2-07-51384/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-51384 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. mai 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi M.V. hagi V. S.vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx) Hageja volitatud esindaja: Paul Paas, 06.12.2007.a volikiri Kostja: V. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 15. mai 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja: M.V. Hageja volitatud esindaja: Paul Paas Kostja: V.S. Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlgid Tatjana Artemjeva RESOLUTSIOON 1. M. V. hagi rahuldada osaliselt. 2. Muuta Ida-Viru Maakohtu 14.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-1413/2001 V. S. M. S.kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 3. Mõista V. S. välja M. V. kasuks elatis poja J.S., sünd xx.xx.xxxx.a ülalpidamiseks igakuise elatusrahana:
alates 10.12.2007 kuni 01.01.2008 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus
alates 01.01.2008 kuni poja J. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx, summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele täies ulatuses. Menetluskulud Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-51384 jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

2(5) kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 10.12.2007.a esitas M.V. esindaja hagi V. S. vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 15.03.1996.a. Abielust on xx.xx.xxxx.a sündinud poeg J. S.. Ida-Viru Maakohtu otsusega 14.12.2001 tsiviilasjas nr 2-1413/2001 abielu lahutati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks elatis alaealise poja J. S. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 200 krooni alates 07.11.2001 kuni lapse täisealisuseni (xx.xx.xxxx) või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. Hageja elab koos lapsega korteris aadressil xxx linnas. J. S. õpib Sillamäe Vanalinna koolis 9A klassis. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 61 teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatisrahana lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.05.2003 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 27 lasub kohustus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste rahuldamise eest esmajärjekorras vanematel. Riigikogu asus PkS § 61 lg 4 muudatuse (seaduseelnõu 145 SE) arutelus seisukohale, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning alles teises järjekorras arvestada ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda. Kulutused lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks keskmiselt kuus on 5 000 krooni. Hageja töötab Virumaa Pensioniameti teenistujana. Kostja töökoht on hagejale teadmata. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmise kord on sätestatud PkS § 70. kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, siis selle sätte kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega tuleneb seadusest otseselt, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel mõistetakse kohustatud isikult õigustatud isiku ülalpidamiseks elatis välja hagi esitamisest alates. Vanemal on PkS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatad ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. PkS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o. oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PkS § 61 lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

3(5) PkS § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuna poolte ühise lapse ülalpidamiskulude vajadus on 5000 krooni kuus, kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ning kohtu poolt väljamõistetavast summast peetakse kinni üksikisiku tulumaks 22%, siis on hageja seisukohal, et kostja peab katma lapse vajadused ½ osas ehk 2500 krooni Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 154, § 60, PKS § 42 lg 1 ja lg 2, § 61, § 70 palub hageja välja mõista kostjalt elatis hageja kasuks J.S. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2150 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja poolt kantud menetluskulud.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

Kohtule 29.02.2008.a esitatud vastuse kohaselt kostja ei ole nõus nõutava elatise suurusega.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Kostja poolt esitatud asjaolud ei saa olla aluseks lapsele nõutava elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse § 61 neljandas lõikes kirjeldatud alamnormi.

Kostja on kohustatud oma vanemlike kohustusi täitma täies ulatuses ja selleks tuleb tal asuda suuremapalgalise tööle, mitte üritama hiilida kõrvale oma kohustuste täitmisest.

Hageja veel kord rõhutab, et vanemal on PkS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. PkS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist.

Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.05.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused.

Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 27 lasub kohustus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste rahuldamise eest esmajärjekorras vanematel.

Riigikogu asus PkS § 61 lg 4 muudatuse (seaduseelnõu 145 SE) arutelus seisukohale, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning alles teises järjekorras arvestada ülapidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda.

Lähtudes eeltoodust palub hageja hagi rahuldada hagiavalduses kirjeldatud ulatuses.

Kohtuistung

Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub suurendada elatise määra 2 175 kroonini. Kostja poolt esitatud vastuväited ei anna alust haginõude vähendamiseks. Kostja on ise omal vabal valikul lahkunud korralikust kõrgelt tasustavast töökohast ja on asunud madalpalgalisele tööle. Kostja on töövõimeline.

4(5) Kostja tunnistab haginõudeid osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist summas 1200 krooni. Endiselt töökohalt lahkus kostja mitte omavoliliselt. Ta ei saanud seal lihtsalt töötada. Kostja ei saanud leida endale head tööd.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:
kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni
7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus
14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad kuus 3210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks.

Ajal kui Ida-Viru Maakohus oma 14.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-1413/2001 nõudis sisse elatise summat 1200 kroonini, oli poolte laps 9-aastane. Tänasel päeval on ta 16-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et seitsme aastaga lapse vajadused suurenesid.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

5(5) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist.

Kostja seletuste kohaselt ta lahkus korralikust kõrgelt tasustavast töökohast, kuna ta ei saanud seal lihtsalt töötada ning asunud madalapalgalisele tööle. Kostja ei saanud leida endale head tööd. Kohus ei arvesta kostja väidega, et ta ei saa leida endale head tööd, kuna ta on töövõimeline mees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada üleval oma ülalpeetavat vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja maksis oma lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja loeb põhjendatuks muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust mõistes kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana seadusega ettenähtud miinimummääras, seega alates 10.12.2007 (hagi esitamise päevast) kuni 01.01.2008 summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et kõik menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik