2-07-44485/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-44485 Tsiviilasi KP’i hagi JPvastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KP (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja JP(isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KP’i hagi JP vastu elatise saamiseks.

2. Välja mõista JP’ilt KP’li kasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni tütar SP’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 23.10.2007.a kuni tütre SP’i täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

3. Välja mõista JP’ilt KP’li kasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni tütar BP’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 23.10.2007.a kuni tütre BP’i täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

4. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud KP esitas kohtule 23.10.2007.a. hagi JP’i vastu elatise saamiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni tütar SP’i ülalpidamiseks alates aasta tagasiulatuvalt elatishagi esitamisest, s.o 24.10.2006.a. kuni tütar SP’i täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2000 krooni tütar BP’i ülalpidamiseks alates aasta tagasiulatuvalt elatishagi esitamisest, s.o 24.10.2006.a. kuni tütar BP’i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu lahutati . Alates septembrist 2006.a. ei ole kostja osalenud tütarde kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja sissetulekuks on igakuiselt 8000 krooni. Tütardele kulub hagejal keskmisel kuus 5386 krooni. 07.03.2008.a. vastuse kohaselt ei ole kostja tundnud vähimatki huvi oma tütarde S ja B vastu. Hageja proovis korduvalt kostjaga nii telefoni kui ka e-maili teel ühendust saada, et kokku leppida tütarde ülalpidamises ja kasvatamises, kuid kostja ei vastanud hagejale. Samuti ei ole kostja võtnud kontakti tütardega. Esimene elatise summa kostja poolt laekus hagejale peale elatishagi kohtusse esitamist, kui kostja sai teada, et hageja on kohtusse hagi esitanud. Hageja on loobub nõudest mõista elatis välja aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist.

Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta ei ole osa võtnud tütarde S ja B ülalpidamisest ka kasvatamisest. Poolte abielu lahutati 12. juunil 2006.a. perekonnaseisuosakonnas. Poolte kokkuleppel jäid lapsed elama ema juurde. Perekond elab XXX, mille kostja ostis pärandi eest 25.09.2000.a. Lahutuse eel tõusetus küsimus hageja elamispinnast. Kuna hageja lastega ei soovinud Tallinnast lahkuda ning korteriüürid olid hageja jaoks ülemäära suured, oli kostja nõus lahkuma ajutiselt XXX Kostja väitel leppisid pooled kokku, et kostja ei küsi hageja käest üüri kostja korteris elamise eest ning hageja ei küsi elatusraha laste ülalpidamiseks. Samas märgib kostja, et kuna hageja on oma otsust muutnud, siis kostja on nõus alates hagiavalduse esitamisest maksma nõutud elatist. Elatise on kostja nõus kandma hageja kontole iga kuu 20-ks kuupäevaks. Esimene makse on tehtud 16.11.2007.a. Kostja on käesoleval ajal abielus ning perekonnas on kolm last. Kostja töötasuks on 13 300 krooni.

Maakohtu põhjendused

11. aprilli 2008.a. kohtumäärusega määras kohus lahendada poolte kokkuleppel antud tsiviilasi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg. 1 alusel kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Kuna pooled avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, määras kohus 11.04.2008.a. kohtumäärusega lahendada KP’i hagi JP’i vastu elatise saamiseks kirjalikus menetluses ning andis hagejale ja kostjale aega esitada avaldusi ja dokumente hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti teatas kohus, et kohtuotsuse teeb kohus teatavaks 22.05.2008.a.

SP’i ja BP’i sünnitunnistustega on tõendatud, et nende vanemateks on JP ja KP.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja palub kostjalt välja mõista kummagi tütre ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2000 krooni kuni tütarde täisealiseks saamiseni.

Kostja on nõus maksma kummagi tütre ülalpidamiseks igakuist elatist summas 2000 krooni alates elatishagi esitamisest kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal oli vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusele nr 273 kuupalga alammääraks 3600 krooni. Seega oli miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kuna hageja on loobunud nõudest mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, siis tuleb kostjalt elatis välja mõista vastavalt PKS § 70 lg 1 alates elatishagi esitamisest.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagiavaldus on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni tütar SP’i ülalpidamiseks alates 23.10.2007.a. kuni tütre SP’i täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis summas 2000 krooni tütar BP’i ülalpidamiseks alates 23.10.2007.a. kuni tütre BP’i täisealiseks saamiseni.

PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud asjas ei ole kostja varjanud oma sissetulekuid, seega leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik