Kohus on tuvastanud, et poolte lahuselu oli hagi esitamise hetkeks kestnud 12 kuud, mis on suhete taastamise võimatuse seisukohalt piisavalt pikk. Hageja keeldub suhte taastamisest ja seda enam, et kostja ei ole ka reaalselt valmis mõelnud sedagi, millises ühises elukohas võiks kooselu jätkata. Kohus leiab, et lähtudes poolte pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik.

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel aprill 2007.a.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Pooled on jõudnud elatise nõude osas asja lahendamiseni kompromissiga, mis kuulub kinnitamisele eraldi määrusega.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega,

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik:

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 8. juulil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne