3-07-1603/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1603

Haldusasi

AS Haabersti Maja kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu-

ja

tollikeskuse

15.05.2007

maksuotsuse

nr 12-5/295 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 23. ja 25. aprillil 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: AS Haabersti Maja

Esindajad: juh. liige H. N. ja adv. Vaido Põldoja

Vastustaja: MTA Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindajad: Sven Veltmann ja Galina Bogatõr

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Haabersti Maja kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.05.2007 maksuotsus

nr 12-5/295 osas, millega kaebuse esitajale määrati tasumiseks

- sotsiaalmaks, kinnipidamisele kuuluv tulumaks, töötuskindlustusmaksed,

tööandja töötuskindlustusmaksed ning kogumispensioni maksed P. P.ile, H. R.le,

R. K.le, V. U.ile, P. P.ile, V. R.ile, A. S.ale, A. V.le, A. N.le ja M. J.ile tehtud

väljamaksetelt;

- käibemaks ning tulumaks AS Köögimaailm arvete alusel;

- käibemaks Tallinnas Sarra 6 asuva kinnistu võõrandamiselt;

3. Kohustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskust arvutama ning teatama

kaebuse esitajale maksuotsuse kohaselt tasumisele kuuluvad maksusummad 15 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS Haabersti Maja kasuks

välja menetluskulud 14 000 krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei

kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. 15.05.2007 maksuotsusega nr 12-5/295 kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus (edaspidi: maksuhaldur) AS-i Haabersti Maja tasuma sotsiaalmaksu summas

220 724 krooni, kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu summas 146 398 krooni,

töötuskindlustusmakseid summas 6 688 krooni, tööandja töötuskindlustusmaksed summas

3 339 krooni, kogumispensionimakseid summas 6 213 krooni ning käibemaksu summas

971 915 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 54 675 krooni.

Maksu- ja Tolliameti 20.07.2007 vaideotsusega tühistati eeltoodud maksuotsus osas, millega

määrati ASile Haabersti Maja tasumisele kuuluvat käibemaksu kinnistu Tallinnas Rangu 17A

asuva kinnistu võõrandamise tehingult summas 38 136 krooni. Ülejäänud osas jättis MTA

väide rahuldamata.

2. Esiteks asus maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, AS Haabersti Maja

varjab oma tegelikke raamatupidamise andmeid ja teostab töötajatele sularahas väljamakseid,

mis ei ole äriühingu P. t maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides kajastatud. Seejuures

leiti maksuotsuses, et AS-is Haabersti Maja maksti reaalselt välja töötasusid vastavalt P. P.i P.

t koostatud ja 06.11.2006.a maksuhaldurile esitatud arvestustele. Seda järeldust

põhjendatakse maksuotsuses järgmiselt:

AS Haabersti Maja töötajate P. t antud seletustest nähtub, et nende palga suurus

sõltub

töötulemustest

ning

äriühing

maksab

töötajatele

palka

osaliselt

pangaülekandega ja osaliselt sularahas. Ka P. P.i P. t esitatud töötasude arvestusest

selgub, et töötasud on arvestatud tükitöö alusel.

Kõik P. P.i P. t esitatud töötasude arvestuses kajastatud töötajad kinnitasid

maksuhaldurile, et nad töötasid AS-is Haabersti Maja, nad oskasid nimetada teisi

äriühingu töötajaid ja objekte, kus nad ehitustöid tegid ning nende selgitused saadud

töötasude summade suuruste kohta ühtivad P. P.i P. t esitatud arvestustes toodud

töötasude summadega.

Nii äriühingu töötajad kui ka projektijuht kinnitasid samaselt, et sularahas tehtud

väljamaksete kohta koostati palgalehed, kuhu töötajad andsid allkirjad raha saamise

kohta. Töötajad kinnitasid, et sularahas maksis töötasusid välja P. P..

P. P.i P. t esitatud arvestuse analüüsimisel selgus, et praktikantidele arvestati

töötasu lähtuvail ühe töötunni maksumusest s.o 25 krooni, mis vastab ehitustööliste ja

praktikantide P. t antud seletustele.

On alust kahelda A. S.a ja V. R.i P. t antud seletustes, sest seletuse andmise ajal oli neil

AS-iga Haabersti Maja töösuhe ning ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka

asjaolu, et need isikud käisid ütlusi andmas eri aegadel, ent vastasid maksuhalduri

küsimustele sõna sõnalt sarnaste vastustega.

E. R.i P. t maksuhaldurile esitatud töövõtulepingut AS-iga Haabersti Maja tuleb käsitleda

töölepinguna, kuna P. te vahel ei olnud eelnevalt kokku lepitud, millised ehitustööd

konkreetselt lepingu kohane töövõtja teostab ja kui palju maksab tellija töövõtjale

teostatud tööde eest, samuti pole E. R.i P. t teostatud ehitustööde üleandmine aktiga

vormistatud, E. R. ei esitanud äriühingule arvet, E. R. ei oie iseseisvalt teostanud

ehitustöid, vaid pidi täitma äriühingu projektijuhi korraldusi ning äriühingu projektijuht

arvestas E. R.ile tasu tükitöö alusel.

Vaatamata korduvatele korraldustele ei esitanud AS Haabersti Maja töötajate P. t

allkirjastatud palgalehti viimastele sularahas välja makstud töötasude kohta, jättes

sellega täitmata maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse.

3. Teiseks leiti maksuotsuses, et käibemaksuga kuuluvad maksustamisele tehingud, millega AS

Haabersti Maja võõrandas Rangu 17 ning Sarra 6 asuvad kinnistud. Sarra 6 kinnistu osas leidis

maksuhaldur, et kuna selle kinnistu soetas ja müüs AS Haabersti Maja 2005.aastal, siis tuleb

maksustamisel lähtuda 01. mail 2004,a jõustunud käibemaksuseadusest, mille kohaselt on

oluline, et maksuvabastust ei kohaldata, kui ehitis ja selle alune maa

võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu. Kinnistu Rangu 17 osas leiti

maksuotsuses, et kuna Rangu 17 müügilepingute kohaselt oli kinnistul müügi momendi P.

eliolev paariselamu ja AS Haabersti Maja kohustus ehitama elamu lõpuni, siis müüdi

kinnistu enne ehitise esmast kasutuselevõttu ning seega ei saa kohaldada maksuvabastust.

4. Kolmandaks leiti maksuotsuses, et AS Haabersti Maja ettevõtlusega seotud kuluna ei saa

käsitada T. P.le, T. L.ele, T. L.ile ja M. K.le väljastatud krediitkaartide alusel soetatud

autokütust ning seega pole AS-il Haabersti Maja õigust nimetatud tehingutelt

sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti leiti maksuotsuses, et AS Haabersti Maja ei ole

tõendanud, et AS Köögimaailm arvel näidatud kaup on seotud AS Haabersti Maja

ettevõtlusega ning seega puudub AS-l Haabersti Maja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus

AS Köögimaailm arvete alusel.

5. Viimaks leiti maksuotsuses, et Neste Eesti AS-le ning AS-le Köögimaailm tehtud

väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud ning neilt väljamakselt on arvutamata, deklareerimata

ja riigieelarvesse üle kandmata tulumaks.

KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

6. Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb AS Haabersti Maja maksuhalduri 15.05.2007

maksuotsuse nr 12-5/295 tühistamist.

7. Töötasusid puudutavas osas leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur on lähtunud P. P.i P. t

esitatud palgaarvestusest, ent jätnud täielikult tähelepanuta vastuolu, mis esineb P. P.i esitatud

arvestuse ning kolmandate isikute antud ütluste vahel. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et

töösuhe ei saa olla töötajate ütluste arvestamata jätmise aluseks, kuna kaebuse esitaja tegutseb

kinnisvara sektoris, kus on tuntav tööjõu puudus ning on alusetu väita, et kaebaja töötajad

oleksid andnud töökoha kaotuse kartuses ebaõigeid ütluseid. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse

esitaja, et maksuotsuse lisas 1 loetletud 20 isikust, kellele maksuhalduri väitel on sularahas

tasusid makstud, 11 kas eitavad või ei ole kinnitanud vaidlusalusel perioodil sularahas

töötasude saamist: P. P., K. S., E. A. ja P.T ei ole maksuhaldurile seletusi andnud ega sularaha

saamist kinnitanud; R. K., A. S. ja V. R. on kohtuistungil ja ka varasemalt eitanud sularaha

saamist vaidlusalusel perioodil, maksmenetluses eitas sularaha saamist ka M. L.; V. U., A. V.,

H. R., T. S. ei kinnita samuti sularaha saamist perioodil juuli-detsember 2005, kuna nende

seletuste hindamisel tuleb arvestada, et isikute seletused võeti märtsis 2006 ning 2006.a tõeP.

est esines sularahas tasude maksmist.

8. Samuti leiab kaebuse esitaja, et P. P.'i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema töösuhe AS-

ga Haabersti Maja lõppes konfliktselt ning tema P. t ebaõigete andmete esitamise põhjustas

ilmselt soov põhjustada endise tööandja ebaseaduslikku maksustamist. Kaebuse esitaja märgib

ka, et on arusaamatu, milliste andmete alusel ja miks P. P. nimetatud tabeli koostas, kuna tema

ülesandeks ei olnud kaebaja juures palga-arvestuse pidamine, vaid objektide suhtes eelarvete

koostamine. Kaebuse esitaja viitab asjaolule, et ka kohtuistungil andis P. P. vaid väga

üldsõnalise vastuse küsimusele, kust tulenes palgaarvestuse pidamise kohustus. Ka märgib

kaebuse esitaja, et P. P.i P. t maksuhaldurile esitatud tabel ning kaebuse esitajale 03.08.2006

üle antud faili andmed erinevad, kuna P. P.i P. t kaebuse esitajale üle antud failis olid vaid

objektide eelarved, ent ei olnud andmeid palga-arvestuse kohta. Kaebuse esitaja leiab, et kuna

P. P.i tabelis toodud summade tõele vastavust ei ole ükski töötaja ega muu isik peale P. P.i ka

kinnitanud , siis on arusaamatu, miks peaks nimetatust kaebaja maksustamisel juhinduma.

9. Järgnevalt märgib kaebuse esitaja, et isegi kui saaks tugineda P. P.i tabelile, on maksuotsus

jätkuvalt motiveerimatu ja kuulub tühistamisele, kuna maksuotsus on vastuolus ka selle

tabeliga ning ei selgu, kuidas maksuhaldur maksustamisele kuuluvad summad arvestas.

10. AS-lt Köögimaailm soetatud kaupade osas leiab kaebuse esitaja, et need olid vajalikud

mööbli valmistamiseks ja kaebuse esitajale vajalikult ümber kohandamiseks kaebuse esitajale

kuuluvasse ehitisse Võsul, mille eesmärk on kasutamine ettevõtluses: nt seda välja üürides,

ettevõtluseks vajalike nõupidamiste kohana kasutades või võõrandades. Kaebuse esitaja toob

välja, et eelnenud väidetele ei ole vastustaja ka kohtumenetluses vastu vaielnud. Kaebaja

märgib, et maksuhalduri seisukohad AS-lt Köögimaailm soetatud kauba ettevõtlusega

mitteseotuks lugemisel on asjakohatud ega lähtu tegeliku majandusliku tõlgendamise

põhimõttest. Samuti märgib kaebuse esitaja, et AS-lt Köögimaailm soetatud kaup on

raamatupidamises arvele võetud põhivarana.

11. Kaebaja on seisukohal, ei Rangu 17 kinnistu müügi käibemaksusga maksustamine on

ebaseaduslik. Kaebaja viitab Rahandusministeeriumi P. t koostatud Käibemaksuseaduse

(KMS) kommentaaridele ning leiab, et P. eliolev hoone ei ole Rahandusministeeriumi

kommentaaride kohaselt ehitis. Ka märgib kaebuse esitaja, et maksuhaldur ise on samuti

varasemalt olnud seisukohal, et P. eliolevat ehitist ei käsitata käibemaksuseaduse tähenduses

ehitisena ja P. elioleva ehitise ning selle aluse maa võõrandamise näol on tegemist krundi,

millel ei asu ehitist, võõrandamisega. Kaebuse esitaja selgitab samas, et omandas Rangu 17

krundi 08.03.2003 ehk enne KMS jõustumist ning seega kuulub kohaldamisele KMS § 46

lõikes 3 sätestatud maksuvabastus. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et Rangu 17 kinnistu

puhul ei ole oluline, millal anti välja ehitusluba, kuivõrd käesoleval juhul ei olnud tegemist

mitte esmakasutusse võtmata (st KMS § 46 lg 3 mõttes valmisoleva, kuid esmakasutusse

võtmata) ehitise võõrandamisega, vaid P. elioleva ehitise (st KMS § 46 lg 3 mõttes krundi,

millel ei asu ehitist) võõrandamisega.

12. Kaebuse esitaja leiab samuti, et Sarra 6 kinnistu võõrandamise puhul kuulub

kohaldamisele KMS § 46 lg 3 sätestatud maksuvabastuse teine alus, kuna sel juhul võõrandati

valmisolev, kuid esmakasutusse võtmata ehitis, mille ehitamist alustati enne 01.05.2004.

Nimelt viitab kaebuse esitaja asjaolule, et maksuvabastuse kohaldamiseks piisab, kui ehitamist

on alustatud või ehitise püstitamiseks on väljastatud ehitusluba enne 01.05.2004, kusjuures ei

ole oluline, et ehitusluba oleks väljastatud või et ehitustöödega oleks alustanud enne

01.05.2004 kaebaja ise. Kaebuse esitaja kinnitab, et ajal, mil Sarra 6 kinnistu kaebaja P. t

võõrandati J. J.ile ja Z. J.ale, asus kinnistul valmisolev, kuid esmakasutusse võtmata ehitis.

13. Kaebuse esitaja leiab samuti, et maksuhaldur on põhjendamatult jätnud arvestamata

kaebuse esitaja P. t revisjoniaktile esitatud eriarvamuse, jättes sellega kaebuse esitaja ilma

ärakuulamisõigusest, samuti heidab kaebuse esitaja maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte

rikkumist ning kohustust arvestada maksustamisel võrdselt nii maksukohustust suurendavate

kui ka maksukohustust vähendavate asjaoludega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Vastustaja kaebust põhjendtuks ei pea ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks ei

nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur ei ole järginud uurimisprintsiipi ega

ole välja selgitanud kõiki revideeritava maksukohustusega seotud asjaolusid. Selles osas viitab

vastustaja asjaolule, et MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõte kuulub maksumenetluses

rakendamisele koostoimes MKS § 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega.

Vastustaja selgitab ka, et maksuhalduril puudub võimalus selgitada maksumenetluses välja

asjaolusid, mis on teada üksnes maksukohustuslasele endale ning mille teadmist ei saa

maksuhaldurilt eeldada. Vastustaja leiab, et kuivõrd kaebusele ei ole lisatud tõendeid kaebaja

maksukohustust vähendavate asjaolude kohta ega viiteid sellekohaste tõendite olemasolu ja

asukoha kohta, siis puudub antud juhul alus väiteks, nagu oleks maksuhaldur jätnud

kogumata, tähelepanuta või hindamata tõendid, mis V.staksid või vähendaksid kaebuste

esitajate maksukohustust.

15. Samuti ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on alusetult jätnud

arvestamata ja käsitlemata kaebuse esitaja esitatud eriarvamuse. Vastustaja selgitab, et H. N. on

omakäeliselt kirjutanud, et esitab eriarvamuse revisjoniaktile kirjalikult hiljemalt 10.05.2007 või

vajadusel taotluse alusel hiljem. Kaebaja on lisanud kaebusele e-kirja koopia, millest nähtub, et

kaebaja edastas eriarvamuse esitamise tähtaja taotluse aadressil galina.bogator@ema.ee.

Nimetatud taotlus ei ole maksuhaldurile käesoleva vastuse koostamiseni laekunud, kuna

aadress on vale, mistõttu on põhjendatud Põhja MTK seisukoht, et kaebaja ei ole eriarvamuse

esitamise tähtaja pikendamist taotlenud. Vastustaja leiab, et kuivõrd eriarvamus saabus

maksuhaldurile 18.05.2007 ehk pärast maksuotsuse kaebuse esitajale väljastamist, siis ei olnud

Põhja MTK1 võimalik võtta seisukohta eriarvamuses esitatud väidete oas.

16. Mis puutub töötasude maksustamise osas võetud seisukohti, siis leiab vastustaja, et

maksuhaldur on võinud kolmandatelt isikutelt seletused, millest nähtub, et nende palga suurus

sõltub töötulemustest ning äriühing maksab töötajatele palka osaliselt pangaülekandega ja

osaliselt sularahas ning nii äriühingu töötajad kui ka endine töötaja P. P. kinnitasid sarnaselt, et

tehtud väljamaksete kohta koostati palgalehed, kuhu töötajad andsid allkirjad raha saamise

kohta. Samuti väitsid töötajad, et sularahas maksis töötasud P. P., mis annab tunnistust sellest,

et P. P.i ütlused ja esitatud dokumendid väljamakstud palgasummade kohta on tõesed. Seega

on vastustaja arvates kaebaja väide ütluste vastuolu kohta paljasõnaline ja tõendamata.

Vastustaja toob ka välja, et maksuhaldurile antud ütluste kohaselt sai H. R. 2005.a detsembris

palka 3 000 krooni pangaarvele ning sularahas saadud summat ta ei mäleta, millega siiski

möönab, et on sularaha saanud. P. P. kinnitab, et sai 2005.a. alates katseajal palka 10 000

krooni neto, pärast seda 12 000 krooni neto kuus. E. R. on samuti kinnitanud, et temale ja ta

pojale maksti palka sularahas ning seejuures 2005. a oktoobri eest 27 300 krooni kätte. J. J.

samuti kinnitab, et palka maksti tükitöö alusel ning perioodis aprill 2005.a kuni september

2005.a ei saanud ta vähem palka kui 12 000 krooni kuus kätte. Ka M. J. kinnitab, et on saanud

palka sularahas: 2005.a oktoobris 4 000 kuni 5 000 kuid 2005.a novembris juba 10 000 krooni

kätte. A. N.a, K. O. (Tallinn Ehituskooli praktikandid) said palka kuni 4 000 krooni. Veel

toob maksuhaldur välja, et vägagi kaheldav on, et ettevõte rakendas 2005. aastal ainult palga

pangakontole maksmist ning 2006. aasta algusest otsustati äkitselt üle minna süsteemile,

millega palka makstakse töötajatele osaliselt sularahas ja osaliselt pangaülekandega.

17. Vastustaja leiab, et A. S., V. R.i, K .K.se ja H. N.i ütlustesse tuleb suhtuda

reservatsiooniga, kuivõrd nimetatud isikud on AS-ga Haabersti Maja jätkuvalt seotud.

Vastustaja toob eelkõige välja, et H. N.i ütlused, mis puudutavad töötasusid on vastuolus

teiste isikute P. t antud ütlusega, samuti ei saa pidada usaldusväärseks isiku P. t antud ütlusi P.

P.i ja P. eliolevate ehitiste valmiduse osas.

18. Mis puudutab kaupade soetamist AS-ist Köögimaailm, siis märgib vastustaja, et kaebuse

eistaja raamatupidamise andmetel on AS Haabersti Maja ASÜt Köögimaailm soetatud

köögimööbli detailid 2005 aastal kandnud kogumaksumuses puidulöökoja materjalidena

kuludesse ning kaebaja ei ole esitanud raamatupidamise dokumente, mis kajastaksid, et

kaebaja oleks soetatud köögimööbli võtnud arvele põhivarana või kasutanud soetatud

köögimööblit oma ettevõtluses. Samuti toob vastustaja välja, et kuigi revident palus esitada

materjalide arvestuse nii puidutöökoja juhatajalt kui AS Haabersti Maja esindajatelt, seda

revisjoni käigus ei tehtud. Ka märgib vastustaja, et hiljem antud selgitusi ei ole võimalik

hinnata revisjoniV.ses kontekstis, sest isikul on olnud võimalik olukorda revisjoni järgselt

mõjutada.

19. Vastustaja ei nõustu kaebaja eeltoodud väitega , et maksuotsuse määrati Rangu 17 kinnistu

müügile käibemaks ebaseaduslikult. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja müüs P. eliolevat ehitist,

mis vastab ehitusseaduse § 2 toodud hoone mõiste tunnustele, siis ei saa kohaldada

maksuvabastust kuna KMS kohaselt määratakse käibemaks kinnisasjale, mille oluline osa on

ehitis või ehitise osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu.

Samuti leiab vastustaja, et kuna Rangu 17 ehitusluba väljastati 15.09.2004, siis ei saa ka väita,

et kaebuse esitaja oleks ehitamist alustanud enne KMS-i jõustumist. Täiendavalt märgib

vastustaja, et isegi kui asuda seisukohale, et AS Haabersti Maja võõrandas Rangu 17 kinnistul

asuva P. elioleva ehitise ja P. eliolev ehitis ei ole ehitis, siis ei oleks võimalik kinnistu

võõrandamise momenti lahutada võõrandamisega võetud kohustustest ja isikute tahtest.

Vastustaja viitab asjaolule, et Rangu 17 müügilepingute kohaselt oli ostjate tahe suunatud

ehitise omandamisele ning AS Haabersti Maja tahe ehitise müümisele (AS Haabersti Maja

võttis kohustuse lõpetada ehitustööd, mis päädivad ehitisega ehitusseaduse tähenduses).

Vastustaja leiab, et üksnes müügihetk ei saa olla otsustav käesoleval juhul maksuvabastuse

saamise seisukohalt, kuna selline tõlgendus annaks AS-le Haabersti Maja võimaluse saada

võrreldes sama sektori teiste ettevõtetega ebaõige maksusoodustus.

20. Kinnistu Sarra 6 osas märgib maksuhaldur, et ettevõte soetas nimetatud kinnistu 12.05.2005

ja võõrandas 06.07.2005.a isikutele, kes soovisid ehituse ise lõpetada ning seega ei olnud

tegemist valmis ehitisega ning seega tuleks maksuvabastus kõne alla vaid juhul kui kinnistu

oleks soetatud enne KMS jõustumist, ent antud juhul see nõnda ei olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, hinnanud P. te seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et AS Haabersti Maja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada

osaliselt. Kohtu hinnangul on maksuhaldur ebaõigesti määranud maksud maksuotsuse lisa nr

1 ridadel 1 kuni 8, 13 ja 15 nimetatud töötajatele tehtud väljamaksetelt. Samuti ei ole

põhjendatud AS-i Köögimaailm arvete alusel soetatud kauba lugemine ettevõtlusega

mitteseotud kaubaks ning vastava täiendava maksukohustuse panemine. Viimaks ei nõustu

kohus maksuhalduri seisukohaga KMS § 16 lg 2 p 3 ning § 46 lg 3 kohaldamise osas ning

leiab, et Sarra 6 kinnistu müügi käibemaksuga maksustamine on asjas tuvastamist leidnud

asjaolude juures õigusvastane.

22. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et AS Haabersti Maja teostas

kontrollitaval perioodil töötajatele sularahas väljamakseid, mille jättis maksudeklaratsioonides

kajastamata. Töötajatele sularahas töötasu maksmist on kinnitanud nii maksumenetluses (kd I

tl. 91, 93) kui ka kohtuistungil antud ütlustes P. P., kes muuhulgas kinnitas, et andis isiklikult

AS Haabersti Maja ehitusobjektidel töötajatele sularaha üle. Kaebuse esitaja väidetega P. P.i

ütluste ebausaldusväärsuse kohta kohus ei nõustu. Esiteks ei saa põhjendatuks pidada kaebuse

esitaja seisukohta, et P. P.il võisid olla isiklikud põhjused kaebuse esitaja kohta ebaõigete

seletuste andmiseks. Kaebuse esitaja ei ole seejuures toonud välja ühtegi sedavõrd kaalukat

isiklikku põhjust, mis võinuks P. P.i ajendada nii maksu- kui kohtumenetluses valeütlusi

andma ning lisaks dokumente (palgaarvestustabelid: kd I, tl. 98 jj) fabritseerima. Kaebuse

esitaja seadusliku esindaja H. N.i ja tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud K.K. P. t P. P.i

kohta antud iseloomustavad selgitused ei sea alla P. P.i antud ütluste usaldusväärsust.

Asjaolud, et P. P. oli kinnise iseloomuga, võib-olla veidi kibestunud, et ta ei saavutanud töös

loodetut, et tal jäi puudu töökogemustest ning et tema juhtud ehitusobjektidel esines

probleeme töö kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamisega, ei ole sellised, millest võiks

järeldada, et isikul on põhjust oma endisele tööandjale kahjulikke valeütlusi anda.

Põhimõtteliselt ei saa näiteks kättemaksu eesmärgil teist isikut kahjustavate valeütluste

andmist täielikult V.stada, ent eeldada saaks seda siiski vaid juhul kui on võimalik tuvastada

mingisugune inimlikus mõttes mõjuv põhjus selliseks käitumiseks. P. P.i sõnul tal tööandjaga

probleeme ei olnud, H. N. küll kinnitas, et on olnud vestlusi töö kvaliteedi osas, ent ei

väitnud, et suhted P. P.iga oleksid olnud suisa konfliktsed. Samuti ei ole teada, et P. P.i

töösuhe oleks konfliktselt lõppenud või et P. P.i ja AS Haabersti Maja või selle juhtide vahel

oleks olnud mingisuguseid muid sedavõrd tõsiseid konflikte, mis võinuksid ajendada P. P.i

kaebuse esitaja kahjuks valetama. Samuti tuleks isiklikel põhjustel tahtlikult valeütluste

andmise korral eeldada isiku enda initsiatiivi selliste ütluste andmiseks (näiteks omal algatusel

maksuhalduri P. e pöördumist), mida käesoleval juhul P. P. aga teinud ei ole, kusjuures ütlusi,

millest nähtub, et P. P.ile endale on makstud deklareeritust suuremat töötasu („alguses neto

10 000.- (katseaeg), peale seda 12 000.- neto ja selle aasta algusest 13 000.- neto“), on P. P. andnud

juba esimesel korral, kui maksuhalduri ametnik teda Rangu 17 objektil 2006. aasta 21. märtsil

küsitles (tl. 91).

23. P. P.i ütlusi töö eest sularahas tasu saamise kohta kinnitavad ka teiste, üksnes

kontrollitaval perioodil kaebuse esitaja juures töötanud isikute ütlused. Kontrollitaval

perioodil AS-s Haabersti Maja töötamist ning sularahas töötasu saamist kinnitavad J. J. (kd I,

tl. 135), M. J. (kd I, tl. 137), R. R. (tl. 139) ja K. O. (tl. 146). Samuti on AS-is Haabersti Maja

töötamist ning tasu saamist kinnitanud A. N. (tl. 144) ning E. R. (tl. 131-132). Mitte keegi

eelnimetatud isikutest ei olnud AS-ga Haabersti Maja töösuhtes kontrollimise ajal ega olnud

seal töötanud ka pärast kontrollitavat perioodi, see tähendab pärast 2005. aasta lõppu.

Seetõttu ei ole põhjust nimetatud isikute ütluste usaldusväärsuses kahelda ning ka kaebuse

esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et eelnimetatud isikud AS

Haabersti Maja ehitusobjektidel ei töötanud või tehtud töö eest sularahas tasu ei saanud.

24. Maksumenetluses ja kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud R. K., A. S.a ja V. R.i

ütlused ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta sularahas töötasude maksmise kohta.

Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et nimetatud isikute ütluste usaldusväärsust

kahandab asjaolu, et kontrollimise ajal oli neil AS-ga Haabersti Maja töösuhe ning selle suhte

ning tööandjaga hea läbisaamise säilimise huvides võisid tunnistajad sularahas töötasu saamist

eitada. R. K. ütluste usaldusväärsust tõstab siiski asjaolu, et kohtuistungil ütluste andmise ajal

ta AS-s Haabersti Maja enam ei töötanud. Hinnates R. K. ütlusi aga kogumis teiste kogutud

tõenditega, ei saa R. K. ütlustest teha järeldust, et 2005. aastal sularahas töötasusid ei makstud.

25. Tähele tasub panna ka seda, et vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt on AS Haabersti

Maja deklareerinud ehitustööliste palkadena 3000 kuni 5000 krooni kuus. Tegemist on

ilmselgelt väga väikeste töötasudega, mille maksmine täistööajaga töötavatele ja

kvalifitseeritud ehitustöölistele on ebatõenäoline. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a

määruse nr 374 kohaselt oli 2005. aastal kuupalga alammääraks 2690 krooni. Statistikaameti

veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli ehitussektori keskmiseks brutopalgaks 2005. aastal

8480 krooni. Arusaadavalt on praktikas see keskmine tasu veelgi suurem, kuivõrd ei hõlma

töötajatele makstavaid nö. ümbrikupalkasid. Sellises olukorras kõrgelt kvalifitseeritud

ehitustöölisele (nt. maalrile) 4000 krooni suuruse brutotöötasu maksmine on ebatõenäoline

ning seda eelkõige olukorras, kus ehitusturul valitses tööjõupuudus, mida kaebuse esitaja ise

ka kinnitanud on.

26. Kaebuse esitaja on rõhutanud, et töötasu arvestamine ei kuulunud P. P.i töökohustuste

hulka. Töötajate palgaarvestuse pidamise kohustuse kohta selgitas P. P. kohtuistungil, et seda

ülesannet kirjalikult fikseeritud ei olnud, ent see läks temale sujuvalt üle. Olukorras, kus

sarnane palgaarvestus hõlmab ilmselgelt mittedeklareeritavate summade sularahas maksmist,

ei saakski eeldada, et ettevõtja sellise arvestuse pidamise kohustuse kuidagi kirjalikult

fikseeriks. Samas tuleb aga tähele panna, et seda, et P. P. tegeles palkade arvestamisega,

märkis ka näiteks A. V. 2006. aasta kohta antud ütlustes (kd I, tl. 86). Samas ei nähtu, et P. P.i

ülesanded 2006. aastal varasemaga võrreldes muutnud oleksid. Eeltoodu kinnitab P. P.i

väidet, et ta ka 2005. aastal töötasude arvestamisega tegeles.

27. Põhimõtteliselt õige on kaebuse esitaja väide, et maksumenetluse käigus 21. märtsil 2006.

aastal R. K., V. U.i, A. V. ja H. R. P. t antud selgitused töötasustamise korralduse kohta

puudutavad 2006. aastat, kuna küsimused on esitatud selliselt, et vastustest ei saa eeldada, et

küsiti varasema perioodi kohta. Muude asjas kogutud tõendite taustal nõustub kohus

vastustajaga aga selles, et on ebatõenäoline, et 2005. aastal sularahas tasu ei makstud, ent

2006. aastal seda millegipärast tegema asuti.

28. Kahtlust R. K., H. R., A. V., A. S.a ning V. R.i ütlustes tekitab ka 18. mai 2007 kuupäeva

kandev ja maksuhalduri revidendile adresseeritud avaldus, mille nimetatud isikud on

allkirjastanud ning milles nad teatavad, et ei nõustu P. P.i P. t esitatud palgalehtedega ning

paluvad P. P.i seletusi mitte arvestada, kinnitades, et jäävad oma varasemate seletuste juurde.

Kuigi tunnistajatena kohtuistungil üle kuulatud isikud kinnitasid, et allkirjastasid selle avalduse

vabatahtlikult, on arusaamatud selle avalduse koostamise asjaolud ja ajendid. Siinkohal tuleb

tähele panna, et R. K., H. R. ja A. V. on varem maksuhaldurile andnud ütlusi selgelt 2006.

aasta kohta, mitte aga kontrollitava perioodi ega P. P.i tabelites näidatud perioodi kohta. Seega

jääb arusaamatuks, kuidas saavad nimetatud isikud vaielda oma varasematele ütlustele (mis

puudutasid 2006. aastat) tuginedes vastu P. P.i seletustele, mis puudtavad 2005. aastat.

Kõnealuse dokumendi olemasolu viitab pigem asjaolule, et kaebuse esitaja on oma töötajaid

ütluste andmisel mõjutanud või suunanud.

29. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole seletusi võtnud P. P.ilt, K. S.lt, E. A.ilt ega P.Tlt, ei kinnita

kuidagi kaebuse esitaja seisukohta, et töötasusid sularahas ei makstud. Tuleb tähele panna, et

nende isikute tunnistajatena ülekuulamist ei ole taotlenud ka kaebuse esitaja, kuigi tal olnuks

selleks võimalus.

30. Maksuhalduri väidet sularatas töötasude maksmise kohta ei lükka ümber ka H. N.i vande

alla antud seletus, kuivõrd sellegi puhul tuleb silmas pidada, et H. N. kaebuse esitaja

seadusliku esindajana on käesoleva asja lahendamisest selgelt huvitatud ning samas ei ole H.

N. suutnud anda selgitusi, mis seaksid kahtluse alla P. P.i ning teiste sularahana töötasu

saamist kinnitavate isikute ütluste usaldusväärsuse.

31. Kohus nõustub maksuhalduri käsitlusega uurimispõhimõtte ja maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse vastastikkusest seosest. Antud juhul on maksuhaldur põhjendatult

tuvastanud, et sularahas töötasude maksmist esines, maksuhaldur on andnud kaebuse esitajale

võimaluse

esitada

talle

dokumendid

sularahas

tasutud

töötasude

kohta

ent

maksukohustuslane ei ole seda teinud, jäädes seisukohale, et sularahas töötasusid sootuks

makstud ei ole. Kohus leiab, et kui isik, kelle käitumine annab maksuhaldurile alust

põhjendatud kahtluseks nö. ümbrikupalkade maksmise kohta, ei esita täiendavaid tõendeid,

millest nähtuks, kui suures summas ja kellele on ümbrikupalkasid makstud, siis võib

maksuhaldur tugineda maksustamisel talle kättesaadavatele andmetele. Käesoleval juhul on P.

P.i koostatud tabelitele tuginemine põhjendatud. Maksuhaldur on põhjendatult asunud

seisukohale, et P. P. palkade arvestamisega kontrollitaval perioodil tegeles, samas tuleb tähele

panna, et ümbrikupalga saamist kinnitanud isikute ütlused saadud summade kohta sarnanevad

tabelites kajastatutega. Asjaolu, et mõni tunnistaja on nimetanud tabelites märgitust

mõnevõrra väiksemaid summasid, on pigem põhjendatav selgituste andmise ja tasu saamise

vahelise ajaga, samas kui P. P.i tabelid on arusaadavalt koostatud tasu maksmise ajal.

Käesoleval juhul on maksuhaldur lähtunud talle teadaolevatest andmetest, kusjuures andmed

on piisavalt usaldusväärsed. P. P.i P. t esitatud tabelid kajastavad seega sisuliselt AS-i

Haabersti Maja raamatupidamisarvestust.

32. Kohus leiab, et P. P.i tabelites esitatud andmetest lähtumine oleks iseenesest põhjendatud,

ent vaadates maksuotsuse 1. lisa, näib, et maksuhaldur on P. P.i tabelitest nähtuvaid andmeid

kasutanud põhjendamatul moel. P. te vahel ei ole vaidlust selles, et P. P.i, H. R., R. K., V. U.i,

P. P.i, V. R.i, A. S.a ja A. V. kohta on kaebuse esitaja kogu kontrollitava perioodi jooksul

töötasude maksmist deklareerinud. Äriühingu P. t deklareeritud summad figureerivad

maksuotsuse 1. lisa vastava kuu all esimeses tulbas. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt on

deklareerimata jäetud sularahaväljamaksed (maksuotsuse lk 9.) summas 668 859 krooni.

Samas nähtub maksuotsuse 1. lisast , et nimetatud summa on saadud igal kuul äriühingu P. t

deklareeritud summa (1. tulp) ning kontrollimise tulemusel saadud summa (2. tulp) vahede

liitmisel. Samal ajal näib, et maksuotsuse 1. lisa tulpades „kontrollimise tulemusel“ näidatud

brutosummad on leitud P. P.i koostatud tabelites vastavate isikute kohta käivatel ridadel

„kokku“ näidatud summade põhjal, kusjuures P. P.i tabelites esitatud summasid on

maksuhaldur ilmselgelt käsitanud netosummadena. Seega näib maksuhaldur olevat asunud

seisukohale, et kõik P. P.i koostatud tabelites näidatud summad on netosummad, sh.

summad, mis on kajastatud P. P.i koostatud tabelite tulpades „ARVELE“. Nii näiteks on

maksuotsuse 1. lisa kohaselt oktoobrikuus H. R.le tehtud tegelike väljamaksete

brutosummaks on 27030 krooni. Selline brutosumma eeldab, et netoväljamakse suuruseks on

20745 krooni (st. brutosumma miinus töötuskindlustusmaks miinus tulumaks), mis vastab P.

P.i koostatud tabelites (tl. 105 ja tl. 106) näidatud 10185 krooni ning 10560 krooni suuruste

summade summale. Samas nähtub tl. 105 esitatud tabelist, et summa 10185 koosneb

summadest 3000 (avanss), 3000 (arvele), 4185 (sularaha), 500 (Võsu eest) ning tl. 106 esitatud

sama kuud puudutavas tabelis näidatud H. R.le makstud summa 10560 koosneb summadest

3000 (avanss), 3000 (arvele), 4560 (sularaha). Seejuures on H. R.le sel perioodil deklareeritud

palka 3000 krooni, millelt on deklareeritud 990 krooni sotsiaalmaksu, 305 krooni tulumaksu

ning 26 krooni töötuskindlustusmaksu (kohustusliku kogumispensioniga H. R. arusaadavalt

liitunud ei ole ning seega kogumispensioni makset kinni ei peeta). Eelviidatust nähtub, et P.

P.i tabelite tulpades „ARVELE“ näidatud summad kattuvad deklareeritud summadega ning

on seega brutosummad. Maksuhaldur ei ole seejuures väitnud, et töötajate arveldusarvetele

oleks töötasuna katnud summasid, mida kaebuse esitaja deklareerinud ei ole (maksuotsuses

viidatakse üheselt deklareerimata sularahaväljamaksetele). Seega on maksuotsuses esitatud

arvestus nende isikute osas väär. Eeltoodud näite puhul toob kohus välja ka asjaolu, et kuigi

R.le näib P. P.i tabelite järgi olevat septembrikuu eest (mis kajastub väljamakse tegemise aja

järgi maksuotsuse 1. lisa tulbas „Oktoober 2005“) töötasu arvestatud nii „K. brigaadi“

liikmena kui „Rangu brigaadi“ liikmena, siis mõlemal juhul on näidatud avanss 3000. Samas

on tl. 107 esitatud P. P.i koostatud tabel „avanss 2005“, kust nähtuvalt on H. R. kokku

saanud avanssi 3000 eek. Maksuotsusest ei nähtu ka, et maksuhaldur seda vastuolu arvestanud

oleks või selles osas mingisuguse seisukoha oleks võtnud.

33. Kuigi kohus leidis eesP. , et P. P.i tabeleid saab põhimõtteliselt käsitada AS Haabersti

Maja varjatud raamatupidamist kajastavate andmetena, siis ei saa sellest teha järeldust, et

maksuhaldur võiks seal esitatud andmeid maksustamisel arvestada neid sisuliselt analüüsimata.

Kohus leiab samuti, et maksuotsuses tuleks esitada selgelt ja kontrollimist võimaldaval viisil

arvutuskäigud ehk näidata arusaadavalt ära, milliste tehete tulemusena on mingisugustesse

maksuotsuse lisas esitatud tabelitesse kantud arvväärtused saadud. Isegi kui maksuhalduri

jaoks võib olla ilmne, kuidas saadakse teatud netosummadest brutosummad ja vastupidi, siis

samavõrd selge ei pruugi see olla maksukohustuslase jaoks. Selged ja arusaadavalt esitatud

arvutuskäigud võimaldavad aga maksukohustuslasel paremini maksu määramise õiguspärasust

hinnata. Kohtukõne teesides on kaebuse esitaja toonud rea näiteid, millele tuginedes ta

väidab, et ei mõista maksusumma kujunemist. Kohus ei asu siinkohal neid näiteid üksikult

analüüsima, kuivõrd ka kaebuse esitaja ei ole vastavat arvutuskäiku esitanud ning ei selgu,

kuidas ja milliste tehete tulemusena on kaebuse esitaja leidnud tema hinnangul õiged

väärtused. Küll aga leiab kohus, et maksuotsuse 1. lisa ridadel 1-8 nimetatud isikutele makstud

töötasude osas tuleb maksuotsus tühistada, kuna maksu juurdemääramise asjaolud ei ole

kohtuotsuse eelmises punktis toodud põhjustel selged ega põhjendatud.

34. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et E. R.ile tehtud väljamakse on käsitatav

töötasuna ning kuulub sellisena ka maksustamisele. Maksuhaldur on E. R.i ütlustest ning

temaga sõlmitud töölepingust õigesti järeldanud, et E. R. tegi tööd AS Haabersti Maja

juhtimise ja kontrolli all. Kaebuse esitaja ei ole sellele käsitlusele iseenesest vastu vaielnud.

Vaidlust ei ole ka selles, et E. R.ile on makstud sularahas 27 300 krooni. Sama summa

figureerib nii E. R.i P. t antud seletuses (kd I , tl. 132) kui ka P. P.i koostatud tabelis (tl. 102).

Eeldades, et E. R. ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga, siis ongi maksuotsuse 1.

lisas kajastatud brutosummale (35724 krooni) vastavaks netosummaks 27 300 (brutosumma

miinus töötuskindlustusmaks miinus tulumaks (mis on arvutatud brutosummast, millest on

eelnevalt lahutatud töötuskindlusmaksu summa ning igakuine maksuvaba summa 1700

krooni)).

35. Maksuotsuse 1. lisas loetletud ülejäänud isikute (välja arvatud A. N. ja M. J.i) puhul on

maksuhaldur maksusummad P. P.i tabelite põhjal arvutanud õigesti. Seda on võimalik

kontrollida sel moel, et võtta maksuotsuse 1. lisas esitatud tabelist nähtuv brutosumma,

arvutada välja töötuskindlustusmaksu suurus ning kogumispensioni makse suurus (neil, kes

on kogumispensioniga liitnud, vt maksuotsuse 9. lisa), seejärel arvutada välja

tulumaksusumma (lahutades brutosummast töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni makse

ning igakuise maksuvaba tulu summa 1700 krooni ja korrutades saadud summa

maksumääraga 0,24) ning viimaks lahutada brutosummast eelnimetatud maksusummad.

Selliste tehete tulemusena saadud arvud vastavad P. P.i tabelitest nähtuvatele andmetele.

Põhjendatud ei ole seejuures kaebuse esitaja väide, nagu ei oleks maksuhaldur arvestanud

tulumaksuvaba miinimumiga. Eeltoodud arvutuskäigu kaudu kontrollides ilmneb, et

tulumaksusumma arvutamisel on tulumaksuvaba miinimumiga arvestatud. Nii näiteks on J.

J.le P. P.i esitatud tabeli kohaselt juunikuus arvestatud töötasu netosumma 13325 krooni.

Sellele vastav brutosumma on 17522 krooni. Maksuotsuse 4. lisa kohaselt on J. J. tulumaksuga

maksustatava tulu suuruseks 15297 krooni, milline summa saadakse, kui lahutatakse

brutosummast töötuskindlustusmaks (1%), kogumispensioni makse (2%) ning tulumaksuvaba

miinimum (1700 krooni). Samasugusele arvutuskäigule alluvad ka teiste maksuotsuse 1. lisa

ridadel 9 kuni 20 nimetatud isikute maksuarvestused, välja arvatud M. J.i puhul.

36. Maksuvaba tulu arvestamise osas erineb teistest M. J.ile makstud tasude arvestus, kuivõrd

nimetatud isiku puhul ei ole maksubaasi maksuvaba tulu võrra vähendatud. Nii on kontrolli

tulemusel oktoobrikuus tuvastatud 13646 krooni suuruse töötasu juures loetud tulumaksuga

maksustatavaks summaks 13237 krooni (st. brutotasust on maha lahutatud vaid

töötuskindlustusmaks ning kogumispensioni makse). Miks see nõnda on, maksuotsusest ei

selgu ning ühtegi põhjendust selle kohta esitatud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt seisneb

M. J.i erinevus teiste maksuotsuse lisas 1 nimetatud töötajatega võrreldes selles, et M. J. oli

AS-s Haabersti Maja töötamise ajal lapsehoolduspuhkusel, ent maksuotsusest ei nähtu, kas ja

kuidas on maksuhaldur sellest asjaolust maksustamisel lähtunud. Seetõttu on M. J.ile tehtud

väljamaksetelt kinni pidamisele kuulub tulumaks arvutatud maksuotsuses valesti ning selleski

osas tuleb maksuotsus tühistada. Kuivõrd ka muude töötasult arvestatud maksude

kujunemise aluseks on brutosummad, mille maksuhaldur on arvutanud P. P.i tabelites toodud

netosummadest ning kuna maksuhalduri P. t arvutatud brutosumma suurus on sõltuvuses

sellest, kas selle arvutamisel arvestatakse igakuist maksuvaba tulu või mitte, siis sõltub sellest

ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ning ka kogumispensioni makse suurus. Seetõttu

tuleb maksuotsus selle põhjendamatuse tõttu tühistada kõigi M. J.ile tehtud väljamaksetelt

arvestatud maksude osas.

37. Kohtu hinnangul ei selgu maksuotsusest arusaadavalt A. N.le tehtud väljamaksetelt

arvestatud maksusumma kujunemine. Nimelt nähtub maksuotsuse 1. lisast, et kontrollimise

tulemusena tuvastatud töötasu brutosummaks augustis oli 4205 krooni. P. P.i esitatud tabelist

nähtuvalt on A. N.le juulikuus tasutud sularahas 3100 krooni. Millise tehte tulemusena on

saadud brutosummaks 4205 krooni, jääb arusaamatuks, samas kui teistel samadel alustel tööl

olnud praktikantide puhul on sama suure sularahaväljamakse korral brutosummaks arvutatud

3578 või 3652 krooni, sõltuvalt nähtavasti sellest, kas isik on liitunud kohustusliku

kogumispensioniga või mitte. Maksuotsusest ei nähtu, milles seisneb erinevus A. N.le ning

näiteks K. S.le või M. L.ile tehtud väljamaksete asjaoludes. Samuti on maksuotsuse 1. lisa

kohaselt A. N.le septembris tasutud brutosummana märgitud 6199 krooni. Maksuotsuse lk.

11 esitatud tabelist (peatükk “Sotsiaalmaks“) nähtub, et septembrikuu netoväljamakse suurus

oli 4570 krooni. Samal ajal kajastub P. P.i koostatud tabelis A. N.le augusti-septembri eest

arvestatud (septembris välja makstud) sularaha summa 5100 krooni (tl. 113) ning lisaks on

septembri eest on A. N.le eraldi arvestatud töötasu „Kapasto brigaadi“ liikmena 4570 krooni

(mis on eeldatavasti näidatud maksuotsuse 1. lisas oktoobris A. N.le välja makstud summana).

Eelnevast jääb selgusetuks, millistest andmetest lähtudes või milliste tehete tulemusena on

leitud, et A. N.le septembrikuus makstud summaks on 6199 krooni.

38. Eeltoodud asjaoludel tuleb vaidlustatud maksuotsus tühistada P. P.ile, H. R.le, R. K.le, V.

U.ile, P. P.ile, V. R.ile, A. S.le, A. V.le, A. N.le ja M. J.ile tehtud väljamaksetelt arvestatud

maksusummade osas.

39. Kohtu hinnangul ei ole maksuotsus nõuetekohaselt põhjendatud osas, mis puudutab AS-lt

Köögimaalim mööbli soetamise maksustamist käibe- ja tulumaksuga. Selgituse AS-lt

Köögimaailm soetatud köögimööbli detailide raamatupidamisaruandluses kajastamise ning

ettevõtluses kasutamise kohta on kaebuse esitaja maksuhaldurile revisjoni käigus esitanud.

Vaidlust

ei

ole

iseenesest

selles,

et

kaebuse

esitajal

on

kohustus

pidada

raamatupidamisarvestust selliselt, et see kajastaks adekvaatselt tehtud tehingute majanduslikku

sisu ning võimaldaks kontrollida maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid. See ei tähenda

aga, et ainuüksi raamatupidamises esinevad puudused saaksid olla maksustamise aluseks.

Kaebuse esitaja on kohtu hinnangul põhimõtteliselt õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale

haldusasjas

3-3-1-55-03,

mille

kohaselt

võivad

puudused

maksumaksja

raamatupidamisarvestuses endaga kaasa tuua maksu juurdemääramise vaid siis, kui puudus on

selline, mis takistab maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle

asjaolude kontrollimist. Käesoleval juhul see nõnda ei ole. Maksuhaldur oleks saanud AS-lt

Köögimööbel soetatud kauba ettevõtluses kasutamist kontrollida kaebuse esitaja ütlustest

ning AS-lt Köögimaalilm saadud teabest lähtudes. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et

maksuhaldur oleks tegelikult kontrollinud kaebuse esitaja väidet, et 2006. aasta novembris on

AS Köögimaailm arvel näidatud summa kirjendatud osaliselt Võsu objekti põhivarana ning

osaliselt puidutöökoja materjalikuluna ega ka püüdnud muul moel välja selgitada, mida

kõnealuste kaupadega siiski päriselt tehti, kuidas neid kasutati või kuhu need jäid. Kohus

möönab, et maksuhalduri kahtlus nimetatud mööblidetailide ettevõtluses kasutamise kohta ei

ole tekkinud tühjale kohale ning asjaolu, et raamatupidamisarvestuses, aga ka muidu üsna

üksikasjalikult koostatud puidutöökoja materjaliarvestuses (tl. kd II, tl. 10 jj) mööblidetaile

kajastatud ei ole, seda kahtlust kahtlemata süvendab. Samas oleks seda kahtlust olnud lihtne

kontrollida ning tuvastada kauba soetamise ja kasutamisega seotud asjaolusid. Vastustaja

märgib põhjendatult, et nimetatud detailide ettevõtluses kasutamise asjaolusid oleks olnud

võimalik kontrollida näiteks vaatluse teel, arvestades muuhulgas, et AS Köögimaailm

saatelehtedel on üksikasjalikult kirjas, millest soetatud detailid koosnesid ning seda, kas neid

tõeP. est on Võsul kasutatud või mitte, oleks sestap võimalik kontrollida. Haldusasja

toimikust ei nähtu ka seda, et revisjoni käigus oleks kaebuse esitajalt köögimööbli kohta

täpsemaid selgitusi küsitud.

40. Kuigi kaebuse esitaja on taotlenud maksuotsuse tervikuna tühistamist, ei ole ei kaebuses

ega selle täienduses, samuti mitte maksuhaldurile hilinenult esitatud eriarvamuses toodud

vastuväiteid maksuotsuse osale, milles asuti seisukohale, et AS Haabersti Maja ei saanud oma

ettevõtluses kasutada T. P.e, T. L.e, M. K. ja T. L.i nimele soetatud kütust oma ettevõtluses

kasutada. Seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud küsimuses P. te vahel vaidlust ei ole.

41. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud maksuotsus on õigusvastane

osas, millega määrati käibemaks Rangu 17 asuva kinnistu võõrandamiselt. 01. mail 2004

jõustunud käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga

muuhulgas kinnisasja või selle osa käivet. Sama sätte kohaselt ei kohaldata seda

maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise

osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale,

mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne

ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile

planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Seega pisut lihtsustatult vaadates tuleb

eelviidatud sätet mõista selliselt, et maksuvabastust ei kohaldata käibele, mille esemeks on

kinnisasi koos uusehitisega või tühi ehituskrunt. KMS § 16 lg 2 punkti 3 teises lauses toodud

erandist teeb aga omakorda erandi KMS § 46 lg 3, kus sätestatakse (viitega KMS § 16 lg 2

punktile 3), et käibemaksuga ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende

esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist,

ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne käesoleva

seaduse jõustumist.

42. Kohtu hinnangul on KMS § 46 toodud rakendussätete eesmärk kaitsta nende isikute

usaldust, kes on uue seaduse kohaselt maksustamist kaasa toova tegevust alustanud enne selle

seaduse jõustumist. Seega peaks, hoolimata sätte segasest sõnastusest, olema KMS § 46 lg 3

eesmärgiks see, et isik, kes omandas tühja ehituskrundi enne KMS jõustumist, saab selle tühja

ehituskrundina ka maksuvabalt võõrandada ning isik, kes alustas ehitamist enne KMS

jõustumist, saab oma kinnistu pärast KMS jõustumist koos seal peal oleva ehitisega

maksuvabalt võõrandada.

43. Ehitusseaduse (EhS) § 2 kohaselt on ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja

inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, kusjuures ehitised jagunevad hooneteks ja

rajatisteks. Olenemata sellest, kas P. eliolevat elumaja saab käsitada hoonena EhS mõistes,

leiab kohus, et igal juhul saab seda käsitada rajatisena ning seda sõltumata ehitise

valmimisjärgust. Ehitusseadust ei saa mõista selliselt, et ehitiseks on üksnes täielikult valmis

ja/või sihipärast kasutamist võimaldav asi. Vastasel juhul kaotaks oma tähenduse ka näiteks

õigusliku aluseta püstitatud või ohtlike ehitiste likvideerimise regulatsioon, sest tekiks

võimalus esitada vastuväide, mille kohaselt mingisugustest ehitusmaterjalidest püstitatud

ohtlik objekt ei ole terviklik ning pole seega ehitis ehitusseaduse tähenduses. Seetõttu tuleb

ehitusseaduses kasutatud mõistet „terviklik asi“, mõista selliselt, et kõnealune objekt

moodustab mingisuguse terviku ning ta on selle kaudu eristatav muudest ümberkaudsetest

objektidest. Ehitise terviklikkus ei tähenda seda, et ehitis peab olema valmis.

44. P. te vahel ei ole vaidlust selles, et Rangu 17 kinnisasi moodustati maatükile, mille kaebuse

esitaja omandas 08. aprillil 2003, seega enne KMS jõustumist. Vaidlust pole ka selles, et

ehitusluba Rangu 17 kinnistule ehitiste püstitamist on väljastatud 2004. aasta septembris ning

seega ei saanud ehitise püstitamine kõnealusele kinnistule alata varem. Seega on ehitamisega

alustatud pärast KMS jõustumist. Kohus leidis eesP. , et ka P. eliolev ehitis vastab KMS § 16

lg 2 punktis 3 nimetatud tunnusele „ehitis ehitusseaduse mõistes või ehitise osa“ ning seega

saaks P. eliolevat maja kandva kinnisasja käive KMS §-s 46 sätestatud maksuvabastust nautida

vaid juhul, kui ehitamisega oleks alustatud enne 01.05.2004. Ei ole ka mingisugust loogilist

põhjendust, miks peaks KMS §-s 46 esitatud üleminekusäte kaitsma isikut, kes otsustab uue

seaduse järgi maksustatavat tegevust (nö. kinnistu muutmist uusehitisega kinnistuks) alustada

pärast uue seaduse jõustumist. Neil asjaoludel tuleb maksuotsus Rangu 17 kinnistu

võõrandmistehingute käibemaksuga maksustamise osas lugeda põhjendatuks.

45. Kuigi käesoleva asja seisukohast ei ole tähtis, millises valmimisjärgus Rangu 17 kinnistul

asuv ehitis kinnistu võõrandamise hetkel oli, märgib kohus, et ei saa nõustuda vastustaja

kohtukõnes välja tooduga, et kuna AS Haabersti Maja võttis lepinguga kohustuse kinnistul

asuv ehtis valmis ehitada, siis oli kaebuse esitaja tahe suunatud ehitise müümisele. Selline

käsitlus võiks põhimõtteliselt olla õige, ent sellesisuline põhjendus peaks sisalduma

maksuotsuses. Sarnane põhjendus viitab sisuliselt maksu määramisel MKS § 84 kohaldamisele

ehk maksustamisele lähtuvalt tehingu tegelikust majanduslikust sisust. MKS § 84 kohaldamine

eeldab aga tingimata seda, et maksuotsuses on analüüsitud tehingu majandusliku sisu ja vormi

lahknevust ning kindlasti ei saa MKS § 84 kaudu põhjendada maksuotsust tagantjärele alles

kohtumenetluses.

46. Samavõrd, nagu on põhjendatud Rangu 17 kinnistu käibe maksustamine, on

põhjendamatult maksustatud Sarra 6 kinnistu müük. P. te vahel ei ole vaidlust selles, et Sarra

6 müügi hetkel paiknes sellel kinnistul hoone, mille ehitamist on alustatud enne KMS

jõustumist. Kaebuse esitaja on õigesti välja toonud, et KMS § 46 lg 3 kohaldamine ei sõltu

sellest, kes on ehitamist alustatud, oluline on vaid see, et seda oleks tehtud enne 01. maid

2004. Ehitise mõistet puudutav käsitlus, mis on toodud käesoleva kohtuotsuse eelmises

punktis, laieneb ka Sarra 6 kinnistul asuvale ehitisele. P. ed ei ole küll täielisel üksmeelel selles,

millises valmimisjärgus Sarra 6 asuv hoone võõrandamise ajal oli, ent samas ei ole vaidlust

selles, et mitte täielikult valminud ehitis, mille ehitamist oli alustatud enne KMS jõustumist,

seal kinnistul asus. Ka selles, et AS Haabersti Maja võõrandas kinnistu enne seal paikneva

ehitise esmast kasutuselevõttu, ei ole iseenesest vaidlust. Kohtuistungil kaebuse esitaja

seadusliku esindaja P. t antud selgitustest ning ka Sarra 6 võõrandamise lepingust nähtuvalt ei

olnud ehitis sellises seiskorras, et seda varem sihipäraselt (st. elamuna) kasutada oleks saanud.

Nimelt väitis H. N. kohtuistungil, et Sarra 6 hoones jäid P. eli elektri- ja küttetööd. Sarra 6

võõrandamise lepingu (tl. 151) punti 1.4.3. kohaselt paiknevad kinnistul P. eliolevad ehitised,

mis samuti viitab üheselt sellele, et kinnistu müüdi enne ehitise esmast kasutuselevõttu. Neil

asjaoludel leiab kohus, et Sarra 6 kinnistu müügi puhul on täidetud KMS § 46 lõikes 3

sätestatud tingimused ning see tehing maksustamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

47. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud P. , kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse

esitaja on taotlenud tasutud 5000 krooni suuruse riigilõivu ning 37 730 krooni suuruste

õigusabikulude väljamõistmist. Vastustaja on kohtule teatanud, et peab menetluskulusid

põhjendamatult suureks. Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on kaebuse esitaja kasuks

mõista välja menetluskulud summas 14 000 krooni.

Kristjan Siigur

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON

Jätta AS Haabersti Maja apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1603 osas, milles

halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas maksuotsuse AS Haabersti Maja töötajatele

P. P.ile, H. R.le, R. K.le, V. U.ile, P. P.ile, V. R.ile, A. S.ale, A. V.le, A. N.le ja M. J.ile

tehtud väljamaksetelt määratud sotsiaalmaksu, kinnipidamisele kuuluva tulumaksu,

töötuskindlustusmaksete, tööandja töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni

maksete osas. Jätta kaebus vastavas osas ringkonnakohtu otsusega rahuldamata.

Muuta halduskohtu otsusega AS Haabersti Maja kasuks väljamõistetud menetluskulude

summat selliselt, et AS Haabersti Maja kasuks kuulub väljamõistmisele 12 050

(kaksteist tuhat viiskümmend) krooni.

Jätta AS Haabersti Maja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.